MAALER ÕPPEKAVA MOODULITE RAKENDUSKAVA Sihtrühm Õppima võib asuda põhiharidusega isikud Õppevorm Statsionaarne koolipõhine õpe Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP 1 Karjääri planeerimine ja ettevõtluse alused
„Kinnitan“ ………….…………………… Mart Siimann, EOK president SPORDITREENERITE TASEMEKOOLITUSE ÕPPEKAVA PEDAGOOGIKA JA SPORDIPSÜHHOLOOGIA I – III TASE I TASE Eesmärgid Maht (tundi) 1. On võimeline treeningutundi läbi viima tagades sellest osavõtjatele ohutuse 2. Tunneb kehaliste võimete arendamise põhireegleid 10 3. Tunneb suhtlemise ja rühma juhtimise põhireegleid 1. Treeneritöö pedagoogilised alused (6 tundi) 1.1
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja are...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Majandusanalüüsi ja rahanduse instituut Kristina Mazova PRAKTIKAARUANNE Õppekava TAAB02/15, peaeriala keskkonna- ja säästva arengu ökonoomika Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................................................... 3 Isiklike eesmärkide ja ülesannete püstitamine....................................................................................... 3 Valitud praktikakoha valikukriteeriumid ........................................................
EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ PRAKTIKA ARUANNE PEETER LUMP INFOTEHNOLOOGIA SÜSTEEMIDE ARENDAMISE ÕPPEKAVA Juhendaja: T. Järvi Konsultant: M. Tamm Tallinn 2011 Sisukord 1 Sisukord 1 Sisukord ....................................................................................................................... 2 2 Praktikaettevõte............................................................................................................ 4
ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KAVA Kuupäev: 01.10.2012 Laste vanus: 4-5 Laste arv:10 Üliõpilane: Teema: Reisimine, erinevad liiklusvahendid Eesmärgid: 1) Laps oskab joonistada erinevaid liiklusvahendeid 2) Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi Tunnetus- ja õpioskused: Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Mänguoskused: Mina ja keskkond: Keel ja kõne: Laps tunneb pildilt ära liiklusvahendi. Kohvi pakkimise mäng, kus laps peab meelde jätma sõnu. Matemaatika: Kunst: Laps meisterdab paberist lennuki ning maalib guassidega liiklusvahendi Liikumine: Laps liigutab end, imiteerides erinevaid liiklusvahendeid Muusika: Vahendid: Guasid, paber Ettevalmistus: (õpetajapoolne, lastepoolne) Tegevuse käik Tegevuse Õpetaja tegevus, käsitletavad alateemad, Vahendid osad, olulisemad mõisted, küsimused, kasutatavad tegevus- ...
KÄSITÖÖTEHNOLOOGIAD JA DISAIN ÕPPEKAVA DIPLOMITÖÖ KOOSTAMISE JA KAITSMISE JUHEND Kinnitatud käsitöötehnoloogiate ja disaini eriala õppekava nõukogus 29.11.2012 Üldsätted 1. Käesolev juhend reguleerib diplomitöö vormistamise ja kaitsmise tingimusi ning korda Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledzi Käsitöötehnoloogiad ja disaini (edaspidi KTD) erialal. 2. Lisaks reguleerib diplomitööde teostamist Tallinna Ülikooli õppekorralduseeskiri ja õppekavad. 3. Diplomitöö eesmärkideks on: - kinnistada õpingutega omandatud oskusi ja teadmisi,
hiskonnapetus IGUSAKTID MIS REGULEERIVAD EESTI HARIDUSSSTEEMI Haridusseadus Phikooli ja gmnaasiumiseadus Riiklik ppekava Kooli ppekava Kooli kodukord Eesti haridusssteemi lesehitus Ssteemi jaotus: 1) ldharidus(alus, alg, phi, kesk, kutse) 2) krgharidus 3) huviharidus Phiharidus on tagatud kigile elanikele Phiharidus on kohustuslik Phi ja kesk ja kutsehariduse omandamine on tasuta Riiklikud krgkoolid: Tallinna Tehnikalikool, Tallinna likool, Tartu likool Erakrgkoolid: Audentes, EBS, Euroakadeemia KODAKONDSUS- Isiku ja riigivaheline suhe, mille kaudu on mratud poolte
osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi inimeste mingite henduste ks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Kus haridus asub? Kas teda saab omandada? Haridus on teadmiste ja oskuste htsus, oleku ja kitumise
peenike. pilastevahelist vaenu ja vgivalda ma ei salli ning petajana teeksin kik vimaliku, et seda ei oleks. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma mistev ning abivalmis. Kui pilasel on kasvi vga vike mure, vib ta alati tulla mulle sellest rkima ja nu ksima. Ma ritaksin teda vhimalgi moel aidata, sest kski inimene ei peaks ega tohiks olla kurb. Kui ma oleksin petaja, oleks mu jutt ja petus kigile selge ja arusaadav, sest pris tihti on nii, et mne jaoks on ppekava liiga kiire ja enne kui teema selge, minnakse edasi jrgmisele ning nii on hiljem raske. Niisiis petaks ma kasvi seda ainsat pilast, kellel on asi arusaamatu, kuni temalgi kik korralikult peas. Kuigi ka pilasel endal peab pihimu olema. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma aktiivne ning teeksin tihti pilastega koos midagi toredat. Niteks viiksin nad tihti ekskursioonidele, teatrisse ja reisidele. See jtab pilastele petajast hea mulje ning pilastele meeldib selle petajaga tunnis kia ja ppida.
ei alaväärista last oskamatuse pärast. Alusharidus-teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis toob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis. Alusharidus on süstematiseeritud teadmiste, oskuste, arusaamade, hoiakute, tõekspidamiste ja suundumuste süsteem, tänu millele inimene omandab võime käituda, orienteeruda, otsustada, omandada, korrigeerida oma käitumist Õppekava- Õppekava on tähtis riiklik dokument, mis paneb paika kohustuslike õppeainete nimekirja ning nende õpetamise sisu ja mahu igas klassis. Õppekavas peavad kindlasti saama rohkem tunde klassikalised õppeained nagu matemaatika, emakeel, kirjandus, võõrkeeled (ka ladina keel), loodusteadus, mida on läbi aegade koolis õpetatud ja mis on alati kuulunud ühe haritud inimese teadmiste pagasisse. Õppekava ei pea järgima moodi, vaid keskenduma püsiväärtustele.
annaabi.ee 
