Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu: mõisted, reeglid, teooriad, tähendused, abstraktne, interindividuaalne-> personaalne episoodiline mälu: isiku eluseigad fikseerituna ajas ja ruumis, konkreetne, personaalne-> ühiskondlik Praimingu nähtus: Kognitiivses psühholoogias viitab see teadvustamatu mälu vormile, millega teatud ootused, seosed ja teod tekivad või on lihtsamad tekkima seetõttu, et objekt, millele tegu on suunatud, on varem esinenud, sellega on varasem kokkupuude. Poliitilises kommunikatsioonis tähendab see, et eelnevalt loodud seosed ja kontekst mõjutavad seda, kuidas konkreetset infot tõlgendatakse. Praimimise avastasid ja selle süstemaatilisem uurimine sai alguse, kui Warrington ja
semantilisest mälust ja selle aluseks olevad neuroloogilised mehhanismid; mälusüsteemide paljususja nende süsteemide erisused ning anatoomilis- füsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekorrad ning autonoeetilise teadvuse mehhanismid; mällu salvestamise ja mälust ammutamiseeristamine ja võrdlev analüüs; mälujälje kodeerimis-spetsiifilisuse põhimõtte tõestamine ja juurutamine erialateabes; taastamistunnuste (retrieval cues) osatähtsuse uurimine; implitsiitse mälu, eriti praimingu uurimine. Ta on mälupsühholoogia õpikumõistete juurutaja (nt episoodiline mälu, kodeerimis-spetsiifilisus, Tulving-Wisemani funktsioon jmt). Samuti on tema side Eestiga väga mitmekesine. Eesti psühholooge 1 Lisa 1 Eesti psühholooge
teadmisi omandakseväga kiiresti ja neil on tõeväärtus. 4. Eksplitsiitne ja Implitsiitne mälu. Esimene eeldab meenutavate sündmuste ja õpitud faktide teadvustatust ning teine viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevatele teadmistele. Implitsiitse mälu üheks vormiks on praiming, mis tähistab olukorda, kui mingi tegevus muutub hõlpsamaks seetõttu. et asi, millele see tegevus on suunatud, on varem juba korra esinenud. praimingu mõiste võeti mäluvormina psühholoogide poolt kasutusele hiljuti (1990). 5. Lühimälu ja püsimälu On veel oluline teada, et inimese mälu võib olla tahtmatu ja tahtlik ning nede erinevuste aluseks on isiksuse aktiivsus, mida reguleevivad sünnipärased omadused (Tulving: 2002, lk 36-46; Leppik: 2000. lk. 115; Leppik 2003: lk. 52). 2
võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet. arvutis modeleeritakse inimeste ja loomade mäluprotsesse. Praiming impliitsed mälunähtused Suur osa mällu salvestatatavast ja õpitavast on omandamise ja taastamise hetkedel teadvustatud tunnetuslikult transparentne. selline teadmine on eksplitsiitne oskame aru saada ja teistele kirjeldada. Praimingu puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning sõltumata sellest, kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selle eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. (rida sõnu pähe
Anatoomiline ja funktsionaalne lahknevus mis avaldub: - Amneesiapatsientide võrdluses tavainimestega - Täiesti normaalse mäluga inimeste tulemustes sõltuvalt mäluülesade tüübist ja ülesehitusest Implitsiitne mälu ei paikne ajus ühes kohas vaid on olemas erinevat tüüpi implitsiitset mälu (nt erinevat tüüpi praiming; protseduuriline mälu (skill learning) – need enamasti hõlmavad erinevaid protsesse ja ajustruktuure kuigi osalt on ka samad) Praimingu erinevus protseduurilises mälus on selles, et toimub kiirelt ja on stiimulispetsiifiline; motoorse oskuse omandamine võtab aega ja on üldistatav stiimuli variatsioonidele Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu eristamine: - Implitsiitne mälu avaldub juhul kui ülesande tätimine paraneb ilma igasuguse teadliku meenutuseta st mäletamiseta; eksplitsiitne mälu avaldub juhul kui tegevus nõuab eelneva koegmuse teadlikku meenutamist
väljatoomiseks. Milliste testidega uuritakse implitsiitse mälu olemasolu/taset? - Pertseptiivsed – lühiajaline sõnade identifitseerimine, sõnatüve lõpetamine, lünksõnad, anagrammid, leksikaalsed otsustused - Mitteverbaalsed – pildifragmendid, mittetäielikud kujutised ,võimalikud/võimatud objektid - Kontseptuaalsed – sõnaassotsiatsioonid, kategooria esindajate genereerimine, üldteadmiste testi vastused. Mis on praiming? Mis iseloomustab praimingu-efekte? Milliseid praimingutüüpe eristatakse? Näiteks toimi amneesiapatsientide puhul kui neil palude õnnemängu kus punased kaardid ennustavad kõrgemaid puntke kui mustad. Siis endale teadvustamata hakkavad nad pärast mitmendat korda mängides eelistama punaseid. - Tähendusele eelnev perseptiivne mälusüsteem mis toimib sõltumata episoodilisest mälust, lahus ka semantilisest - Praiming soodustab objekti äratundmist sest inimene on sellega varem kokku puutunud
Hästiarenenud sõnalis-loogilise mäluga inimene on loogiline ja argumenteerimisosav. Probleemiks võib olla loovuse vähesus. Praiming – kajastab ühte implitsiitse mälu vormi. PS_HH_L_ _G_ _ T_LL_NN_ _L_K_ _L _ _ KS_P_ _R Implitsiitne – viitab kergendatud juurdepääsule olemasolevale teadmisele ilma selle teadvustamiseta, mis on juurdepääsu hõlbustanud. Praimingu puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale tegevusele ning seda sõltumata sellest, et kas seda teadvustatakse või mitte. Inimene on võimeline omandama palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teavde, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud.
iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, erinevad struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Praiming märgib inimese võimet omandada palju teavet ka ilma teadvuse otsese osavõtuta sellest protsessist ning et meie mäletamisi, toiminguid ja otsustusi võib mõjutada ka selline eelteadvuslik teave, mille olemasolust ja toimemehhanismist me ise ei pruugi olla teadlikud. Kaheks praimingu alaliigiks on pertseptiivne praiming ja kontseptuaalne praiming. Pertseptiivne praiming tugineb varem kogetud konkreetsete tajutavate tunnuste soodustavale mõjule hilisemale mälust teabe ammutamisele. Kontseptuaalne toiming tugineb aga varem kogetu ning hiljem meenutatava semantiliste seoste mõju kaudu. Anomaalsed mälunähtused: - Alzheimeri tõbi - Joobemälulünk - Amneesia ehk afektiseisund Mälu individuaalsed erisused ja hetkeomadused
tingimusteta ehk ilmutamata (tahtmatuks) mäluks (oskus mängida klaverit), esimest eksplitsiitseks ehk üksikasjalikuks ehk ilmutatud (tahteliseks) mäluks (oma õpetaja nime teadmine). Implitsiitse ja eksplitsiitse mälu varasemad nimetused olid tahtmatu ja tahtlik mälu. Kuigi see tahtmatuse/ tahtlikkuse nüanss on endiselt säilinud, on kaasaegne arusaam varasemast avaram ja mitmekülgsem. Püsimälust reprodutseerimist mõjutab jällegi Endel Tulvingu avastatud eelesituse (praimingu) nähtus. Seda on uuritud kordamis -eelesituse vormis: varem näidatud sõnade äratundmine toimub kiiremini kui mitte näidatud sõnade korral. Neist uuringuist on järeldatud, et inimestel võib implitsiitses mälus olla infot, mis pole kättesaadav eksplitsiitsele mälule. Seda järeldust kinnitavad ka paljud mälu patoloogia juhud. Ajukahjustustega patsiendid demonstreerivad enamasti suuri kahjustusi eksplitsiitses mälus ja sageli ainult väikesi häireid implitsiitses mälus.
annaabi.ee 
