Rahvastik ja Euroopas kõneldakse kõige rohkem slaavi, germaani ja romaani demogoraafilised keeli. protsessid. Tsivilisatsiooni Peamine usund on kristlus. Tsivilatsioonik on lääne tsivilatsioon. kujunemine Demograafiline üleminek on toimunud peaaegu kõigis Euroopa riikides ja rahvastiku loomulik iive on nullilähedane. 1990. aastatel langes enamikus postsotsialistlikes ja Lõuna-Euroopa maades sündimus veelgi, mistõttu nende riikide elanikkond kahaneb. Euroopa rahvaarv on ~730 miljonit. Põllumajandus ja selle Eriti Lääne-Euroopa riikidel on arenenud põllumajandus, mis eeldused varustab elanikkonda kõigi parasvöötme saadustega.Parasvöötme neli aastaaega on selleks kujundanud hea haritavusega ja keskmise
seisukohti Eestis. Järgnevalt tuleb juttu olulisemast liberalismi esindavast erakonnast Eestis -- Reformierakonnast. IV. Reformierakonna roll Eesti poliitikas. Liberalismi levik ja seega ka Reformierakonna edukus Eestis on sõltuvuses samadest teguritest, mis määravad iga ideoloogia edu poliitikas: atraktiivne liider, pakutavate ideede sobivus aegruumi ning aktivistide-toetajate koostöö. Liberalismi omaksvõtuks on postsotsialistlikes riikides soodne aeg: vabanemine rangelt reglementeeritud ühiskonnakorraldusest võimaldab uute ideede hoogsat propageerimist. Reformierakonna peamine roll Eesti poliitikas on alternatiivide pakkumine teistele ideoloogiatele ning riigi positiivse arengu soodustamine. Võtmesõnaks oluliste probleemide käsitlemisel on uuendusmeelsus. Riigikogus tasakaalustab Reformierakond sotsiaaldemokraatiale ja sotsiaalliberalismile kalduvaid erakondi. Reformierakonna tuntuim ja
(Talts 1997, 13). (L.Talts Kasvatusväärtused 2. klassi emakeelelugemikes). Väärtused moodustavad osa kultuusrist ja ilmnevad inimeste keele, kommunikatsiooni ja tegevuse kaudu. Kiiresti muutuvas maailmas astub varasemate väärtuste asemele uusi, eri ühiskondades eri viisil. Tõuseb väärtuste osatähtsus inimese käitumise ja otsuste mõjutajana. Muutused väärtushinnanguis näivad olevat globaalse iseloomuga, väärtuste kriisist räägitakse nii endistes heaoluriikides kui ka postsotsialistlikes maades. Tehnoloogia areng, massikommunikatsiooni mõju, infotulv ja sellest tulenev maailmapilt, vähemuste esiletõus ja rahvusvaheline migratsiooniliikumine annavad oma osa väärtuste ümberhindamisel (Toukomaa 1994). Väärtuste kriis ei tähenda siiski väärtuste puudumist, vaid paljusust (Merenheimo 1994). Nooruses omandab indiviid kultuuris valitsevad tegutsemisviisid, normid, hoiakud ja väärtused, mis võimaldavad tal saada ühiskonna täisväärtuslikuks liikmeks. Sellel
Tööpuudust peetakse märgiks, et turul on midagi korrast ära. Kas ja kui, siis mida peab valitsus ette võtma? Selle kohta on majandusteadlaste soovitused vastukäivad. Olukordi, kus valitsus suudab midagi parandada, on tunduvalt vähem, kui arvatakse, ja tavaliselt teeb valitsus oma sekkumisega asja veelgi hullemaks. Sekkudes majandusse, tegutseb riik seadusandjana, omanikuna ja ettevõtjana. Seoses majandust vabastavate ja ümberkujundavate reformidega postsotsialistlikes riikides riigi funktsioonid muutuvad: omanikufunktsioon tõmbub koomale, vähenevad selle täitmiseks vajalikud kulud ja aparaat; riigi ülesandeks on majanduse arenguks võimalikult soodsa keskkonna loomine (vt. joonis 2.7.) Valitsuse esmaseks ülesandeks on majandustehinguteks ja üldse majandustegevuseks vajalike seaduslike raamide loomine. Laias laastus võib valitsuse tegevuse jaotada tootmiseks, varustamiseks ja ümberjaotamiseks.
Leedu ja Läti aga on oma suurte põllumajandusettevõtetega killustunud ülejäänud turumajandusest. Kaasaegse KIE maapiirkondades tegutsejad on; 1. Väike väikesed tootjad, kes saavad toetusi, et toime tulla. Moodustavad igal pool suure hulga. 2. Väikesed või keskmise suurusega üksik ettevõtjad/talupidajad. 3. Suured erasektoris olevad põllumajandusettevõtted 4. "Sotsialistliku-tüüpi" talud, mis on ümber tehtud kas "postsotsialistlikes" või arva veel sovhoosid (riigi majandatud talu) Suuremad erasektori taluettevõtted on elujõulised ja potentsiaalsed. Kui neid kaasajastada ja tõhustada tootmist on nad võimelised maailmaturul konkureerima (EBRD, 2002; Rizov & Mathijs, 2003). Samas on suur hulk mitteelujõulisi põllumajandusettevõtteid, kes püsivad elujõulistel kõrval ja kulutavad samuti ressursse. Selle asemel tuleks nad ümber kujundada, et
poliitiline mänguruum on aga tegelikult üpris ahtake, paneb erakonnad omavahel võimu jaotamises kokku leppima (et tagada enam-vähem kõigile erakondadele püsivalt hea äraelamine). Kartell püüab kokkuleppe kindlustamiseks ära hoida uute erakondade tekkimist, sallides poliitikasse tulekut vaid läbi oma liikmesparteide filtri. Arenenud ühiskondades on kartelliparteide tekkimise taustaks valijate heaolust tulenev huvi-puudus poliitika vastu, postsotsialistlikes riikides aga tihti lihtsalt poliitiline võõrandumine. Ühiskonnaelu arengut hakkavad üha enam määrama poliitilise eliidi valikud ja rahva tahe jäetakse selles protsessis sootuks kõrvale. Poliitiline identiteet hajub. Poliitikat mõjutavad kümned huvigrupid oma pisikeste, sageli vägagi ajutiste probleemidega, millel pole suurte poliitiliste ideoloogiatega midagi pistmist. Valimistel kaotav erakond
elustiilide ja poliitiliste ideede levik: postindustriaalne ajastu, üleilmsed rahavood, seninähtamatud kommunikatsooniviisid, deterritorialiseerumine, konsumerism ning kasvav etniliste identiteetide politiseerumine – kokku midagi täiest uut Globaliseerumine – miks tekib huvi just 1990ndail? Külma sõja lõpp. „Ülemineku“ praktilised eripärast ja kiired muutused postsotsialistlikes riikides ilmsed ja uurijale põnevad (Katherine Verdery, Caroline Humphrey, Chris Hann). Suhtlus kolleegidega postsotsialistlikes riikides laiendab haaret. Internetitehnoloogiate kiire areng alates 1990ndatest. Identiteedipoliitika tõusmine rahvusvahelisele ja teaduslikule areenile – etnilised sõjad, multikultuursus, immigratsioon Globaliseerumise iseloomulikud jooned
Ühiskonna huvide eest suvatsegu hoolitseda riik. Iga ühiskond vajab aga paratamatult teatud norme. Ilma mängu- reegliteta, ilma teatud käitumisnorme arvestamata ei saa ükski ühiskond eksisteerida. Isegi mingi klubi või selts ei saa täiesti ilma mängureegliteta ja käitumisnormideta eksisteerida. Ühiskond, mis kuidagi ei jõua üksmeelele eetikaküsimustes, mis ei aktsepteeri üldisi moraali- reegleid, laostub paratamatult varem või hiljem. Eestis – ja postsotsialistlikes riikides üldse – on eetika probleem eriti terav. See areng, mis läänes toimus 40–50 aasta jooksul, läbiti Eestis sisuliselt 4–5 aastaga. Taandusid kollektiivsed väärtused ja sihid ning järjest olulisemaks said väärtused, mis on seotud indiviidi valikuvabadusega. Kollektiivsed sihid on muutunud vähetähtsaks. Elu kulgeb indiviidikeskses maailmas. Selgelt on ilmnenud elanikkonna kihistumine, millega leppimine võtab aega.
Andmetesse tuleb suhtuda kriitiliselt kõiki ei registreerita (50:50; hirm ühiskonna vastukaja ees või ajakulu või lootusetus või abstraktne kannatanu). Kui võrrelda praegust ja nõukogudeaegset kuritegevust. Registreeritud kuritegevuses on umbes kaheksakordne vahe. Registratsioon on küll parem, aga osa kuriteoliikide puhul on kasvu siiski olnud. Kaks kiiret kasvuperioodi: 1989-1992 (ühiskondlikud muutused, kõigis postsotsialistlikes maades), 1997-2000 (suur vahe inimeste püstitatud eesmärkide ja tegeliku olukorra ja legaalsete vahendite vahel Merton börsikrahh, majanduslik langus). Kui võrrelda nõukogude ajaga, on vahe umbes kaheksakordne (nüüd on kergem toime panna vargust). 1980 aastal registreeriti Eestis samuti kuritegevuse oluline kasv. Seda on seletatud ettevalmistustega olümpiamängude toimumiseks. Kui 1984 aastal oli sotsialistlik kord
Muutus 1997 Æ hedonism, eneseväljendus, puhkeaeg 4. Reklaam a. segadus - vabadus kõigile? Kolhoosnik? Postmodernism? Veel: ,,kanna seda" reklam nokia 8210 - värvitoonid, helinad. ,,annab sulle" - tarbija omadus, mitte telefoni omadus. 5. Reklaam a. EMT logomuutus: tehnoloogiaÆ inimene b. õige nauding läbi õige toote Samal ajal 1999 38% allapoole vaesuspiiri, 15% ohu piiril Æ maailmas kõige õnnetumad inimesed elavad postsotsialistlikes maades. Erinevus suur. Gini indeks suurim Euroopas. Noored ja konsumerism (2003) Culture of Disillusionment Caroline Humphrey Võiks oodata, et moskvalased hakkavad kõik kohe koos tarbima, niipea kui saavad. Märgid, mida ei olnud, saavad kasutatud. Kuidas inimesed ennast tunnevad, kui iga päeaga on riiki vähem ja kaupu rohkem? Samamoodi tarbivad inimesed on rohkem sarnased kui erinevad inimesed samas kohas, näiteks Moskvas.
dekontsentratsioon. Esimene kujutab endast keskuse poolt volituste üleandmist kohalikele valitavatele organitele (omavalitsusorganitele), teine volituste üleandmist keskusest määratavatelt haldusorganitelt kohaliku administratsiooni organitele (kohahaldusorganitele). Paljud reformid kuulutatakse välja nende loosungite lipu all. Tegelikult, eriti arengumaades, jäävad need kontseptsioonid üksnes loosungiteks. Teiselt poolt, mõnedes postsotsialistlikes riikides on need protsessid stiihiliselt läinud liiga kaugele, muutunud juhitamatuteks ja tekitavad kahju riigi ühtsusele. 1. Vene Föderatsioon (alates 2.04.1997: konföderatiivse Venemaa ja Valgevene Liidu liige; kõnes: Venemaa) Pindala: 17 075 200 mlj km² Rahvaarv: 142 685 000 (2006) Pealinn: Moskva Riigivalitsemise vorm: presidentaalne vabariik 1
annaabi.ee 
