) Neil laevadel on mitu trümmi, sageli ka vahetekki ning laeva laadimis-ja lossimisvahendid. Liinilaevade spetsialiseerumine on toimunud kauba enda, pakendi ja transportimisühiku eriomadustest lähtuvalt. 5.2.4. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist aevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi.
riiklike või rahvusvahelisi regulatsioone; ei ole ka riigil soovi või võimu kompaniisid kontrollida". 6. Laeva lipuõigus (Eesti laevaregistrid, lipuõiguse tekkimine, kinnistatud laeva mõiste). Eesti laevaregistrid Laevade ja ehitatavate laevade kohta peetakse eraldi registrit. Laevaregister ja ehitatavate laevade register moodustavad laevakinnistusraamatu. Samuti peetakse eraldi registrit laevapereta prahitud laevade kohta. Kohustus kanda riigilippu (1) Eesti riigilippu kannab laev, mille omanik on Eesti Vabariik, kohalik omavalitsusüksus või muu avalik-õiguslik juriidiline isik. (2) Eesti riigilippu kannab merelaev, mille omanik on: 1) Eesti kodanik elukohaga Eestis; 2) täis- ja usaldusühing, mis asub Eestis ja kus Eesti osanikel on häälteenamus; 3) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis asub Eestis ja mille juhatuses või sellega võrdsustatud organis on Eesti kodanike enamus.
Selle peamised eesmärgid on laevaomanike kartelli liikmete liinitegevuse monopoliseerimine kindlatel veosuundadel ning laevaomanike kartelli liikmete omavahelise konkurentsi minimeerimine. Selleks kooskõlastatakse omavahel vedude mahtu ja reiside arvu, liinitariife ja allahindluste määra, sadamate külastamise järjestust jm. Mereveoteenuse pakkujad Laevafirma on peamine veoteenuse osutaja meretranspordil. Laevafirma kasutuses olevad laevad võivad olla firma omad, võivad olla ka prahitud prahiturult ( tsarterite alusel). Laevaomanikud ei korralda sageli oma laevade tööd ise. Sel juhul on tegemist laevaoperaatoriga. ( Eestis kasutatakse terminit "reeder"- ettevõtja, kes on laeva valdaja ja kasutab seda oma nimel, olenemata sellest, kas ta on või ei ole firma laevade omanik. Laevadeta ühisvedaja on firma, kes pakub mereveoteenust vedajana, võtab enesele vastutuse vedajana ja annab veetavate kaupade kohta välja oma konossemendi.
maksetingimusi ja muid eeliseid. Kui tramplaevanduses on veolepingu vormiks tšarter, mis määrab ka kõik vedaja ja kauba saatja äriõiguslikud suhted, siis liinilaevanduses on peamiseks veolepingu vormiks liinikonossement (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kaubasaatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega, kes jääb laevaomaniku palgale • esimest tüüpi laevapereta ajatšarter, mille alusel võtab prahtija üle laeva koos laevaperega ja talle lähevad üle ka laevapere ülalpidamiskulud. Prahtija võtab nad oma palgale, millega
kõik veel ees. 2. ETTEVÕTTE TUTVUSTUS Tallinki kaubamärgi juured ulatuvad tagasi aastasse 1989, kui Soome-Nõukogude ühisprojektina asutati ettevõte Tallink. Ühisettevõte oli eelkõige mõeldud turistide transportimiseks ligikaudu 80-kilomeetrisel mereteel Helsingi ja Tallinna vahel. Oma esimesel tegutsemisaastal, 1990. aastal käitas ettevõte ainult ühte prahitud laeva Tallink, millega Helsingi-Tallinna marsruudil veeti umbes 166 000 reisijat. 1991. aastal sai Eesti iseseisvaks ja see tõstis kiiresti riigi atraktiivsust turismisihtkohana, enamasti soomlaste hulgas. Kasvavale nõudlusele vastamiseks prahtis ettevõte 1993. aastal laeva Georg Ots, mis kuni tolle ajani konkureeris ettevõtte oma praamiga. 1993. aastal, kui riigiettevõte Eesti Merelaevandus omandas kõik Tallinki aktsiad, saavutas ettevõte aastas
Certificate üleandmise aeg + võimalik ka, et laeva registrist kustutamise tõend [võib olla laenu tagatisena registreeritud laevaregistrisse]. Laeva registreerimine Lugeda: laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus!!! + laeva asjaõigusseadus 90. a-te algul: Laevapõhimääruse kohaselt toimus laeva registreerimine Veeteedeametis. Laevaregistri põhimääruses oli samuti võimaldatud selline laeva registreerimine, mis on laevapereta prahitud laevaregisteris. See on tänapäeval tegelikult kõige suurem ja enim kasutatud laevaregister. Pank, kes annab laeva ostuks laenu, ei ole nõus andma laenu nii, et laev tuuakse esmalt Eesti laevaregistrisse, vaid pank on konservatiivne ja kardab natsionaliseerimist :). Seega, ei katsetata, kas hüpoteegipidaja saab oma õigusi siin õigussüsteemis korralikult kasutada või mitte. Ning panga esimene tingimus laenu andmiseks on see, et tema ütleb, milliste riikide
KASUTATAKSE AINULT MERE VÕI SISEVEETEE TRANSPORDI PUHUL FOB(Free On Board) Laadimissadam määratud, kasutatakse meretranspordi puhul, müüja kohustused lõpevad, kui kaup on laaditud laevatekile, müüja kohustuste hulka kuulub kauba ekspordi tollivormistus. FOB Free on Board named port of shipment nimetatud lähtesadam franko laeva pardal. Müüja on oma tarnekohustuse täitnud, kui kaup ületab nimetatud lastimissadamas ostja prahitud laeva reelingu. Kasutatav ainult laevaveol, üks traditsioonilisemaid INCOTERMS klausleid. Tänapäeval on laialt kasutusel horisontaallaadimisega laevad (roro tüüpi, praamid jms.), mille puhul laeva reeling ei oma praktilist tähtsust riski ülemineku hetke määramisel. Selliste laevade puhul tuleb FOBklausli asemel kasutada FCAklauslit. FOB FREE on BOARD) FRANKO laeva pardal (named port of shipment)
1974), milles eriti peeti silmas arengumaade huvide kaitsmist. Konventsioon jõustus a. 1984, kuid lootused, et see on võimeline tagama struktuuri, mille kaudu arengumaad saavad paremini osaleda kaubalaevanduses ja et see arendab rahvusliku laevanduse arengut nendes maades, ei ole teostunud. Mis puutub prahilepingute alusel toimuvatesse vedudesse, vahe kasutamisviisi vahel muutub olulisemaks sõltuvalt sellest, kas laev on prahitud reisiprahingu (voyage charter) või ajaprahingu (time charter) alusel. Lihtsalt öeldes, reisiprahileping lülitab laevaomaniku lepingulistesse suhetesse, mille järgi ta peab paigutama mingi hulk kindlat kaupa ümber punktist A punkti B, mille eest ta saab tasu vastavalt veetud kaubakogusele. Ajaprahilepingu järgi kohustub laevaomanik kindlustada oma laevaga teatud ajaperioodi jooksul prahtija poolt sooritatavate reiside toimimise. Sel
ment (liner bill of lading), mille ülesanne on määrata liiniveo tingimused ja vedaja ning kauba- saatja vastutus. Liinioperaator võib kasutada laevaliini teenindamisel talle kuuluvaid või prahitud laevu. Viimasel juhul võetakse laevad tavaliselt kasutusse ajaprahtimise põhimõtte alusel. Selleks on võimalik kasutada kolme liiki ajatšarterit: • ajatšarter, mille alusel võtab prahtija laeva enda kasutusse kokkulepitud ajaks koos laevaperega,
annaabi.ee 
