vaid elustada mingi varasema ajastu kultuurilist kogemust. (Kraavi 2005: 166) 3.2 Kirjandus Kõige üldisema definitsiooni järgi võib postmodernistlikku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse, mida iseloomustab teemade ja narratiivi fragmentaarsus, katkestatus, juhuslikkus, nihestatus ning teadlik fiktsionaalsus. (Kraavi 2005: 169) Järgides üldist postmodernset stiili, kasutab ka postmodernne kirjandus vastandamist. Mõned postmodernsed autorid on kuhjanud kokku traditsioonilisi vorme väljastpoolt oma konteksti, et pakkuda vanadele teemadele iroonilist lahendust. Teised autorid vastandavad reaalsust ja väljamõeldut. (Grenz 2003: 41) Postmodernne kirjandus vastandab korduvalt kaht või enamat autonoomset maailma. Tegelased, kes loos osalevad, on tihti segamini aetud, samuti on segi aetud, millistesse maailmadesse nad kuuluvad, mis muudab omakorda ebakindlaks selle, kuidas nad omavaheliste kohtumiste ajal käituma peaksid
1951 lisati hoone katusele antenn, mis suurendas ta kõrguse 449 meetrini. Teise maailmasõja järgselt hakati moderniseerimise käigus hoogustunud tempoga teostama teiseseid rahvusvahelisest stiilist kantud klaaskõrghoonete projekte raudbetooniststruktuuridega. Manhattanil lammutati muuhulgas ka arhitektuuriliselt ilusaks peetud Singer Building, samuti nagu võeti maha terveid vanema hoonestusega kvartaleid, kus asusid peamiselt üürikorterid. --------- Modernsed ja postmodernsed kõrghooned (umbes 1952-2007) Tänapäeval nimetatakse pilvelõhkujateks rohkem kui 150 meetri kõrgusi hooneid, mis on igapäevases kasutuses. Madalamaid hooneid võidakse kõnekeeles samuti pilvelõhkujaiks kutsuda, kui nad ümbruskonnas domineerivad. Kuid pilvelõhkuja tingimustele ei vasta kirikud ja katedraalid, ka mitte Egiptuse püramiidid ega 1884 rajatud Washingtoni monument, mis valmimise ajal oli maailma kõrgeim ehitis (169 m), sest need polnud
sotsiaalset positsiooni. Kodune kasvatus määrab kultuurilise kapitali, laps täiskasvanuna taastoodab sedasama. Struktuur määrab inimese eluviisi või abituse. Ja taastoodab. Inimene on stsiaalselt determineeritud, sotsiaalne agent, võib seda 9 muutma, kuid kipub seda taastootma. Aga kontekst võib muutuda, nii et ei saa taastoota. Konflikt on sisse kirjutatud ka põlvkondlikult. *postmodernsed teooriad (sh Giddens) eluviisid on indiviidi identiteedi ehituseaines. Identiteet, eluviis ja märgietooria. Iga tarbimisaktiga taastoodame identiteeti. *Globaliseerimis- ja tarbimiskriitilised teooriad (sh Ritzer, Bryman, Klein) nt Disney'seerimine vms globaalsed brändid eluviisi määratlejana. Luuakse tarbimisharjumused, mis kujundavad eluviisi. Eluviis ja tarbimisharjumused *eluviisi all mõistetakse asageli inimese identiteedi materiaalset ilmingut. A
tegevusest. Tervisepsühholoogia seisukohalt on inimese tervise säilitamise, arendamisel ja parandamisel olulised kolm aspekti: heaolutunne/elukvaliteet, tegevusvõime ja turvalisus Tervisepsühholoogia tähtsus tänapäeval (Sheridan, Radmacher 1992): • Sajandite jooksul on haiguste ja surma põhjused oluliselt muutunud: nakkushaiguste epideemiate asemel on arenenud riikides esiplaanile tulnud nn. elustiilihaigused (nim. ka postmodernsed või küllusehaigused), milles on tähtis osa terviskäitumisel ja seda mõjustavatel psühholoogilistel teguritel. • Muutused tervishoiusüsteemis. • Rahvatervise psühholoogia keskendub tervisehäirete preventsioonile kogukonnas ning on osutunud kuluefektiivseks – odavam on parandada rahvastiku tervist haiguse ennetamise ja terviskäitumise mõjustamise kaudu kui järjest kallineva haiglaravi ja meditsiinitehnoloogia rakendamisega võrreldes
Psühhoradikaalsuse tipp: ,,Mattias ja Kristiina" (1974) noorsookultuuriline mäss ja vastuhaku motiiv. ,,Via regia" (1975) esimene kaalukam ilukirjanduslik peegeldus Tartu teatriuuenduse teemadel. Kirjutas sellest vähemalt 2 varianti. Undi puhul võib kogu aeg kahtlustada, et elu muutmine kirjanduseks ja kirjanduse muutmine eluks. See läheb kogu aeg segi. ,,Sügisball" (1979) radikaalse proosa kõige tuntum teos 1970ndatel ja 1980ndate alguses. Avalduvad postmodernsed tunnused. Mängulisus. Üks keskne lugu laguneb, erinevad tegelased. Neil on midagi, mis ühendab linnakeskkond Mustamägi. Moodsa urbaniseerunud maailma, uut tüüpi linna romaan. 1970ndatel paistis see just silma Mustamäel. 1. Ruumile tuleb tähelepanu pöörata. 2. postmodernse jutustamise kergus (tekib küsimus, kes jutustab?) erinevad tekstid saavad kokku, pole enam kindel, kes räägib, mida ja kui tõsiselt. Maailma relativiseerub
Traditsiooniliselt on nõutud meestega võrdsus, kuid võrdsus on mitmetahuline mõiste. a) liberaalsed feministid naistel peavad olema meestega võrdsed poliitilised ja juriidilised õigused, kuigi hääleõigus kõigil sama, siis naistel juhtivad töökohti palju pole b) sotsialistlikud feministid võrdsusest ei ole mõtet rääkida kui eksisteerib klasside ebavõrdsus, seega soolise võrdsuse aluseks on klasside võrdsus c) postmodernsed feministid võrdsuse mõiste on üldse väärmõiste. Väita, et naine tahab olla mehega võrdne tähendab defineerida naise eesmärke mehe terminites, et naine tahab olla see, mis mees juba on. Tegelikult tuleks mitte vôtta eeskuju meestelt tähendaks ka meeste ühiskonna vôitleva ja agressivse psühholoogia omaksvôttu. Vabanemine tähendab pigem naise kui naise eneserealisatsiooni. Natsionalismi doktriin ja selle põhipuudused
Islamilinnad Jami – peamošee linna keskmes Kaitsestruktuurid sarnaselt Euroopa linnadele Traditsiooniliste turutänavate structure: bazaarid and suq’d Elamute ülim privaatsus ja suletus Uued ärikvartalid modernses/rahvusvahelises laadis (pilvelõhkujad) Slummid Mereäärsed turismilinnad: hotellid ja funindustry Ülelinnastunud metropolid: Duaalised linnad Tööpudus maal ja linnas Raha linnades Varimajandus Kuritegevus Kasvavad linnaruumid Rahvusvahelised postmodernsed linnakeskused Kesklinna agulite taastamine (gentrifikatsioon) Planeeritud eeslinnad Rikaste turvapiirkonnad (gated communities) Lauslinnad (boomurbs) Keskklassi ja tööliste korterid ja majad Etnilised enklaavid Slummid Transnatsionaalid Rahvusvahelised hiidettevõtted-RVE (1) osaleb majandustegevuses enam kui ühes riigis, (2) kasutab maade ja regioonide vahelisi geograafilisi erinevusi, (3) on geograafiliselt paindlik, nihutades ressursse ja eri operatsioone erinevate
tavainimesi, kohalikke. Maastik on ajaloolise mälu muster, mis koosneb aastatuhandetevanuse inimkultuuri nähtavatest ja nähtamatutest jälgedest. Inimesed on ümbruse aktiivsed loojad ja taasloojad. Traditsioonilised maastikud on püsinud muutumatuna mitme inimpõlve vältel, samas kui moodsad maastikud muutuvad mitu korda ühe põlvkonna jooksul Palang ja Mander (2000) eristanud Eesti maastike arengus viit etappi:muistsed, mõisa-, talu-, nõukogude ja postmodernsed maastikud. Muistseid maastikke on küllaltki raske ette kujutada, sest need on suurelt jaolt hävinud. Muinas- ja postmodernsete kui kõige vähem tuntud ja kõige kiiremini muutuvate maastike uurimine võib luua uusi arusaamu maastikust. Meie kogemused näitavad, et loodusteaduslike lähenemisviiside kombineerimine humanitaarsete ja sotsiaalteaduslike kvalitatiivsete andmekogudega--legendide, juttude ja väärtushoiakutega-- annab paremaid tulemusi. 5
traditsioonilised detailid. Materjalid ja dekoratsioonid on tuletatud kaugetest aegadest (Vana-Kreeka, Rooma). Postmodernistlikud majad kombineerivad vanu traditsioone koos uute vormidega, mis jätavad majadele humoorika ja iroonilise mulje. Postmodernistlik stiil on kujunenud modernismi vastu, näiteks modernistlikud majad on minimalistlikud aga postmodernsed on erilised, ainulaadsed ja annavad edasi vanade traditsioonide tunnet, aga on tehtud uute vormidega. Postmodernistlik maja on veider, kummaline, humoorikas isegi erutav, aga alati ainulaadne. On öeldud ka, et see meenutab neotraditsioone, sest seob vanu traditsioone aga majades on alati üllatusi, irooniat ja originaalsust, mis muudab maja just postmodernistlikuks
annaabi.ee 
