5.2. Köhimisharjutused. Hingatakse sügavalt sisse ja siis välja. Seejärel lühike sissehingamine ning köhimine. Rindkere ja kõhuhaavadega patsiendid peavad kasutama haava toetamiseks patja, et vähendada pinget ja valu haavapiirkonnas. Patja surutakse tugevasti köhimise ajal vastu haava. Köhimis- ja hingamisharjutused aitavad eemaldada hingamisteedesse kogunenud lima ning väldivad kopsuatelektaasi ning pneumooniat postoperatiivselt. 2.5.3. Haigel õpetatakse voodis pööramist iga 1-2 tunni möödumisel. Kui haigel on dreene ning veenikanüüle või põiekateeter tuleb teda selle juures abistada. 2.5.4. Harjutused jäsemetele. Nende sooritamine aitab vältida haigel vereringeprobleeme, ennetab tromboflebiiti ning kergendab venoosset naasu südamesse. Õe tegevused operatsioonipäeval enne operatsiooni:
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H. Sünniaeg 20.10.1948. Patsient pöördus haiglasse 19.04.2015 plaaniliseks kopsuresektsiooniks. Patsiendi kontaktisikuks oli
FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Hingamine: Hingamisteed: · Uneapnoest tingituna rasvumis- · Kaela piiratud liikumine hüpoventilatsioon (Pickwick sündroom) tundlikkus · Lühike ja jäme kael hingamisdepressantide suhtes suurenenud. · Hingamisteed visualiseerivad · KATE risk suurem paremini poolistuvas asendis · Atelektaaside risk suurem. · Maskventilatsioon keerulisem, · Postoperatiivselt: · Ülekaalulistel 30% rohkem desaturatsioon, rasket intubatsiooni, hingamispuudulikkus, kardiaalsed tüsistused, · Ülekaalulistel soovitatav intensiivravi vajadus. habeme ajamine enne lõikust. FÜSIOLOOGILISED ISEÄRASUSED Kardiovaskulaarsüsteem: · Veremaht kehakaalu suhtes vähenenud. · Suurenenud südame minutimaht, vatsakeste hüpertroofia südamepuudulikuse oht.
Ortopeediliste operatsioonide alla kuulub näiteks liigeste endoproteesimine, nahaplastika, luu- ja liigesevigastuste operatiivne ravi ning ka vertebroplastika ehk lülisamba murdude kirurgiline ravi. Uuringu eesmärk oli testida hüpoteesi, et kas ortopeediline operatsioon, antud juhul täielik puusaliigese endoproteesimine või siis põlveliigese endoproteesimine, põhjustab muutusi leukotsüütide ja endoteeli markerite hulgas, suurendades see läbi põletiku reaktsiooni postoperatiivselt. Tegemist oli eksperimentaalse uuringuga, millises osales 10 katsealust, kes pidid minema puusaliigese või põlveliigese endoproteesimisele. Leukotsüütide hulga määramiseks kasutati automaatiseeritud täieliku vereanalüüsi. Leukotsüütide funktsiooni markeritena kasutati CD11b (Mac-1) ja CD62L ekspressiooni, rakusisest H202 produktsiooni ja elastaasi. Endoteeli aktivatsiooni markeritena kasutati Von Willebrandi faktorit ja lahustuvat intertsellualaarset adhesioonimolekuli-1 (slCAM-1).
Mõlemat ravimeetodit hakati kasutama juba mõned tunnid pärast operatsiooni ja järjepidevalt 2 nädala jooksul vähemalt 4 korda päevas. Krüopneumaatilise seadme temperatuur ja rõhk seadistati vastavalt patsiendi soovidele. Pimendatud füsioterapeudid hindasid patsiente. Enne operatsiooni, 2 nädalat ja 6 pärast operatsiooni mõõdeti liikusmisulatust (ROM), põlve ümbermõõtu, 6 minuti käimistesti (6MWT) ja tõuse ja kõnni testi (TUG). Postoperatiivselt mõõdeti ka valu ja narkootiliste valuvaigistite kasutamist visuaalse analoogskaalaga (VAS). 2 nädalat pärast operatsiooni oli mõlema rühma ROM vähenenud võrreldes operatsioonieelsega. Mõlema rühma põlve ümbermõõt oli suurenenud postoperatiivsel perioodil võrreldes operatsioonieelsega. Kahe rühma ROM, 6MWT, TUG ja põlve ümbermõõdu väärtuste vahel olulist erinevust ei olnud. 2 postoperatiivse nädala jooksul aga
SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Ida-Tallinna Keskhaiglas uroloogia osakonnas 5.09.2017 kuni 29.09.2017. Patsiendi õendusloo koostasin vahemikus 26.09 kuni 29.09. Patsiendi diagnoosiks oli neeru ebaselge või teadmata loomusega kasvaja. Patsiendi kaasuvateks haigusteks esmane ühepoolne gonartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt. Patsiendil oli plaaniline operatsioon. 27.09 laparoskoopiline nefrektoomia(parem neer). Patsient tuli osakonda 1 päev enne operatsiooni. 26.09 algas patsiendi operatsiooniks ettevalmistamine. Valisin patsiendiks 78-aastase naise. Sünniaeg 28.04.1939. Patsient pöördus haiglasse 26.09.2017 plaaniliseks laparoskoopiliseks nefrektoomiaks. Patsiendil on keskeriharidus, varem ta töötas ökonomisti- ja raamatupidajana. Hetkel ta on pensionär ning elab Narva linnas.
postoperatiivses ravis peale mastektoomiat vähendab kroonilise valu sündroomi esinemissagedust (võrreldes i/v PCA morfiiniga) Sentürk M, Ozcan PE, Talu GK, Kiyan E, Camci E, Ozyalçin S, Dilege S, Pembeci K. The effects of three different analgesia techniques on long-term postthoracotomy pain Anesth Analg. 2002 Jan;94(1):11-5 · Kolm gruppi: i/v PCA, EA perioperatiivselt, EA postoperatiivselt. Küsitlus 6 kuu mööduddes · Kroonilist valu keskmiselt oli 62%: EA perioperatiivselt 45%; i/v PCA 78% · Kroonilise valu esinemissagedus otseselt seotud postoperatiivse valuravi effektiivsusega: kui patsiendil oli tugev valu 2 POP päeval, krooniline valu arenas 83% juhtudest MIDA HAIGED ARVAVAD 1990 a. Inglismaal korraldatud mastaapse uuringu tulemus näitas, et patsientide subjektiivsel hinnangul oli opijärgne analgeesia adekvaatne
liigese kontraktuur, anküloos, valu, lonkamine (jalaliigeste korral) Röntgenoloogiliselt: liigesruumi ahenemine, liigese deformatsioon, osteofüütide olemasolu. Puusaliigese endoproteesimine Füsioteraapia preoperatiivselt asendravi, perifeersed harjutused hingamisharjutused patsiendi juhendamine/ õpetamine voodisse minekul ja voodist välja aitamine kõndimise harjutamine rullaatoriga, karkudega istumise ja seismise juhendamine. Füsioteraapia postoperatiivselt Asendravi- selili (~ 1 nädal, hiljem keeramised küljele ja kõhuli), jalad puusast abduktsioon- ja väheses välisrotatsioonasendis- asend saavutatav tugipadjaga. Võib teostada CPM harjutusi, teha antiemboolia massaaži, panna jalga antiemboolia sukk. Perifeersed- ja hingamisharjutused. 1. Postoperatiivne päev Opereeritud jala puusa-, põlve- ja hüppeliigese liikuvusharjutused Reie- tuharalihaste isomeetrilised harjutused Voodist tõusmine- terve jala poolelt
ravi Võimalikult kiiresti tuleb teha MRT (või KT) uuring ja alustada ravi deksametasooniga 40 mg/päevas 4 päeva; kui tegu on pehmekoelise müeloomi massiga, siis tuleb võimalikult kiiresti, 24 tunni jooksul alustada kiiritusravi, soovitavalt fraktsioneeritult 10 korda kogudoosis 30 Gy Kui tegu on strukturaalse lülisamba kompressiooniga, siis vajab patsient kirurgilist sekkumist, et stabiliseerida lülisammas; postoperatiivselt rakendatakse kiiritusravi Soovitav on alustada võimalikult kiiresti süsteemset müeloomivastast ravi -33- 6.8.7. Perifeerne neuropaatia Perifeerne neuropaatia võib esineda haiguse diagnoosimisel või tekkida müeloomi ravi käigus Kõikidel patsientidel, kellel tekib ravi käigus ≥ 2. astme neuropaatia, tuleb ravimi- te doose vähendada või ära jätta ( vt tabel 4)
nahavärvust. Konnektor – ühenduselement Joonis 51.3. Paigaldatud kõritoru 713 Probleemid ja tüsistused Probleemid Kõritoru õige suuruse valik. Manseti purunemine kõritoru sisestamisel (patsiendi sakilistest hammastest). Suur keel takistab kõritoru paigaldamist. Mitteadekvaatne ventilatsioon: kõritoru liiga sügaval või purunenud mansett. Tüsistused: Postoperatiivselt anesteesiga patsientidel on peale kõritoru eemaldamist täheldatud kurguvalu, düsfaagiat, düsfooniat, valu lõualuudes, keele/neelu tuimust, isheemilist muutust suuneelu limaskestal. Need tüsistused on sarnased kõigil supraglotiaalselt paigaldatavate vahenditel. 51.1.6. Kõrimask Üldine sissejuhatus Kõrimask on loodud näomaski alternatiivina. See koosneb torust ja maskiosast. Kõrimask viiakse