näha muutusi
Järeldused katsetulemuste kohta:
Need viided ja erinevus video -ja heli signaali kvaliteedis erinevates telefonides
on põhjustatud sellega, et telefonid olid ühendatud erinevatesse portidesse ja
portid olid erinevate andmete edastamisega, ehk pordil1 oli kiirus 300kbit/s ja
pordil2 - 0,3s.
Küsimus 2. Mis on võimalike erinevuste põhjuseks?
Vastus:
Võrgumask · Võrgumask on vahend võrgu tükeldamiseks Alamvõrkudeks ( Subnet Mask) · Klassi vaikimisi võrgu mask ei tükelda võrku alamvõrgudeks 1. A- 255.0.0.0 2. B- 255.255.0.0 3. C- 255.255.255.0 · Subneti arvutamise koht http://www.subnet-calculator.com/ · Materjal http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/lanswitch/ Switch · Ülesandeks on suhtlevate osapoolte kokku lülitamine · HUB- Saadab siseneva signaali automaatselt kõigisse hubi portidesse · Switch suudab õpida milliste mäk - aadressidega seadmed on switchi portidega ühendatud NAT · Network Address Translation DNS · Do Main Name Service · Eesti DNS serverid ( 194.126.101.34 , 194. 126.115.18) 6
samasugust pöördumisviisi (näiteks lubamarkeriga pöördumist). Järgur 3 Järgurid saavad ühendada erinevaid füüsilisi kandjaid (valguskaabel, koaksiaalkaabel). Järgur võib olla ka mitmepordine. Port on seadme üks ühenduspistik ja neid saab olla seadmetel erinev hulk. Hub Hub on enamlevinud järguri tüüp. Hubi abil saab ühendada omavahel kokku arvuteid üheks arvutivõrguks. Hub saadab päringud kõikidesse portidesse ja nii saab sellist infovahetust kergesti pealt kuulata. Hub 2 Hube ei saa järjest rohkem ühendada kui ainult 4-5. Kui hube on rohkem, siis signaal enam edasi ei levi. Hubide kasutamisel kehtib reegel 5-4-3. 5-4-3 reegel ütleb et võrgus peab kehtima reegel: 5 segmenti, 4 ühendusseadet ja 3 segmenti saab olla täidetud arvutitega. Sild Ülesandeks ühendada võrgusegmente või üksikuid kohtvõrke. Silda saab kasutada ka võrgu
Jaoturid suurendavad kahe tööjama vahelist maksimaalset kaugust. Põhiline probleem jaoturite kasutamisel on see, et jaotur ainult kordab signaale liideste vahel, sellepärast suurendab iga jaotur nende tööjaamade arvu, mis võivad info edastamisel kokkupõrkesse sattuda (põrkepiirkond). Kommutaatorid oskavad konfigureerida iga ühendatud võrguseadme personaalselt ja määrata selle tööle vastavalt seadme poolt toetatud tööreziimile. Infovahetusel ei saadeta andmepakette kõikidesse portidesse vaid ainult sellesse porti, kuhu on ühendatud andmeid vastu võttev seade. Kommutaatorid edastavad sõnumeid neid MAC-aadresside alusel ja suudavad pidada üleval otsingutabeleid MAC- aadressidega seotud liidestega. Kommutaatoritel on iga liidese jaoks olemas täisdupleks juurdepääs. Seega suudavad kommutaatorid edastada ja vastu võtta sõnumeid samal ajal igalt oma liideselt. Nii hoitakse ära üleliigne võrgukoormus ja lõppseadmed ei pea töötlema pakette, mis pole neile määratud
aadress(Media Access Control) on iga võrgukaardi unikaalne number, kirjeldatakse 16nd süst., on 48 bitine aadress ja DL-andmelüli. Frame-kaader(konteiner), päisesse pannakse kirja saatja MAC ja saaja MAC (Source ja Destination) saadetav teade, taile (saba) kontroll summa-liidab kõik bitid kokku. Broadcast-laialdane ülekanne, MAC broadcast FF:FF:FF:FF:FF:FF, source 00:1a:10:8b:7c:02 destination FF:FF:FF:FF:FF:FF Hub-jaotur, kopeerib ühte ja sama kaadrit kõikidesse portidesse Switch-kommutaator, aitab tähttopoloogia seadmetel ühenduda, suudab õppida missugune masin on missuguse pordi otsas, suudab õppida ära MAC aadressi, võimaldab kokku ühendada kaks osapoolt L1-füüsiline kiht (kaablid, antennid, signaali tekitajad) L2-andmelüli kiht (hubid, switchid(L2)) Võrgukiht-käib lülitamine tarkvaraliste aadresside järgi IP aadress-Internet Protocol kasutab identifitseerimise jaoks IP aadresse, näitab, millisesse
arvutile> Kasutajanimi: administrator Parool: enne sisestatud parool (selle arvuti parool milles asub kaust. Kaust tehke arvutisse millele on loodud parool, kui ei loonud kigile) 2. hendage kolm arvutit internetiga lbi traadiga ruuteri. Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega ruuter, lessandes on eldud et kasutage traadiga ruuterit. Kik ruuterid on traadiga, 3COM'il on lihtsalt WiFi vimalus mida me ei kasuta.) Arvutid hendage LAN portidesse ja Switchist tulev kaabel WAN porti (toite juhtme krval olev auk). Switch asub akna juures. Tehke ruuterile reset, et kindlustada, et kik ttaks. Selleks: 1) hendage lisaks kigile muudele juhtemetel lahti ka toitejuhe 2) hendage he otse patch kaabliga (mitte ristkaabel) kokku 1 ruuteri LAN port ja WAN port 3) Llitage ruuteri toide sisse (hendage toitekaabel) 4) Oodake (u 20 s) kuni punane error lamp hakkab aeglaselt vilkuma (u 2s periood) 5) hendage algul lahti toitejuhe ja siis patch kaabel
selleks valmis on. Serial pordi andmeedastuskiirus on piiratud, ulatudes 115 200 bp/s (bits per second). Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. COM1 COM2 Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3. Port Base IRQ 4 Address COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3 COM3 03E8h...3EF 4 COM4 02E8h...2EF 3 Vanasti kasutati jadaporte ka modemi, digikaamera ja hiire ühendamiseks
2. laivõrgud (WAN), kus arvutid paiknevad mitmes kohas ja on omavahel ühendatud üle telefoniliinide või raadiolinkide 3. territoriaalvõrgud (CAN) , kus ühte võrku on ühendatud suure tehase, ülikoolilinnaku, sõjaväeosa jne. arvutid 4. linnavõrgud (MAN), mis katavad tervet linna 5. koduvõrgud (HAN), kuhu on ühendatud kasutaja kodus olevad digitaalseadmed Jaotur Jaotur suunab andmepakette sobivatesse portidesse vastavalt pakettides leiduvatele MAC- aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild
disketidraiv, CD-draiv, DVD-draiv, printer, klaviatuur, võrguadapter, videokaart, mängukontrollerid. Seadmed võivad teie arvutiga ühendatud olla mitmel viisil. Mõned seadmed, näiteks võrguadapter ja helikaart, on ühendatud teie arvuti sees asuvatesse laienduspesadesse. Teised seadmed, näiteks printer ja skanner, on ühendatud arvuti välisküljel asuvatesse portidesse. Et seade töötaks koos Windowsiga tõrgeteta, tuleb arvutisse installida tarkvara, mida nimetatakse seadmedraiveriks. Iga seadme jaoks on üks või mitu seadmedraiverit, mille on tavaliselt tootnud vastava seadme tootja. Mõned seadmedraiverid on Windowsiga kaasas. See tähendab, et Windows oskab automaatselt seadme ära tunda ning vajalikud draiverid installida. 31
paketi lõpus. Silla sisse tuleb teha marsruutimistabel, mis ütleb , mis arvutid kus domeenis asuvad. Puudus: teised arvutid peavad arvuti MAC-aadressi teadma. Kui keegi ostab uue arvuti, on vaja see registreerida. Parem võimalus: MAC-pärises on nii sihtkoha kui ka saatja aadress. Alguses on sild tühi. Kui infot saatma hakatakse, siis sealt saadakse nii saatja kui ka saaja aadressid. Kui sild ei tea, kuhu paketti saata, siis ta kopeerib seda kõikidesse oma portidesse -> sõnum võib hakata lõputult korduma. Seega peab sildu ühendama arukalt, et vältida kinniseid ahelaid. 25. Hargneva puu protokoll (STP – spanning tree protocol). Võimaldab automaatselt konfigureerida võrku, kus on kuni 4096 seadet. BPDU – bridging protocol data unit. Andmeedastusformaat, spetsiaalsed andmekaadrid, et sillad saaksid paremini suhelda. Selle järgi saab aru, millised ühendused on lubatud ja millised mitte
30 Järgur (repeater, repiiter) võimendab signaali pikkade võrgukaablite kasutamisel. Nimelt hajub elektrisignaal juhtme takistuse tõttu, mistõttu on vaja teatud vahemaa tagant seda uuesti üles võimendada. Järgur töötab OSI mudeli alumises, füüsilises kihis. Jaotur (hub) töötab nagu mitme pordiga järgur: kui jaoturi ühte porti saabub võrgupa- kett, siis võimendatakse see kõigisse portidesse. Ka jaotur töötab füüsilises kihis. Tänapäe- val võiks jaoturite kasutamisest loobuda kommutaatorite kasuks, kuna jaoturit kasutades jõuavad kõik teda läbivad paketid kõigi temaga ühendatud arvutiteni, mis tähendab nii tur- variski (saab sama jaoturi küljes olevate arvutite liiklust pealt kuulata) kui ka vähendab võr- gu jõudlust (kuivõrd iga jaoturiga ühendatud arvuti tegelikult ei vaja teiste pakette).
Juhtme pikkus ei tohiks ületada 20 m, vastasel juhul hakkab andmeedastuskiirus vähenema. Serial porti ühendatakse nt: · Hiir · Modem · ISDN adapter · Printer · Digitaalne kaamera · .... Seadmed ühendatakse kas DB-9 (väiksem) või DB-25 (suurem) pistikusse. DOS toetab nelja serial porti COM1, COM2, COM3 ja COM4. Serial portidele on eraldatud vaid 2 IRQ-d. Seega ei saa korraga töötada seadmed, mis on ühendatud portidesse 1 ja 3.(vaata tabelit) 6 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Port Base Address IRQ COM1 03F8h...3FF 4 COM2 02F8h...2FF 3