Koht, aasta Kas leibade hallitamise kiirus sõltub temperatuurist? Uurimisobjekt: leivad(Tallinna peenleib, Must leib, Jassiseemneleib) Muutuja: Muutujaks on temperatuur Taustinfo: Kuidas erinevad leiva sordid reageerivad 15 päeva jooksul erinevatel temperatuuridel.Samalaadselt toimivad ka valmistoidud.Nt: Kui jätta värske pitsa temperatuurile +4- +6 läheb see halvaks umbes nädala jooksul. Hüpotees: Leivad hakkavad kiiremini hallitama soojas kohas kui külmas. Hüpoteesi kontrolimise osa Meetodi kirjeldus: Tegemist on katsega.Katseobjekte on kolm rühma, kus igas rühmas on kolm leiva viilu (1 Tallinna peenleiva viil, 1 Jassiseemneleiva viil, 1 Musta leiva viil).Kõik leivad on kilekottide sees, sest muidu kuivavad nad ära.Esimese rühma leivad olid temperatuuril +25 C. Teise rühma leivad olid temperatuuril +9 C ja kolmas rühm oli temperatuuril + 11 C . Uurimistulemused Milline leib, millises rühmas hakkab 15 päeva jooksul esimesena hallitama.
katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegurit. INFORMATSIOONI KOGUMINE - On vaja koguda võimalikult palju informatsiooni uuritava valdkonna kohta. HÜPOTEESI PÜSTITAMINE - Üks oletatav vastus uurimisküsimusele. Hüpoteesi õigsust peab olema võimalik kontrollida. HÜPOTEESI KONTROLLIMINE - Oletust kontrollitakse kas vaatlusi või katset tehes. Et tulemus oleks usaldusväärne, tuleks katset või vaatlust teha korduvalt. Kui saame korduvalt sama tulemuse, on tegemist (teadusliku) faktiga. KATSEANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE - Katses kogutud andmed märgitakse üles. JÄRELDUSTE TEGEMINE - Kokkuvõte sellest, mida katse näitas. Hüpotees
docstxt/126651161965630.txt
Kodune eksperiment Katse: Otsustasin katsetada, mis juhtub piimaga, kui ta seisab toatemperatuuril ehk muutujaks valisin temperatuuri. Katse leidis aset 13-23 november. Piima säilivuskuupäevaks oli märgitud, et säilib kuni 17 november ning säilitada tuleks temperatuuril 2+...6+ °C. Toatemperatuuriks oli minul 22°C ja külmkapis 4°C. Katse läbiviimiseks katsin toatemperatuuril oleva piimaklaasi säilituskilega kuna keskütte tõttu on õhuniiskus mul kodus madal ning vältisin võimalikku aurustumist. Säilituskile eesmärk oli ka aimu anda õhukogusest ja vältida ebameeldivate lõhnade leket. Taustainfo: Piim on emulsioon, mis koosneb suuremalt jaolt veest, ent sisaldab ka valku, rasva, süsivesikuid, vitamiine ja mikroelemente. Piima koostis on imetajate eri liikidel väga erinev. Näiteks naise rinnapiim on vesine ja sisaldab palju laktoosi, mis on põhiline suhkur selle koostises. Seevastu lehma piimas on vähem suhkrut ja ...
vägivallatseja profiil. 4. Koolivägivald Tuleb välja, et osa tulistajaid on enne olnud ise koolivägivalla ohvrid ning enamasti on relva kätte võtnud kättemaksuks. See on nii perekonna kui ka koolitöötajate (klassikaaslaste) tegemata töö vili, kuna probleeme pole saanud lahendada ja asjadest pole räägitud kõik on taandunud selleni, et ühel hetkel inimene lihtsalt ,,plahvatab". Ja kui tal juhtub sel hetkel relv käepärast olemas, siis on lood kriitilised. Hüpoteesi tõestamine Koolitulistamisi on võimalik ennetada, kui on võimalik ennetada eelpool toodud põhjuseid. Loetleme paar meie meelest sobivat vahendit koolitulistamiste ennetamiseks. 1. Hea sisekliima Üheks kõige paremaks ennetustöö võtteks peetakse kooli head sisekliimat. Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika dotsent Judit Strömpl kirjutas, et mida sõbralikumad ja mõistvamad on suhted õpilaste ja õpetajate vahel, seda vähem on õpilastevahelisi konflikte.
kontrollida praktikumitunnis püstitatud hüpoteese. Ülesanne 1: Valguskaugusmõõturit kalibreeriti baasjoonel pikkusega 100,020 m. Kalibreerimisel mõõdeti baasjoont 10 korda. a) Püstitage hüpoteesid? Nullhüpotees: mõõtmisel saadud joonepikkus võrdub etaloni pikkusega. Alternatiivne hüpotees: mõõtmistel saadud joonepikkus ja etaloni pikkus erinevad. Hüpoteeside kontrollimiseks selle ülesande puhul kasutame t-teststatistikut. See kontrollib valimi keskmisel põhinevat hüpoteesi kasutades selleks algandmetena valimi keskmist, standardhälvet, mõõtmiste arvu, usaldusnivood ja üldkogumi keskmist (hetkel kalibraatori pikkus). Usaldusnivoo tuleb võtta 0.025, sest tegemist "kahe sabaga". Programmi sisestatud suurused ja neile vastavad tulemused on näidatud järgneval joonisel (Joonis 1). Tulemused tulid samad, mis praktikumitunnis arvutatud. Ka programm lükkas nullhüpoteesi tagasi ehk mõõdetud joonepikkus ei võrdu etaloni pikkusega.
kõrge organiseerituse tase 3. Nimeta eluslooduse organiseerituse tasemed. Molekuli tase Raku tase Koe, elundi ja elundkonna tase Organismi tase Liigi tase Populatsiooni, koosluse ja ökosüsteemi tase Biosfääri tase 4. Nimeta teadusuuringu etapid. Probleemi püstitamine Olemasoleva teabega tutvumine Oletuse ehk hüpoteesi püstitamine Uuringu planeerimine Info kogumine Info töötlemine Hüpoteesi kontrollimine Järelduste tegemine Hüpoteesi kinnitamine või ümberlükkamine Tulemuste avalikustamine 5. Millistest elementidest koosnevad organismid põhiliselt? süsinik (S) vesinik (H) lämmastik (O) fosfor (P) väävel (S) 6. Kui palju vajab inimene vett?
Eesnimede tähtede arv 11A ja 11B klassis Priit Norak 12.10.2014 Antud statistilises uurimistöös uurin Saue gümnaasiumi 11A ja 11B klassi õpilaste tähtede arvu eesnimes. Uurimuse läbiviimiseks hankisin mõlema klassi õpilaste nimekirja ning lugesin kokku iga inimese tähtede arvu eesnimes. Mõlemas klassis on kokku 43 õpilast (A- klassis 25 ning B-klassis 18). Mõlema klassi peale kokku on poisse 23 ning tüdrukuid 20. Sean hüpoteesi, et poiste eesnimed on lühemad kui tüdrukute eesnimed (arvestatud on ka keskmiseid ninmesid ning arvestatud ei ole sidekriipse). 1. Statistilised read Poiste eesnimede tähtede arv: 4; 6; 6; 4; 4; 4; 6; 9; 4; 6; 6; 5; 4; 5; 9; 5; 4; 6; 8; 6; 6; 8; 6. Tüdrukute eesnimede tähtede arv: 5; 5; 6; 5; 8; 5; 6; 8; 6; 6; 12; 9; 5; 5; 7; 7; 9; 7; 10; 9. 2. Variatsioonread Poisid: 4; 4; 4; 4; 4; 4; 4; 5; 5; 5; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 6; 8; 8; 9; 9.
on En ja Ek, siis kiiratava või eelatava valduskvand energia avaldub Hf=Ek-En. Energia on määratud täisarvugan, mida nimetatakse peakvantarvuks. Lisaks kirjeldatakse energiat orbitaalkvatarvu, spinni ja magnetkvantarvuga. On kindlaks tehtud, et ühes aatomis ei saa olla kahte elektroni täpselt ühesuguste kvantarvude komplektiga. Seda printsiipi nimetatakse tõrjutusprintsiibiks ehk Pauli printsiip(W.Pauli). Järgmise olulise sammu tegi 1924.a. L. de Broglie, kes püstitas hüpoteesi, mille kohaselt dualis pole iseloomulik mitte ainult valgusele, vaid on palju universaalsem. See kehtib ka elementaarosakeste korral. =h/p ; p=m*v Elektroni kirjeldavad tõenäousus lained, mis näitavad millise tõenäosusega võib minti ruumipunktis Ja mingil ajahektkel oskakest leida.
analüüsimine; -Ei anta kõike variante ette (meelega tehtud kallutamine, positiivse või neg. poole); ettepanekute tegemine -Ainult positiivse või negatiivse skaala ette andmine (meelega kallutamine). Hüpoteesi püstitamine – ennustus teadusliku probleemi kohta, ei pea paika pidama) 22. Loetle küsimuste sõnastamise üldised reeglid. 4. Millisetele tingimustele peab vastama hästi sõnastatud uuringu probleem? Lihtne
(Liivakivi kvartsist). Kemogeensed tekivad mitmesuguste soolade ladestumisel (kivisool, dolomiit, lubjakivi). Biogeensed tekkinud taimede ja loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja kivistumisel (lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi). kivimid tekivad tardkivimite moondel (gneiss). Parakivimid settekivimite moondel (marmor, kvartsiit). 8. Wegeneri mandrite triivi hüpotees mida kujutab, tead vähemalt kolme näidet, mida Wegener esitas oma hüpoteesi kinnituseks. ===== Alfred Wegener taipas, et rannajoonte sarnasus pole piisav argument. Mandrilavade e. selfialade kontuurid sobivad kokku. Leidis erinevatel mandritelt sarnaseid fossiile. Teatud tüüpi setted ja settekivimid kuhjuvad klimaatilistes tingimustes. 9. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmas iga protsessi =====
b) anatoomia c) tsütoloogia d) molekulaarbioloogia 12. Bioloogia üheks uurimisobjektiks on: a) elektron b) aatom c) biosfäär d) atmosfäär 13. Teadusliku meetodi rakendamisel tuleb esmalt: a) leida teaduslik probleem b) teha õiged järeldused c) teha katseid ja vaatlusi d) lugeda teaduskirjandust 14. Organismide kasvamine kaasneb nende: a) paljunemisega b) arenemisega c) vananemisega d) surmaga 15. Teadusliku meetodi rakendamine peab lõppema: a) hüpoteesi püstitamisega b) eksperimentaalgrupi valikuga c) teadusliku teooria loomisega d) järelduste tegemisega 16. Teaduslik teooria üldistab: a) teaduskirjandust b) teadlaste tegevust c) teaduslikke fakte d) teaduslikke hüpoteese Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Kõik organismid saab ehitustüübi alusel jagada ainurakseteks ja hulkrakseteks. 18. Iga organism sünnib, areneb ja sureb. 19. Molekulaarbioloogia uurib elu molekulaarsel tasemel 20
Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum,
Punnetti ruutmeetod, hargnemismeetod, tõenäosusmeetod, sugupuu analüüs. 2. Millised statistilised meetodid võimaldavad hinnata, mil määral eksperimentaalsed andmed teoreetiliselt arvutatud oodatavatega sobivad? Hii ruut meetod, t-test 3. Mis eesmärgil geneetilistes uuringutes kasutatakse hii - ruut testi? Valem arvutamiseks? Testi väljund ja selle piirväärtus, mille alusel tehakse otsus kehtiva hüpoteesi kohta? Kasutatakse, et võrrelda geneetilise ristamise vaadeldavaid (tegelikke) tulemusi geneetilisest suhtest oodatavate tulemustega. H0 nullhüpotees: tunnused on sõltumatud H1 alternatiivhüpotees: tunnused on sõltuvad p < 0,05 H1 hüpotees on tõestatud p > 0,05 H0 hüpotees on tõestatud 4. Mis iseloomustab autosoom dominantset pärandumistüüpi? 5. Mis iseloomustab autosoom retsessiivset pärandumistüüpi?
teadmisi ja oskusi? o Millistele küsimustele ma otsin vastust? o Mis on minu uurimuse mõte, milleks ma seda teen? 5. Töö eesmärk, ülesanded ja hüpotees. Teema fikseerimise järel sõnastatakse töö eesmärk. Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda. Konkreetsed ülesanded on nö vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse. Probleemi lahendamine eeldab teoreetiliselt või empiiriliselt kontrollitava hüpoteesi püstitamist. Hüpotees on teaduslik oletus, uurimuse jaoks on see testitav seisukoht. Hüpotees kujuneb välja kui üks (kõige tõenäolisem) probleemi võimalikke lahendusi. Hüpotees sisaldab tõestamata, oletuslikke väiteid, on loogiline konstruktsioon. Hüpotees tuleb uurijal endal välja mõelda. See on loominguline töö. Hüpoteesi on vaja, sest: · hüpotees annab uurimistegevusele kindla suuna; · hästi formuleeritud hüpotees väldib uurimistöös laialivalguvust;
Biosfäär- kogu maakera elukeskkond Histoloogia- koeõpetus Anatoomia- organismi ehituse õpetus Füsioloogia- õpetus organismi ja selle elundite talitusest ja funktsioonidest 2. Elu tunnused Vastus: Rakuline ehitus, biomolekulide esinemine, aine- ja energiavahetus, paljunemisvõime, arenemis- ja kasvamisvõime, stabiilne keskkond, reageerimine ärritusele, pärilikkus, keerukas organiseerituse tase, kohastumine. 3. Teadusuuringu etapid. Uurimisküsimuse ja hüpoteesi esitamine, tulemuste analüüs. II Elu keemia (lk26-61) 1. Makroelementide sisaldus rakkudes Vastus: Hapnik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Kasutatakse toiduainete lõhustamiseks. Vesinik- kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Mida rohkem neid on, seda energiarikkam on ühend. Lämmastik- esineb valkudes ja nukleiinhapetes, samuti ATPs ja mõnes vitamiinis. Fosfor- osaleb energiarikaste sidemete moodustamises energiakandjas ATP. Nukleiinhapetes ja fosfolipiidides.
..................................16 2 SISSEJUHATUS Käesolev töö sisaldab ülevaadet perekonna ning naise õiguste ja kohustuste käsitlusest Koraanis. Töö eesmärgiks on välja selgitada läbi autori poolt tõstatatud uurimisküsimuste mis on Koraan, kuidas Koraanis on käsitletud perekonda, missugune on mosleminaise õiguslik staatus Koraanis ning milline tänapäeval. Töö autor olles tõstatanud neli uurimisküsimust, püstitas hüpoteesi. Hüpoteesiks toodi, et islam on kui šovinistlik usk, mis teenib vaid mehe huve, kus naisel õigused puuduvad. Teema fokusseeris autor teemast Šariaat tänapäeval, sest Šariaat tähistab seadusi ja ka käske, mis põhineb enamasti Koraanil. Lisaks teema valikul lähtus autor eelkõige huvist naiste õiguste vastu erinevates ühiskondades. Olles eelneval aastal teinud referaadi Rooma õiguse eestkostest naise üle ehk tutela mulierum’ist, tekkis huvi uurida ka Koraanis käsitletud naise
5. Kokkuvõte 6. Viited 7. Täpsustavad märkused Sissejuhatus Aegade algusest on juba usutud, et me ei ole Maa peal üksinda. Inimesed on koguaeg uskunud, et taevas on valitsev tsivilisatsioon, kes võib meie saatust otsustada sõrmenipsuga. Selleks tsivilisatsiooniks peeti jumalateperekondasid, iga ühiskond kummardas ja tunnistas ainult oma väljamõeldut perekonda. On inimesi, kes usuvad siimaani sellesse, et inimesed on hüpiknukud, keda juhib Jumal. Kuid esimese hüpoteesi püsitas Kreeka filosoof Thales (624 546 eKr), kes väitis, et lõputus universumis peab leiduma lõputu hulk eluga täidetud maailmu. See väide ei kogunud küll palju toetust ja jäi pigem varju Aristotelese 200 aastat hilisemale väitele, et Maa on keskel ja peale Kuud algab algaine eeter, kus ei olnud võimalik, et miski eksisteerida saaks. 17. sajandil, mil leiutati teleskoop, hakati rohkem huvi tundma taeva vastu.
See tugineb enam või vähem subjektiivselt hinnatud ja tõlgendatud sarnasusel ja (osal süstemaatikuist) oletataval evolutsioonil. Tegelikult on enam või vähem ebateadlikult kasutatud feneetilist metodoloogiat. Tulemuseks on püüde puhul ka võimalikku evolutsiooni näidata narratiivne-jutustav hüpotees antud rühma oletatava evolutsiooni kohta, tavaliselt parafüleetilised, osalt ka monofüleetilised ja polüfüleetilised alljaotused (taksonid), ja võimatus hüpoteesi reaalsusele vastavust kontrollida (falsifitseerida). 14 6.2.2. Feneetiline süstemaatika põhineb oletusel, nagu kajastaks üldine sarnasus küllalt hästi uuritavate organismide seoseid. See tähendab konver- gentsi mittearvestamist. See suund on leidnud arendamist alates nn. numbri- lise taksonoomia meetodite väljatöötamisest käesoleva sajandi kuuekümnen-
annaabi.ee 
