abivalmilt ja viisakalt. Ka minu isal juhtus hiljuti õnnetus, mille tõttu oli ta sunnitud kasutama liikumiseks karke. Tema sõnul oli väga häiriv kui inimesed talle seetõttu pidevalt järgi vaatasid. Seda ei tehtud pahatahtlikkusest vaid pigem uudishimust, kuid see muutiks tema jaoks avalikus kohas viibimise väga ebamugavaks. Karke kasutades sai ta alles aru kui keeruline on füüsilise puudega inimesel liikuda. Lumevallide vahel ja liivatamata teedel oli peaaegu võimatu kõndida. Praeguselgi ajal on füüsilise puudega inimestel väga raskendatud liikumisvõimalused arvestades Eesti kliimat, kus just viimastel aastatel on olnud väga lumerohked ja külmad talved. Kõige suuremaks probleemiks on just ühistransporti sisenemine, kuna kõik bussid ei ole siiski madalapõhjalised ja võib vaja minna lisaabi bussi sisenemiseks, mida vahest ei pruugi olla. Parajaks katsumuseks on ka märgade ilmadega siledatel pindadel liikumine, sest need muutuvad väga libedaks ja on suur oht kukkuda
Koolireform- hea või halb? Vastus on tulevikus. Koolireformi ümber keerleb mitmeid arvamusi. Pole justkui viga sellel praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse. Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas asi välja kujuneb. Koolireformi üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele võtmine kaotab ära koolide lahterdamise
keskkonda kakskümmend aastat pärast sõda ja võime rahulikumalt hingata. Samas näidatakse meile, kui pikaajalised on sõja tagajärjed ja kuidas see inimest jäädavalt laastab. Meil lubatakse muiata filmides nii vaprana ja kangelaslikena tunduvate Ameerika sõdurite tegeliku trööstituse ja krantslikkuse üle ja mõista, et Hollywoodi särava surematu raudrüü taga peituvad praeguselgi sõjatandril nurjatud, hirmunud poisikesed, kes paljudel teistel hetkedel on kas lihtsalt surnud või siis sõjast laastatud, katkised inimesed, kes kogevad aeg-ajalt argipäeva õnne. Ja sedasi vapruse maskideta pälvivad nad meie kaastunde. Eks ta ole. Naljaka ja murettekitavana mõjub selle raamatu juures üks kentsakas tõsiasi: nimelt ei leidu selles ühtegi naistegelast, kel oleks muud funktsiooni kui innustada mehi neile tittesid tegema, või kelle IQ ületaks 110 punkti
sobivasse emotsionaalsesse seisundisse. Kõige enam rõhutas Aristoteles ethost, sest see kannab endas kõneleja usaldusväärsust. Aristoteles nentis, et ehk peaksid inimesed argumentidele senisest enam tähelepanu pöörama, kui nad ei soovi olla kellegi mõjuvõimu all. Nagu õigekeelsus sõnaraamat väidab, siis demagoogia on rahva, inimeste poolehoiu taotlemine petlike lubaduste ning tõe moonutamisega, hämamine. Kõige enam tehakse seda avalikult poliitikas ja just valimiste eel, mis praeguselgi ajahetkel väga päevakohane on. Demagoogia on kõnedes, diskussioonis, vaidluses, arutluses, propagandas jm toimuv kuulajaskonna sihipärane ja ebaaus mõjutamine. Enamasti mõjutatakse uskuma asja, mille kohta esitaja teab, et see ei ole õige, et auditoorium jääks valearvamusele ja võtaks vastu sellest tulenevad valed otsused. Ausas diskussioonis, vaidluses või arutelus püütakse demagoogiat vältida ning tugineda üksnes faktidele ja loogikale. Sõna tähendus on läbi aja muutunud.
spontaansuse ja värskuse». Kümnendi keskpaigast lisanduvat sellele veel «kerge kalduvus idüllilisusse,» et «suurt rõhku paneb kunstnik motiivi enda ilule, selle üksikosade eredusele,» mis «kipub varjutama ulatuslikumat kunstilist tunnetust» jne. Ilmselt võiks midagi ligilähedast väita ehk Uutmaa kuuekümnendatel, seitsmekümnendate algul tehtud tööde kohta, kuid kindlasti on see liialdatud ta viiekümnendate tööde puhul, millest on praeguselgi näitusel mitmed eksponeeritud («Puise neemel», 1955 jmt). Looming Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunsti uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas
Järelsõna Ajast-aega on inimene püüdnud luua midagi sellist, mis ületaks kõik mõistuse piirid ja oleks üleloomulik, kuid samas ka väga huvitav ning paljulubav. Selliste ideede hulka kuulub ja jääb alati kuuluma igavene jõumasin e. müstiline perpetuum mobile, mis on juba sajandeid hullutanud meie meeli. Kuigi on tõdetud, et igiliikur on võimatu ( vähemalt tavalistes tingimustes ), on kindlasti praeguselgi ajal olemas nö. " hulle professoreid " , kes oma töökodades niisuguseid asju ehitavad, lootes enda õigsusele. Õnneks pole selles midagi hullu inimkonnale on iseloomulik taotleda taotlematut. Kasutatud kirjandus 1. Perelman, J. Huvitav füüsika 1 . Tln., Valgus, 1983 192 lk. 2. Perelman, J. Huvitav füüsika 2 . Tln., Valgus, 1985 264 lk. 3. ENE 3 . Teatmeteos. Tln., Valgus, 1988 704 lk. 4
ning hõikusid peaaegu oma hääled ära. Peagi selgus, et üks talunaine näinud peentes riietes poissi Pati silla poole lippamas. Teenrid ja abilised kiirustasid kohe randa, aga poissi seal polnud. Veepiirilt leiti ainult lapse kingad ja sukad... Mõisahärra ja -proua südamevalul polnud piire. Pati silla pani mõisnik kinni - ta ei tahtnud, et keegi poega tema viimses puhkepaigas segaks. Kogu patisaksade käsutamisaja Võlla asunduses seisis rand suletuna, kasvas roogu ning metsistus. Praeguselgi ajal on Pati sild ujumiseks kõlbmatu - põhi on pehme ja vajub ning vesi on madal ja sogane. Suplemas ei käi seal keegi. Patisaksa aegu meenutab vaid raudkivist mõisahoone rannatee ääres. ÜÜGU PANK Elas kord üks vana talumees nimega Üügu Mart. Mehel oli suur majapidamine, kus ta pidas sigu, lehmi, lambaid ja kanu. Kõik oma vaeva ja higiga teenitud raha hoidis ta peidus. Tema varandusest olid aga haisu ninna saanud kaks röövlit, kes seda endale ihkama hakkasid. Nad
Nõnda areneb nõidade tähtsuse tõus. Aegamööda hakatakse mõningaid haigusi kujutlema eri olenditena, iseseisvate vaimudena. Näiteks katku kujutletakse haigusvaimuna, kes sõidab inimesena (tihti vanamoelises rõivastuses, kolmnurkne kübar peas) või liigub loomana (eriti kitsena, sadul seljas), linnuna (kukena) või koguni mõne esemena (näit. lõngakerana) ja puudutab surmalemääratuid. Surmgi võtab iseseisva vaimu näo. Surm tuleb inimese juurde, kõnetab teda nimepidi. Praeguselgi ajal nimetatakse, kujutletakse surma vahel vikatimehena, kellel on olnud ka nimed: Liiva Annus, Mulla Madis, Kalmu Kaarel, Toone Toomas, Kabeli Andrus. Setud võrdlevad tänini surma metsavahi ja puuraiujaga. Elu pärast surma Meil on üsna arenemata kujutelmad mingist surnuteriigist või teisest ilmast, ammugi ei saa rääkida paradiisist ja põrgust. Puudub ka surnuteilma valitsev jumalus. Surnu on jätkanud oma elu lihtsalt uues
4) Perekonnaõiguse osas on palju arhailist ja seda ei saa tänapäeval rakendada. 5) Puudused pärimisõiguses, sisaldades endas elemente mitmest ajajärgust, on vägagi raskepärane ja keerukas. Rooma obligatsiooniõiguse (võlaõiguse) osa on oma väljatöötluselt üks paremaid. Väga palju kehtib sellest veel tänapäevalgi. Samuti on abikaasade varaõigussuhete aluseks olev varalahususe printsiip täiesti moodne, rakendatav veel praeguselgi ajal. ROOMA ÕIGUS JA ROOMA ERAÕIGUSE ALUSED Vanimal ajal mängib kõigi rahvuste õiguses suurt osa religioosne element (k.a Roomas) ius - ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. fas- jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla. ius publicum- avalik õigus ius privatum- eraõigus Avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu.
trummid, propageeris punkkultuuri ka laiemalt, tehes punkteatrit ja -filmi ning korraldades tantsuõhtuid. Päratrusti lagunemisel aastal 1983 tekkis ansambel nimega Turist, mis tegutses aastani 1985. Turisti lauljaks sai Hardi Volmer, Veljo Vingissaar laulis ka ja mängis kitarri. Veel olid Turistis Eerik Olle - bass, Roald "Jürilaud" Jürlau - kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid. Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate alguseski lisaks tosinaid nn. kohaliku menuga punkrocki bände, kellest vaid üksikutel õnnestus mõneks ajaks tähelepanu äratada sedagi tavaliselt vaid oma linnas ja üheainsa kontserdiga, et siis taas jäädavalt kaduda. Kuna Tallinn oli ENSV kõige suurem ja vahest ka kõige mittehomogeensem linn, siis tegutses enamus punkareid seal ning ka suurem osa punkbände oli pärit sealt. Bändid moodustusid enamasti ühe kooli poistest - nii tegutses Tallinna 20. Keskkoolis
Mõnikord on inimesed oma sõpradega nime vahetanud, otsekui andmaks mõista, et igaüks armastab sõbras omaenese hinge. Mida kõrgemaid nõudmisi me sõprusele esitame, seda raskem on muidugi sellist suhet lihast ja verest olendiga luua. Me kõnnime maailmas üksi. Niisugused sõbrad, kelletaolisi me ihkame, on unelmad ja muinaslood. Ent ustavat südant julgustab alati ülev lootus, et kusagil mujal, selle kõikehõlmava väe teistes regioonides tegutsevad, peavad vastu, söandavad praeguselgi hetkel hinged, kes võiksid meid armastada ja keda meie võime armastada.12 Me võime end õnnitleda sel puhul, et ebaküpsuse, rumaluste, vigade ja häbi aeg möödub üksinduses, ja kui me ükskord inimestena valmis oleme, saame haarata kangelaslikud käed kangelaslikesse kätesse. Ainult hoidku see, mida te juba mõistnud olete, teid sõlmimast sõprusliite väärtusetute isikutega, seal, kus sõprusel ei ole eluruumi. Meie kärsitus petab meid astuma tormakatesse ja 10
Kermik - bass, Hardi Volmer trummid, propageeris punkkultuuri ka laiemalt, tehes punkteatrit ja -filmi ning korraldades tantsuõhtuid. Päratrusti lagunemisel aastal 1983 tekkis ansambel nimega Turist, mis tegutses aastani 1985. Turisti lauljaks sai Hardi Volmer, Veljo Vingissaar laulis ka ja mängis kitarri. Veel olid Turistis Eerik Olle - bass, Roald "Jürilaud" Jürlau - kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid. Nagu praeguselgi ajal, oli 80-ndate alguseski lisaks tosinaid nn. kohaliku menuga punkrocki bände, kellest vaid üksikutel õnnestus mõneks ajaks tähelepanu äratada sedagi tavaliselt vaid oma linnas ja üheainsa kontserdiga, et siis taas jäädavalt kaduda. Kuna Tallinn oli ENSV kõige suurem ja vahest ka kõige mittehomogeensem linn, siis tegutses enamus punkareid seal ning ka suurem osa punkbände oli pärit sealt. Bändid moodustusid enamasti ühe kooli poistest - nii tegutses Tallinna 20. Keskkoolis
metsa minnes pannakse esimene mari või seen tagasi (pidavat tulema hea saak). Kui metsas aga midagi head teed, siis võid selle eest saada tasu: sattuda heale seene- või marjakohale. Metshaldjaid nähakse tavaliselt okstel kiikumas, laulmas, tantsimas, vilistamas. Metsavaimud on kõige elulisemalt alal hoitud, ristisust on nad kõige vähem muutunud (võib-olla muuutunud inimese suhtes veidi pahatahtlikumaks), kuid olemuselt ei ole nad eriti muutunud. Vepsa maailmapildis on nad praeguselgi ajal täiesti alles. Metsahaldjad tunduvad mingis mõttes veidi kurvad, tunduvat püüdvat veidi inimese poole saamisele, kuid seda nad ei saa. Eraldi nähtus on Võru- ja Setomaal eksitaja, mis tähendab eksimiskogemust mingis kohas, muutunud teadvusseisundit. Mis see eksitaja on, seda ei seletata, kuid temast räägitakse. Kas ta on koht, vaim või koht kui olend, seda ei püütagi määratleda, kuid metsas või ka mujal ruumis on selliseid kohti, mille kohta öeldakse eksitajakoht, kus
Reageerimata värvaine seondub kiuga üsna tugevasti. Pärast värvimist peab materjali väga põhjalikult pesema, sest see reageerimata värvaine võib pikapeale materjalilt ära minema ja värvitoon muutub. Aktiivvärvained sobivad nii tsellulooskiududele kui ka villale (-OH rühmad kinnistumiseks tselooskiududele ja NH2 rühmad villale). Küüpvärvained. Küüpvarvainete klassikaliseks esindajaks on indigo, mis on üks vanemaid taimseid värvaineid, kuid on praeguselgi ajal väga sageli kasutusel. Seda värvi on ammu õpitud ka sünteetiliselt tootma. Küüpvärvained on väga keerulise struktuuriga mitmetsüklilised ühendid, mis on vees lahustumatud. Need redutseeruvad aga väga kergesti leelises lahustuvateks värvituteks aineteks, nn. 23 leukoalusteks, mis tungivad kiu struktuuri ja kinnistuvad seal vesiniksidemete abil (umbes samuti kui otsevärvained)