RKP aasta jookusl riigi tootmisressursidega toodetud kaupade ja teenuste kogumaksumus, millele on juurde arvutatud ekspordi ja impordi saldo. SKP aasta jooksul riigi majandusterritooriumil toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus IAI sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta, eluea pikkus ning kirjaoskus. Lõuna ja põhjariigid jagunevad kaheks 1 maailma ja 2 maailm ehk postsotsialistlikud rigid. Ja 3 maailm ehk arenguriigid. Ülelinnastumisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arenguriikides riikides Linnarahvastiku Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtsus veel keskmine või madal, aeglane kuid kasvutempo kiire osatähtsus,kasvutempo
18. Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kõige raskemad probleemid tekkisid nendes majandusharudes, mis a. Olid Eesti NSV ajal ületähtsustatud ja forsseeritult arenenud b. olid varem oma toodangu realiseerinud Lääneturul c. olid Eesti NSV ajal alaarenenud 19. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel olid probleemid mitteklassikalised, sest need olid a. väikeriigi majanduse restruktureerimise probleemid b. spetsiifilised postsotsialistlikud postkoloniaalmaad probleemid c. alaarenenud majanduse forsseeritud arendamise probleemid 20. Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes põhiprobleemiks a. mida ning millisele turule toota b. enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c. Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine 21
See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A’s Tüüp C – püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond. Tüüp D – sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid. Tüüp E – sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal on suht vähe. 7. Sooline võrdõiguslikkus – mis see on ja millised probleemid sellega Eesti ühiskonnas seonduvad. naiste ja meeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus tööelus, hariduse omandamisel ning teistes ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eestis on levinud arvamused, et naine ei sobi poliitikasse, meestel on rohkem rahalisi võimalusi. Eestis on
Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning natukene väiksema astmega suure territooriumiga ja postsotsialistlikud maad. Samas võib mõlema tabeli põhjal väita, et linnastumise astme ja SKP ühe elaniku kohta on nõrk korrelatsiooniline seos. 4. Majanduse üleilmastumine Majanduses rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu; kapitali liikumise kasv maailmas, s.h rahvusvaheliste otseinvesteeringute kasv. Kasvanud on rahvusvaheline reisimine ja turism; rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik.
Iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda C-tüüp: samuti püramiidisarnane ühiskond, võrreldes B-ga on väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb ennast selles ühiskonnas üsna hästi. Iseloomustab kaasaegset kapitalistlikku heaoluühiskonda. D-tüüp: sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, kus enamik inimesi on keskmistel positsioonidel ehk väga rikkaid ja väga vaeseid on vähe. Arvatakse et selle poole võiks liikuda eeskätt postsotsialistlikud riigid. E-tüüp: sotsiaalsel võrdusel rajanev ühiskond, kus enamik inimesi on koondunud tipu lähedale ja madalamatele astmetele on jäänud vähe inimesi. Vastab kõige enam traditsioonilise sotsialistliku ühiskonna ideaalile aga samuti postindustriaalse ühiskonna mudelile SOTSIAALNE LIIKUVUS Sotsiaalne mobiilsus- ehk sotsiaalne liikuvus tähendab indiviidide liikumist ühelt sotsiaalselt positsioonilt teisele Horisontaalne sotsiaalne liikuvus- liikumine sarnaneb positsiooniga
See iseloomustab varakapitalistlikku ühiskonda. Keskmise inimese positsioon parem kui A's Tüüp C püramiidisarnane, väga vaeste inimeste tagasihoidlik osatähtsus ühiskonnas tervikuna. Keskmine inimene tunneb end hästi. Seda iseloomustab kaasaegne kapitalistlik heaoluühiskond. Tüüp D sotsiaalset võrdsust soodustav ühiskond, väga rikkaid ja väga vaeseid inimesi on vähe. Keskmiseid inimesi palju. Sellise tüübi poole peaksid liikuma postsotsialistlikud riigid. Tüüp E sotsiaalsel võrdsusel rajanev ühiskond. Enamik koondunud tipu lähedale, madalal on suht vähe. 20. Milline on Eesti sotsiaalse kihistumise tüüp ja kuhu on ta liikumas? Eestis on hetkel sotsiaalse kihistumise tüüp D ning see ei ole lähiajal muutumas, ükskõik kui palju seda muuta üritatakse. Ühiskonnamudelid 21. Millised on kolme ühiskonnamudeli iseloomulikud tunnused? 1) Põllumajandusühiskond: suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks; inimesed elavad
· Lõid riigid, kes ei saanud kuuluda EEC-sse või hoopis ei tahtnud. · Väga aktiivsed väliskaubanduse poolest. · Eesmärk 10 a vältel kaotada piirangud, aga said 6a hakkama. 1996 kaotasid omavahel tollid. · Liikmeid 4: Norra, Sveits, Liechtenstein, Island. · Kaubad, teenused, kapital, tööjõud liiguvad vabalt. Sveitsile ei meeldi tööjõu vabadus. CEFTA- Kesk-Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon · Liikmeteks olid postsotsialistlikud maad · Visegradi lepingu sõlmisid 1991 3 VMN-i maad (vastastiku maj.nõukogu) Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari. · Kurss ühineda EL-ga. Kehtestasid kaupade vaba liikumise. · 1992 Budapestis nimetasid CEFTA-ks oma piirkonda. · 1993 Tsehhi ja Slovakkia (Tsehhoslovakkia lagunes) 1996 liitus Sloveenia, 1997 Rumeenia, 1999 Bulgaaria. 2002 Horvaatia. 4
c tootmisvahendite tootmine (rasketööstus) 16 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kõige raskemad probleemid tekkisid nendes majandusharudes, mis a Eesti NSV ajal ületähtsustatud ja forsseeritult arenenud b olid varem oma toodangu realiseerinud Lääneturul c olid Eesti NSV ajal alaarenenud 17 Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel olid probleemid mitteklassikalised, sest need olid a väikeriigi majanduse restruktureerimise probleemid b spetsiifilised postsotsialistlikud postkoloniaalmaad probleemid c alaarenenud majanduse forsseeritud arendamise probleemid 18 Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes ettevõtete juhtkondade põhiprobleemiks a mida ning millisele turule toota b enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine
c tootmisvahendite tootmine (rasketööstus) 16 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigis kõige raskemad probleemid tekkisid nendes majandusharudes, mis a Eesti NSV ajal ületähtsustatud ja forsseeritult arenenud b olid varem oma toodangu realiseerinud Lääneturul c olid Eesti NSV ajal alaarenenud 17 Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel olid probleemid mitteklassikalised, sest need olid a väikeriigi majanduse restruktureerimise probleemid b spetsiifilised postsotsialistlikud postkoloniaalmaad probleemid c alaarenenud majanduse forsseeritud arendamise probleemid 18 Kui varem oli ettevõtete juhtkond pidanud lahendama põhiliselt tootmistehnilisi küsimusi ja varustusprobleeme, siis Eesti Vabariigi taasiseseisvumisel kujunes ettevõtete juhtkondade põhiprobleemiks a mida ning millisele turule toota b enda konstrueerimis- ja tehnoloogiabüroode loomine c Moskva ametkondade poolt sõlmitud lepingute ümbervormistamine
madal, rõhuv enamus elab maal. Kui seal oleks põllumajanduse tase kõrge, siis oleksid ka need rahvad rikkad. Enamus kõrge linnastumise astmega maid on reeglina naftariigid või suhteliselt kõrge industrialiseerimise tasemega. Enamusel neist on ka kõrge SKP ühe elaniku kohta. Siit on välja jäetud sisulised linnriigid, kus linnastumise aste on 100%. Reeglina on kõrge astmega industriaalmaad ning natukene väiksema astmega suure territooriumiga ja postsotsialistlikud maad. Samas võib mõlema tabeli põhjal väita, et linnastumise astme ja SKP ühe elaniku kohta on nõrk korrelatsiooniline seos.(Lembo, Toivo 2009, 10). Linnastumine Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes 7 arengumaades näiteks Ladina-Ameerikas, toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad
Saksamaal on prokuratuur ka funktsionaalselt seotud justiitsministriga, kes võib prokuratuuri juhina järele- valvet teostades anda nii üldisi kui ka üksikuid juhiseid tehtavate otsustuste kohta.*22 Saksamaal tegutseb prokuratuur küll kohtute juures ning prokuröride ja kohtunike karjääri- ja staatusetingimused on võrrelda- vad, kuid prokuratuuri ülesehitus on hierarhiline ja prokuratuur allub täidesaatva võimu juhistele.*23 Peter Tak on Ida- ja Kesk-Euroopa postsotsialistlikud süsteemid jaganud kolme rühma. Osas riikides (Valgevene, Ukraina, Venemaa, Ungari, Sloveenia) on säilitatud sotsialistlikule süsteemile omane proku- ratuuri vahetu sõltuvus parlamendist nimetamise ja/või aruandluse kaudu, s.t prokuratuur on sõltumatu nii kohtu- kui ka täidesaatvast võimust. Teistes riikides (Albaania, Bulgaaria, Horvaatia) on prokuratuuril sarnane positsioon kohtutega ning prokuröre nimetatakse ametisse samamoodi kui kohtunikke. Kolman-
aastal Ühisraha eurot kasutavad 28st liikmesriigist 19 riiki: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa, Belgia, Luksemburg, Holland, Kreeka, Hispaania, Portugal, Soome, Austria, Iirimaa (Euro pangatähed ja mündid tulid 12 riigis käibele 1. jaanuarist 2002) Sloveenia (1. jaan. 2007) Malta ja Küpros (1. jaan. 2008) Slovakkia (1. jaan. 2009) Eesti (1. jaan. 2011) Läti (1. jaan. 2014) Leedu (1. jaan. 2015) Oma rahvusvaluuta säilitasid Rootsi, Taani ja Suurbritannia- arenenud riigid postsotsialistlikud riigid- Poola, Ungari, Tsehhi, Bulgaaria, Rumeenia Mõtle, kas euro kasutusele võtmine on Eestile ka midagi andnud 3 kriteeriumit Euroga liitumiseks: - Madal inflatsioon (paar protsenti) nt kolme riigi madalaim inflatsiooni keskmine - Riigi eelarve puudujääk e. defitsiit ei tohi aastas ületada 3% SKP-st - Riigi võlg ei tohi ületada 60% SKP-st Ühisturgu tagava nelja vabaduse olemus ja toimimine argielus
annaabi.ee 
