Topics are structured in four parts in the book. Part I, Reference and Referring, includes topics such as Russell's Theory of Descriptions, Donnellan's distinction, problems of anaphora, the description theory of proper names, Searle's cluster theory, and the causalhistorical theory. Part II, Theories of Meaning, surveys the competing theories of linguistic mean- ing and compares their various advantages and liabilities. Part III, Pragmatics and Speech Acts, introduces the basic concepts of linguistic pragmatics, includes a detailed discussion of the problem of indirect force and surveys approaches to metaphor. Part IV, new to this edition, examines the four theories of metaphor. Features of Philosophy of Language include: · new chapters on Frege and puzzles, inferentialism, illocutionary theories of meaning, and relevance theory · chapter overviews and summaries · clear supportive examples
Nii suhtluspädevus kui ka pragmaatiline pädevus on seega üldisemad terminid, mis hõlmavad kõneleja keelekasutuslikke ja kultuurilisi teadmisi vastavast ühiskonnast, selle liigendumisest ja tavadest. Pragmaatika uurib keelt kasutaja seisukohalt, pöörates tähelepanu sellele, milliseid keelelisi vahendeid kõnelejad valivad ning millised keelekasutuslikud piirangud kehtivad ühes või teises situatsioonis. Kultuuridevaheline pragmaatika (cross-cultural pragmatics) võrdleb keelekasutust kahes või enamas keeles. Eri kultuurides võivad olulised olla hoopis erinevad sotsiaalse konteksti tegurid, mis mõjutavad valikuid sobiliku käitumise ning keelekonventsioonide osas; näiteks mõnelpool on sotsiaalsed hierarhiad olulised, teisal mitte. Termin kultuuridevaheline pragmaatika" on kasutusel juba vähemalt paarkümmend aastat ning põhjapanevaid teoseid on ilmunud päris mitu. Üks laiemaid väljundeid selleteemalistes
Keele valdkonna järgi: 1. psühholingvistilised tingitud võõra keele puudulikust omandamisest 2. sotsiolingvistilised võõra sotsiaalse struktuuri väär interpreteerimine 3. episteemilised puudused maailma teadmistes 4. diskursuse vead oskamatus koostada võõrkeelset teksti Igas valdkonnas 1) interferentsi vead: L1 mõju, 2) intralingvaalsed vead 15. Teise keele pragmaatika omandamine (interlanguage pragmatics) 16. Kakskeelsuse tüübid. Kakskeelsus a) ühiskondlik sotsiolingvistika b) individuaalne psühholingvistika Kakskeelsuse üldaktsepteeritud määratlus puudub. Kakskeelsuse tüübid Weinreich: koordinatiivne(coordinative) ja kombineeritud (segatüüpi, compound). Tänapäeval selgete tüüpide olemasolus kaheldakse. Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidzinid ja kreoolid.
Kommunikatsioon Claude Shannon, 1948 Kooperatiivsuse põhimõte Maksiimid: Kvantiteedi: a) Ütle nii palju, kui on vaja b) Ära ütle rohkem, kui on vaja Kvaliteedi: a) Ära ütle seda, mis on sinu meelest vale b) Ära ütle seda, mida sa ei tea Suhe: ole relevantne (räägi asjast) Viisi: a) Räägi selget juttu b) Väldi mitmemõttelisust c) Ole lakooniline d) Räägi õiges järjekorras Koostöö ja viisakus Geoffrey Leech. Principles of Pragmatics (1983) The Tact Maxim Viisakus Suuremeelsus Tunnustamine Tagasihoidlikkus Mis on viisakas ühes kultuuris, on teises naljakas J.L Austin Kõneaktid Lokutiivne kõneakt sõnumi loomine - õige (adekvaatne) mõte - korrektne sõnastus Illokutiivne kõneakt sõnumi väljaütlemine Perlokutiivne kõneakt ütluse tagajärjed - Mõtted - Tunded - Teod Illokutiivsed kõneaktid Koostatud erinevast jõust - Illokutiivne jõud: F (p)
symbols in a human society for communication and self-expression. Human language at all levels is rule- or principle- governed (valitsema) meaning that language corresponds to the grammar. Natural language is usually spoken, while language can also be encoded into symbols (such as letters, morse etc) For example: Estonian, English. Linguistics → The scientific study of human natural language. Broadly, there are three aspects to the study which are Pragmatics (studies the use of language → interested in the gap between the sentence’s meaning and the speaker’s meaning). Semantics (concerned with the meaning of the language aspects and the way they change, also how objects and language and thinking and language are related). Syntax (concerned with the rules [grammar] and how sentences and words are formed).
1. paneme tähele, et siin on tegemist kõneleja tingimuste ettedikteerimisega, see koosneb sellest, et allutada kuulajat. 2. mille jaoks seda vaja on? grice ütleb, et saavutamaks eesmärki või panna kuulajat tegema seda, mida kõnelejal on vaja. aga tema strateegiast lähtudes võime sattuda hoopis ebameeldivasse olukorda. ei tohi panna partnerit olukorda, kus ta peab ütlema "ei". Koostöö ja viisakus *Geoffrey Leech täiendas Grice'i põhimõtet viisakuse põhimõttega "Principles of Pragmatics" * viisakuse pm: koosneb ise erinevatest maksiimidest,kuid idee seisneb selles, et kooperatiivsuse pm on vahel vaja ja võimalik rikkuda selleks, et saavutada eesmärki. kui Grice'i pm oli: "Kolm mutrit ruttu siia!" siis Leech'i pm oli: "Palun too kolm mutrit." *kaks erinevat strateegiat: 1. läänelik (euroopalik) strateegia - tuleb nimetada asju oma õigete nimedega. st nii nagu mulle sobib. 2. Kõneaktid (pragmaatika alla ikka) 07.11.08
Ias¸i, and Director of Undergraduate and Postgraduate Translation and Interpreting Programmes at this university. Her books and articles in the field of Translation Studies focus on ideology and cultural issues in translation, on translation and pragmatics, as well as on translation teaching. She is a member of several international advisory boards, a co-editor of LINGUACULTURE and of the Translation Studies series at the Institutul European publishing house in Ias¸i, Romania.
(tähelepanu jne) eeldused paremaks enese kontr Metaregulatsioon- osa enesereg kulub kulub nt muretsemisele oma muretsemise pärast- mõttetu. Emots reg võib muutuda automaatseks ehk vallandab süsteem1 Isiksuseomadused- kausaalne heterogeensus, impl ja eksplit. Isiksusom indikaatoreid seob semantiline sarnasus. Konsistentsus ja sarnane kausaalsus 2. ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA METODOLOOGIA Kirjandus K: Hofstee, W. K. B. (2002). The questionnaire construction of personality: Pragmatics of personality assessment. In H. I .Braun, D. N. Jackson, & D. E. Wiley (Eds., pp. 19-35), The Role Of Constructs in Pyschological and Educational Measurement. New York: Lawrence Erlbaum. S: Schnabel, K. & Asendorpf, J. B. (2010). The self-concept: New insights from implicit measurement procedures. In B. Gawronski & B. K. Payne (Eds.), Handbook of implicit social cognition (pp. 408-425). New York: Guilford Press. Küsimused Hofstee (2002) artikli põhjal:
personaliseeritud ja anonüümne Terminoloogia: kommunikatsioon ja interaktsioon SP suhtlemisest SP "hõivanud" osa kommunikatsiooniuuringutest - Mitteverbaalsed suhtlemiskanalid - Petlik kommunikatsioon - Suhtlemismängud - Nõustamine Kommunikatsioon Cognitive linguistics Interpersonal Communication Linguistics Mass communication Pragmatics Development communication Semiotics Communication studies Discourse analysis Organizational communication Audiology Sociolinguistics Speech therapy Conversation analysis Forensics (debate) and courtroom communication Mitteverbaalne suhtlemine Mittesõnaline suhtlus
Kommunikatsioon • Märk ja tähendus. Müra. SP suhtlemisest • SP “hõivanud” osa kommunikatsiooniuuringutest – Mitteverbaalsed suhtlemiskanalid – Petlik kommunikatsioon – Suhtlemismängud – Nõustamine Kommunikatsioon Interpersonal Communication Mass communication Development communication Communication studies Organizational communication Sociolinguistics Conversation analysis Cognitive linguistics Linguistics Pragmatics Semiotics Discourse analysis Audiology Speech therapy Forensics (debate) and courtroom communication Mitteverbaalne suhtlemine • Mittesõnaline suhtlus. Sõnad piiratud kultuuriruumiga, mitteverbaalne (peaaegu) universaalne – näit emotsioonide lugemine! Edward Hall – suhtlemine loomariigis! Verbaalset vähe! • Mitteverbaalse suhtlemise kanalid • Pilk – tundlikkus silmkontakti suhtes. Pilk – suhete indikaator, kõnekorra edasiandja
com/#catalog/journals/term/main) • Terminology Science and Research (www.iitf.fi/cms/component/remository/?Itemid=108) Terminoloogiateemalisi artikleid avaldavad regulaarselt ka mõned naabererialade ajakirjad: • Meta (www.erudit.org/revue/meta/) • Fachsprache (www.fachsprache.net/) • Hermes (bcom.au.dk/research/publications/journals/hermes/) • International Journal of Lexicography (ijl.oxfordjournals.org/) • Journal of Pragmatics (www.journals.elsevier.com/journal- of-pragmatics/) Harvem ilmub terminoloogiateemalisi artikleid mitmesugustes kognitiiv- ja neuroteaduste, psühholoogia, korpuslingvistika ja keeletehnoloogia ajakirjades. Sageli viidatakse ka järgmiste konverentside kogumikele: • Terminology and Knowledge Engineering • Terminology & Ontology: Theories and applications • Nordterm • Terminologie et Intelligence Artificielle • European Symposium on LSP
annaabi.ee 
