· Sajandivahetusel võis kuulda Jaava saartelt pärit gamelan orkestrit · Võis kuulda/näha teoseid dirigeerimas Korsakovi, Mahlerit ja Straussi · Viini vallss sai populaarseks · 1920-dnatel ilmusid Pariisi dzässansamblid · Ravel ammutas neilt inspiratsiooni püüdmata kedagi väljendada Looming · Muusikal täpne ja selge vorm · Vormistruktuurides range, konstruktiivne, selgepiiriline · Kõlamehanismid peenelt lihvitud, elegantsed · Rohkem lähedust postimpressionismile · Kasutab ära eredaid värvinguid · Tähtsaimaks allikaiks loodus ja loomad ning lapsed ja muinasjutumaailm · Teoste tantsulisust saab võrrelda Henri Matisse maalidega Henri Matisse "Tants" Tuntumad teosed · 1899 "Pavane pour une infante defunte" klaverile · 1901 "Jeux d'eau" klaverile · 1912 ballett "Daphnis ja Chloe" · 1928 "Bolero" orkestrile · 1931 "Klaverikontsert G-duuris" Näited · "Pavane pour une infante defunte"
avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised vaatenurgad. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus ja kasutasid ära kaunist päikesevalgust Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile Claude Monet 1840-1926 Tema oli impressionismi rajaja ja peaesindaja. Mõned faktid tema kohta. Ta sündis katolikus peres aga mingi aeg tundis et ta ei usu jumalat ja ta sai ateistiks. Monet vihkas modernset kunsti. Talle ei meeldinud traditsionaalsed tehnikad. Talle meeldis kõige rohkem oma pere maalida. 30 aasta jooksul maalis Monet 250 õlimaali. Ühel hetkel proovis ta teha enesetappu, uputades end Seine'i joke, sest ta ei suutnud oma arveid maksta.
(Rööbiti impressionismiga uurisid uusi maalimisviise ka teised kunstnikud, näiteks Edvard Munch.) o Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse objekti asemel kunstniku silma. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. o Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust
19. sajandi viimasteks aastateks hakkas kunstipublik uskuma, et neil kunstnikel on värske ja omapärane nägemus ja väga oskuslik tehnika, kuigi traditsioonilised kunstiringkonnad neid omaks ei võtnud. Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse objekti asemel kunstniku silma. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. Impressionismi tehnikad Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust. Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
klassikalistest siledatest vormidest ning tegi krobelise ja varjundirohke pinnaga kujusid. 6. Cezanne üritas lähendada looduses olevaid vorme geomeetrilistele kujunditele. Ta looming pani aluse kubismile. 7. Gaughini looming on omapärane, sest ta kasutab intensiivseid värve ja tugevaid kontuure. Ta kujutab oma maalidel enamasti Tahiti põlisrahvast ning nende kombeid ja kultuuri. 8. Vincent van Gogh püüdis oma maalidel edasi anda meeleolu ja tundeid. Ta pani aluse postimpressionismile. (?) 9. Fovismi iseloomulikud jooned: · Värvid olid väga puhtad, neid ei segatud ja need asetsesid maalil suurte laikudena. · Maalid olid tasapinnalised ja mõjusid jõuliste ja metsikutena. · Maalid pidid edasi andma kunstniku meeleolu, mis objekti vaatamisel tekkis. Üldiselt üritati vaatajat rõõmustada. 10. Tuntuim fovistlik kunstnik on Henri Matisse. Tema loomingu eesmärk oli polnud maalida seda, mida ta nägi, vaid seda mida ta tundis. 11
ja tundlikust, mida on rohkelt näha Kandinsky aktitöödes. Kahe aasta pärast asus kunstnik õppima Müncheni Kunstiakadeemiasse, kus valmisid tema esimesed puulõiked ja värvilised maalid mustal taustal. Kandinsky armastas väga muusikat ja ta maalis mõningaid enamiku oma maale vahetult muusikat kuulates, sest tema arvates võis ka maalikunst ilmutada samasugust jõudu kui muusika. ´ Looming Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse´i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. 1910. aastal maalis Kandinsky oma esimese abstraktse akvarelli, mis koosnes hoogsatest värvidest. Kandinsky elas sel ajal Saksamaal Münchenis ja tema ümber koondus rühmitus ,,Sinine ratsanik". Selle liikmed rõhutasid puhaste, kujutamise koormast vabastatud värvide väljenduslikku jõudu. Kandinsky ja tema rühmakaaslaste tööd mõjuvad nagu ekspressionistidelgi enamasti rahutult
Rõhk ei ole detailidel, vaid üldmuljel. Pintslitõmbed muutusid üha nähtavamaks ning nendest sai kompositsiooni koostisosa (senistel maalidel oli peaaegu sile lõuendipind ilma nähtavate pintslilöökideta). (Rööbiti impressionismiga uurisid uusi maalimisviise ka teised kunstnikud, näiteks Edvard Munch.) Impressionism asetas kunstiloomingu keskmesse objekti asemel kunstniku silma. Impressionism rajas tee mitmetele uutele maalikunstivooludele, sealhulgas postimpressionismile, fovismile ja kubismile, ning mitmetele koolkonnavälistele, sealhulgas Paul Gauguinile, Vincent van Goghile ja Paul Cézanne'ile. KUBISM Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada asju
sajandi lõpu Pariisi boheemlaste elu. Ta elas Montmartre'il ja teda kutsuti Montmartre'i hingeks. Motiive, millega ta on tänini tuntud: inimesed tsirkusest, lõbustuskohtadest ja poolilma miljööst. Tema maalid kujutavad elu Montmartre'i ja teistes Pariisi kabareedes ja teatrites ning bordellides, mida ta sageli külastas. 1 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Henri_de_Toulouse-Lautrec 19. sajandi alguses levinud realism ja romantism rajas teed impressionismile ja postimpressionismile, mille keskuseks kujunes 19. sajandi lõpu Pariis.2 Viimase kunstistiiliga sai tuntuks ka Toulouse-Lautrec. Postimpressionistid arendasid impressionismi: nad jätkasid eredate ja paksude värvide ning eristuvate pintslitõmmete kasutamist ning maalisid samamoodi realistlikke teemasid. Kuid postimpressionistid kaldusid rohkem geomeetrilisi vorme rõhutama, samuti väljendusliku mõju saavutamiseks vorme moonutama ning ebaloomulikke ja meelevaldseid värve kasutama
sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda selle maalilist
sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse’i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui taipas, et pildi motiivil on
sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda selle maalilist ilu, enne kui taipas, et pildi motiivil on
sellisteks, kus pole võimalik ära tunda midagi meid ümbritsevast reaalsusest. Siiski olid sellised tööd veel juhuslikud ja sünteetilise kubismi etapil said ümbritseva reaalsuse elemendid teostes jälle tavaliseks. Kubistid ei püüdnudki abstraktseid teoseid luua. Selleni jõudis aga vene kunstnik VASSILI KANDINSKY, keda selletõttu abstraktsionismi rajajaks peetakse. Kandinsky tunnistas, et ta toetub maalikunsti eelnenud arengule (postimpressionismile, Matisse'i ja Picasso loomingule), kuid leidis, et tema loominguga jõuab see areng lõpule. Kandinsky arvates oli kunst oma otsustava loobumisega looduse jäljendamisest saavutanud põhimõtteliselt uue, vaimsema ja väärtuslikuma taseme. Kandinsky kirjutab, et igasugusest jäljenduslikkusest puhastatud kunstini aitas teda jõuda ilmutusetaoline elamus: üht põrandal tagurpidi seisvat pilti vaadeldes oli ta jõudnud imetleda
annaabi.ee 
