NEW ORLEANSI JAZZ JAZZ'I KESKUS SADAMALINN NEW ORLEANS ELANIKUD: Hispaanlased, prantsalsed ja teiste Euroopa rahvaste järeltulijad Afroameeriklased Kreoolid TÖÖKOHAD: Lõbustusasustused Vastlakarnevalid Matuserongkäigud Mississippi jõelaevad Vabaõhu tantsupeod jne. SAMM JAZZINI Mustad pillimehed Puhkpilliorkestrid New orleansi jazz NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Kornet NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Tromboon NEW ORLEANSI JAZZ ORKESTRI KOOSLUS: Klarnet NEW ORLEANSI JAZZ
vaid soovid rahaliselt liitlasi toetada. Kui keegi okupeerib nt Belgia Luksenburg siis astub sõtta. Saksamaa- Schlieffenei plaan vastane hävitada nii kiiresti kui võimalik.3.Kuidas oli Sarajevo antentaat seotud I MS algusega? 1 )Liitlaslepingute olemas olu , Saksamaa astus kaitseks välja , Venemaa Serbia ja sõjategevus algas.2)Suur sõjakartus4.Millal toimus... Tannenbergi lahing- 1914 a Venemaa sai Serbia vägede käest lüüa. Somme'i lahing- 1916 Inglased-Prantsalsed alustasid pealetungi et tunigda läbi saksa rinde ,kus hukkus ligi 1 mil sõdurit. Ypresi lahing- 1915 a. Sakslaste pealetung mis lõppes edutult.5.Nimeta kolm riiki ,kes sõdisid Keskriikide poolel! Austria-Ungari,Saksamaa,Türgi,Bulgaaria6.Veebruarirevolutsioon Venemaal!24.veb 1917. Võimult kukutatakse valitseja (tsaar) et luua demokraatliku korraga riik. Rahva ülestõus valitseva korra vastu soov omada rohkem õigusi ja võrdsust ühiskonnas. 7
USA ja Suurbritannia survel kirjutas P. Mendes-France samal aastal alla Pariisi kokkulepetele, millega Saksamaa Liitvabariik võeti NATO-sse. 1.XI 1954 algas koloniaalsõda Alzeerias. 1956 tunnustas G. Mollet´ valitsus Tuneesia ja Maroko iseseisvust. 1957 osales Prantsusmaa Euroopa Majandusühenduse asutamises. Pärast G. Mollet´ valitsuse langemist algas IV vabariigi kriis. Võidurelvastumine ja Alzeeria sõda põhjustasid tohutu suure inflatsiooni. 1958 prantsalsed hakkasid mässama, et valitsuse eesotsas oleks de Gaulle, kes annaks neile iseseisvuse. De Gaulle oli nõus, kui mõõdetakse võim presidentaalseks. Referendum toimus. 80% prantslastest olid nõus. 1958 uus põhiseadus- presidentaalne riigikord. 1958 kutsuti peaministriks C. de Gaulle , kes saavutas uue,niinimetatud V vabariigi põhiseaduse kinnitamise, mis kehtestas tugeva presidendivõimu. Prantsusmaa presidendina (aastast 1959) likvideeris ta aastaks 1960 Prantsuse koloniaalimpeeriumi.
Marne'i 09.1914 Saksamaa vs. Pariisist põhjas pannakse sakslaaste pealetung 3. Prantsusmaa a. kinni. Ypres' 04.1915 Inglismaa ja Sakslased kasutavad esmakordselt gaasi. (ei oota Prantsusmaa vs. sellist edu ja ei oska seda kasutada) Saksamaa Verdun'i 02.-12.1916 Saksamaa vs. Prantsalsed saatsid palju mehi surma, et sakslastel Prantsusmaa ei tekiks vaba teed Pariisi. Somme'i 07.-11.1916 Inglismaa ja Leevendada olukorda Verdune'i all. Kasutati Prantsusmaa vs. esmakrdselt tanke. Saksamaa Jüüti 05.-06.1916 Inglismaa vs. Inglased piiravad saksa laevastikku ja tulemus on
alguse saama Pariisist, seekord tuli see aga hoopis Ameerikast. Prantsalased tundsid väljakutset. Seepärast suhtusid nad abstraktsesse ekspressionismi skeptiliselt, isegi vaenulikult. Prantslased leidsid, et ameeriklaste teoste formaat ja intensiivsus lämmatavd näitustel nende tööd. Teised jälle arvasid, et ameeriklased ei ole originaalsed. Vaatamata kõikidele raskustele suutis abstrakne ekspressionism Euroopas läbi lüüa, kuid selleks, et prantsalsed saaksid oma iseseisvust ja tähtsust ikkagi tõestada, pandi talle nimeks ''informalism''. Tegelikult on see termin ainult ligikaudne tuletis 1950.aa. kasutusele võetud prantsuskeelsest mõistest ''art informel'' , sest viimane ei ole täpne ja otsekohene vastnad ''formaalsele'' , vaid pärineb prantsukeelsest sõnast informe (kindla vormita, raske kohmaka vormiga) ja tähendab kunsti, milles puuduvad selgepiirilised,
ning Idas Venemaa vastu; Sõjategevus läänerindel Algas 2.augustil 1914. mil saksa väed hõivasid suurema vastupanuta Luksemburgi.4 august.1914 alustas Saksamaa sissetungi Belgiasse ja kohtas seal tugevat vastupanu; piirilahing 21-25.august 1914; Prantsuse-Inglise väed said lüüa; Marne'i lahing Sakslased arvasid et inglased ja prantslased on löödud ega suuda enam organiseeritud vastupanu osutada; Väed suunati otse Pariisi peale; Prantsalsed koondasid Pariisi alla viimased reservid;Prantslased panid sakslaste edasiliikumise seisma.sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma; kuni mereni ulatuval kaevikuteliinil algas positsioonisõda; Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel Vene armeed tungisid sisse Ida-Preisimaale; Saksa armeele määrati uus juhtkond( eesotsas kindral Hindenburg, staabiülem Luddendorff); Edukam oli vene vägede tegevus A-U vastu; Antandi riigid asusid vallutama Saksamaa kolooniaid; Sõjategevus 1915-1917
Vabariigi Eest e. gollistid. Gauelle lõpetas sõja.1962.a sõlmitud lepingutega sai Alžeeria iseseisvaks. Alžeeria prantslased põgenesid Prantsusmaale.1960.a Prantsusmaa majanduslikult edukas. Prantsusmaa lahkus NATO sõjalisest organisatsioonist 1966.aastal. 1968 puhkesid Pariisis noorterahutused, mis olid vastuolus Gauelle vaadetega, seetõttu astus ta 1969 aastal tagasi. Mis sündmusega seoses sai prantsusmaa presidendiks de Gaulle? Alšeerias elavad prantsalsed ähvardasid alustada sõda. Alustati mässu ja nõudes de gaulle võimuletulekut. ÜLIRIIGID: 36. Eisenhower- USA president.Ameerika majandus edukas.Eisenhoweri doktriin- Ameeriklased aitasid Aasia rahvaid, keda ähvardas kommunistide võimu kehtestamine. John Kennedy- „Uus generatsioon pakub liidrit“ nimetatud biitliks poliitikas- ta imago ja programm sobisid hästi 1960-ndate ootuste ja ideaalidega.“ Ära küsi mida riik saab teha sinu heaks, vaid küsi, mida saad teha oma riigi
rünnaku alla sattusid, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing. Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele, kuid õnneks nad ei jõudnud teda piirata või purustada. Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Neil tekkis arvamus, et inglased ja prantsalsed annavad alla, kuid septembris (5.-9. septembrini) alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre´i juhtimisel Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine-teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 1915. aastal toimus positsiooni sõda, sest ei suutnud või ei tahtnud
Saksa üksuste rünnaku alla sattusid, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing. Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele, kuid õnneks nad ei jõudnud teda piirata või purustada. Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Neil tekkis arvamus, et inglased ja prantsalsed annavad alla, kuid septembris (5.-9. septembrini) alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre´i juhtimisel Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine- teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist.
Ta võttis endaga kaasa visandid ja kartoonid maalile Püha Anna ja Madonna lapsega, mille lõpetas 1510. aastal. Umbes sel ajal viis ta arvatavasti lõpule ka Madonna kaljukoopas teise variandi. Nagu kõigil suurtel kunstnikel, olid ka Leonardol ateljees oma õpilased ja abilised. Üks neist oli Francesco Melzi, ustav õpilane, kes jäi Leonardoga kuni kunstniku surmani. Leonardost oli saanud tõeline inimnäo modelleerimise meister. 1513. aastal sunniti prantsalsed Milanost lahkuma ning taas kord muutis sõda Leonardo elu. Kõigepealt suundus ta Rooma, kus viibis kolm pettumustvalmistavat aastat uue paavsti Leo X venna Giuliano di Medici külalisena. 1516. aastal kutsus Prantsuse kuningas François I ta elama Prantsusmaale, oma suvepalee lähedale. Kunstnik võttis kutse heameelega vastu. Leonardo sõitis Rooma koos abilistega. Nüüd, juba üle kuuekümne oli ta väsinud ning talle tundus, et Roomas teda ei hinnata
tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn. piirilahing. Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. 10 Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele, kuid õnneks nad ei jõudnud teda piirata või purustada. Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Neil tekkis arvamus, et inglased ja prantsalsed annavad alla, kuid septembris (5.-9. septembrini) alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre´i juhtimisel Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine-teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 1915. aastal toimus positsiooni sõda, sest ei suutnud või ei tahtnud
keskel suurte Saksa üksuste rünnaku alla sattusid, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel nn piirilahing. Prantsuse-Inglise väed said lüüa ning paisati tagasi. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele, kuid õnneks nad ei jõudnud teda piirata või purustada. Esialgne edu kasvatas Saksa väejuhatuse enesekindlust. Neil tekkis arvamus, et inglased ja prantsalsed annavad alla, kuid septembris (5.-9. septembrini) alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre´i juhtimisel Marne´i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerinne stabiliseersus. Teine-teise vastu seisvad armeed varjusid kaevikutesse ning alustasid traattakistuste ning miiniväljade rajamist. 1915. aastal toimus positsiooni sõda, sest ei suutnud või ei tahtnud kumbki pool eriti suurt edu
San Salvadori elanikud tainod võtsid Kolumbust ja ta meeskonda vastu kui parimaid sõpru. Hispaanlased olid vaimustuses nende headest kommetest.Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad Euroopast.17.saj alguses oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel pidades omavahel sõdasid, et saavutada ülemvõimu.Nii nagu Inglased tõid Ameerikasse vabameelse poliitilise korra,võtsid prantslased kaasa seisusevahed.Seitsmeaastase sõja tagajärjel kaotasid(1756-1763) prantsalsed oma asumaad Põhja-Ameerikas inglastele.Punanahkadeks hakati kutsuma põliselanikke pigem seetõttu, et nad armastasid oma keha ja nägu tähtpäevade puhul värvida punase värviga.Indiaanlased suhtusid alguses eurooplastesse heatahtlikult.Vaen algas siis kui kaupmeeste asemel hakkasid saabuma ümberasujad, kelle oolul ei näinud lõppu tulevat.17.saj algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit kuid katsed valgetest vabaneda oma mandril ebaõnnestusid.19
poolt ja puhkes sõda. 1572 Pärtlitöö – Hukati kättesaadud protestandid. Selle korraldasid katoliiklased ja ohvriteks olid hugenotid. Selle käigus Henry Bourbon vahetas oma usku, et ellu jääda. Kolme Henri sõda – Valois esineja, de Guise esindaja ja Bourbonide esindajate vaheline sõda. Katoliiklased ja hugenotid sõdisid oma vahel. Selle sõja käigus 1589. aastal sai Henry Bourbonist kuningas Henry IV nime all. Tema puhul oli probleemiks see, et ta oli hugenott. Väga paljud prantsalsed ei tahtnud teda tunnustada, Pariisi linn sulges oma väravad tema ees. Aga siis valitseja vahetas jälle usku. 1598 – Nantes'i edikt – Pani punkti Prantsusmaa ususõdadele.1) Katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks Prantsusmaal. 2) Ka protestantidel lubati tegutseda, kuid mitte Pariisis ega kuningakojas. Hugenottide jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal ja ka aadlike lossides. 3) Hugenotid võisid teenida ka riigiametis. 4) Hugenottidele jäid ka nende väeosad ja kindlused
5.Inimene paneb midagi iseendast kõigesse, mis ta ütleb, ja asub iga hetk erinevas emotsionaalses atmosfääris. Seetõttu ei saa kord öeldut enam korrata. Nt Vossler väidab, et prantsuse keele iseloomulik sõnajärg subjekt-verb-objekt tuleneb otseteed prantslaste korra- ja loogika armastusest. Eugen Lerch ja Leo Spitzer - E. Lerch otsis otseseid seoseid keelestruktuuride ja rahva mentaliteedi vahel. Ta väidab keelelise analüüsi põhjal: prantsalsed on seltsivad, kuid nad kalduvad inimesi alahindama; nagu nad kasutavad meelsasti futuurumit imperatiivi asemel. Leo Spitzer tegeles romaani keelte stilistika, semantika ja etümoloogiaga; on tuntud kui idealistliku stilistika ja nn stilistilise kriitika loojaid. Tema seisukoha järgi tuleb kirjandusteost hinnata kui tervikut ja seda nii keelelisest kui ka kirjanduslikust ja esteetilisest vaatepunktist. 45. Kaasani lingvistiline koolkond
annaabi.ee 
