võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspekti (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes).
Zanr mida Chicago sotsioloogid kasutasid oli naturalisj, st. Keskendumine nii tavap’rasele kui ebatüüpilisele, tehes osalusvaatlusi slummides kui ka ametlikku statistikat uurides. Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida. • •
võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? (Iseseisvalt Janek Kraavi „Postmodernismi“ ja loengukonspeki (postmod. Kirjanduse tunnusjooned) põhjal läbi töötada. Võite vaadata ka konspekti, mis on küll eelkõige märksõnaline) Poststrukturalism ja postmodernism. Mis on tekstiline teadmine? Mida tähendab keele umbusaldamine? Jameson: postmodernistlik kultuur kui hiliskapitalismi loogika, pinnapealsus, pastišš kui tühi paroodia. Baudrillard: tarbimine kui postmodernistliku kultuuriidentiteedi üks põhialuseid (kriitilises võtmes). Baudrillard:
Faabula- sündmuste ajalispõhjuslik järjekord (luuakse tavaloogika alusel) Klassikalise (suletud) narratiivi skeem. (5. Loengu slaidil skeem) Millist tüüpi proosateosele on see omane? Realistlikule romaanile. Kas modernistlik ja postmodernistlik romaan järgivad tüüpiliselt suletud narratiivi skeemi? Ei järgi. Nt. mod. romaanis avatud algused ja lõpud, sissejuhatus ja lõpplahendus (traditsioonilisel kujul) puuduvad.(nt kafka protsess) Postmod. romaan mängib sageli realistliku romaani normidega.(Fowles prantsuse leitnandi tüdruk). Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Ükski kirjanduslik teema ei ole iseenesest hea ega halb. ... [oluline on see], mis juhtub kui teema vormub jutustamisstiili ja struktureerimise abil romaaniks. Romaani teemad ei ütle iseenesest midagi, sest neid hakatakse pidama heaks või
Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida.
Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on ,,materialistlikud"? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra ,,lõppkokkuvõttes" inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida.
Kas modernistlikud väärtused vabadus, võrdsus, vendlus on „materialistlikud”? Kas klassikuuluvus/suhe materiaalse tootmisega ja sellega kaasnevad võimalused/nende puudumine ei määra „lõppkokkuvõttes” inimese elu rohkem kui tema subkultuuriline identiteet? Post-subkultuuriteooria lähenemised hakkasid üles kerkima 90ndatel. Üks esimesi uue subkultuuriteooria arendajaid on Steve Redhead. Tema rõhutus 90ndate subkultuuride puhul pastissi, mängulisust ja irooniat- st, erinevaid postmod. Võtteid. Redhead aga kasutas subkultuuri asemel eelkõige klubikultuuri mõistet. Olulinne on näha, et subkuluutid ei ole kunagi reaalsed asjad. Stebe Redhead ütles : Subkultuurid on loodud teoreetikute poolt- see ei tähenda, et subkultuurid autentsed oldnu ei oeks, vaid otsutab pigem sellele, et tänu sellele, et keegi nendega isiklikult rääkima ei läinud ja nende igapäevases keskonnas aega ei veetnud, oli võimalik neid autentsete teoretiseerida.
1970-ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas jms valdkondades. Postmodernism järgneb ajaliselt modernismile ja ositi vastandub sellele, aga kannab edasi ka paljusid modernismi elemente. Postmodernism hakkas tekkimisest alates pretendeerima üldise kunstiteooria kohale. Postmodernism on amorfne (vormitu), tal puuduvad ranged ajalised piirid ning ühiselt määratlevad tunused. Postmod maailmatunnetust iseommustab määramatus, pluralism. Teadlikult hülgatakse igasugused piirangud ja seadused, mille on välja töötanud eelnevad põlvkonnad, eriti kriitiliselt suhtutakse realsimi. Autorid on skeptilised: ei usuta kommunikatsioonivõimalusse; ,,maailm on kaos", milles puuduvad põhjuse-tagajärje suhted. Suur huvi püsib jutustusstruktuuride vastu, loomise juures näevad mängulisust. Ollakse seisukohal, et tegelikkuse adekvaatset
kinnitab et olen süvenenud kunstivoolu problemaatikasse jne) ligikaudu 4-6lk; umbes mai keskpaigaks. (Elulugu ei tohiks domineerida, põhirõhk loomingule!) LOENG 1 3 olulist murdepunkti kunstiajaloos- (19saj keskpaik) realism, (sajandivahetus) postrealism, (1950-60ndad) (kuni sinnani modernistliku kunsti domineerimine, peale seda nö postmodernism samas see lihtsustav ja ta seda ei poolda vajaks täpsustamist; postmod. Kunst pole ühtne nähtus, samuti ka modernistlik). 19saj. Teine pool Lääne maailma kunstis. Areng vs muutumine. Progress? Areng üks samm põhjustab teise; pole õige rääkida arengust kogu lääne maailma kunsti silmas pidades on üksikuid lõike mida võib vaadata kui arengut (üldise kaootilise muutumise kontekstis). Väita, et on toimunud kindel ühesuunaline areng, oleks eksitav. Kui muutumine ja areng on faktiküsimus(võrdluse alusel) siis progress on väärtusmõiste
Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastiss Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaz F. Jamesoni jaoks on pastiss `tühi paroodia' (blank parody), eriti postmod. kasutuses, `surnud keel', milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste.
Travestia Eesmärk: moonutada alusteksti koomilises võtmes. Teisendatakse tõsise kirjandusteose süzeed > sisu säilib, vorm muutub, tegelased muutuvad koomiliseks, kaotavad oma väärikuse Jäljendamine Pastišš Eesmärk > mänguline jäljendamine. Jäljendatakse avalikult ühe või mitme kirjaniku, ajastu või koolkonna stiili, sõnavara, lausestust. Teiste teoste, stiilide, kujundite jne. juhuslik kollaaž F. Jamesoni jaoks on pastišš ‘tühi paroodia’ (blank parody), eriti postmod. kasutuses, ‘surnud keel’, milles puudub koomiline element, ajalooline või poliitiline sisu, ei oma paroodia või satiirina mõju. Võltsing Eesmärk >tõsiseltvõetavus, olemasoleva teose jätkamine või järje kirjutamine. Avallaneda järg Cervantese Don Quijote I osale Jäljendatakse alusteksti autori stiili, sõnakasutust, lausestust, jutustamislaadi jne. Kirjandusteooria koolkonnad 1, Strukturalism. Põhialused, struktuuri mõiste.
annaabi.ee 
