5x0.5 cm pinnale K- strateegile iseloomulik Deevey kõver. Telgedele pole nimesid vaja panna. Kordan, graafik olgu ühe vastusetähe suurune, küll ma kuju ära näen. 54. Surm on: A. Ainult evolutsiooniline kohastumus? B. Ainult statistiline paratamatus? C. Nii see kui teine? D. Ei kumbki? E. Kahetsusväärne nähtus millega tuleks võidelda? 55. Millised on need kaks seadust, mis mõlemad kirjeldavad populatsioonitiheduse ja isendite biomassi vahelist seost (üks seadus taandub teatud tingimustel teiseks)? A. Gause seadus ja -3/2 astme seadus B. Shelfordi reegel ja konstantsuse saagi seadus C. Shelfordi reegel ja Gause seadus D. Shelfordi reegel ja -3/2 astme seadus E. Konstantse saagi seadus ja -3/2 astme seadus F. Konstantse saagi seadus ja Gause seadus 56. Kas tugevasti agregeeritud ruumilise jaotusega liikide puhul: A. Isendid koonduvad tihedatesse kogumikesse (parved, karjad, jne)? B
populatsioonile. Rajajaisendite väikese arvu ja sellest tingitud geenitriivi tõttu on uue populatsiooni geneetiline mitmekesisus väike ja alleelide sagedus erineb oluliselt lähtepopulatsiooni alleelide sagedusest. Demograafiline stohhastilisus (demographic variation, demographic stochasticity) – Sündimuse, suremuse ja paljunemiskiiruse juhuslikud muutused; võivad suurendada väikeste populatsioonide väljasuremisohtu. Allee efekt (allee effect) – Populatsiooni kasvukiiruse suurenemine populatsioonitiheduse kasvades. Enamasti on see põhjustatud isendite viljakuse vähenemisest populatsiooni tiheduse vähenedes, näiteks selle tõttu, et isendite kohtumise tõenäosus väheneb. Keskkonna stohhastilisus (environmental variation, environmental stochasticity) – Füüsikalise ja bioloogilise keskkonna juhuslikud muutused; suurendavad väikeste populatsioonide väljasuremisohtu. Väljasuremiskeeris (extinction vortex) – Protsess, kus populatsiooni geneetilise
- eelkõige LIIGI omadused. Looduses eristatakse: r-stateegid: Panus suurele järglaste arvule. Kiire võime resursse hõivata. k-stateegid: Ressursside tarbimine väga efektiivselt, suudavad säilitada efektiivselt suurt populatsiooni tihedust. 29 Üksiku populatsiooni piiratud kasvu võrrand Populatsiooni ajalise dünaamika vaatlemisel on keskse tähtsusega populatsiooni liikmete arvu ehk populatsioonitiheduse (N) muutus ajas (t) ja samuti muutumise suund, mida väljendab populatsiooni kasvukiirus ΔN/Δt, diferentsiaalkujul dN/dt. Kui populatsioon ajas suureneb, on kiirus positiivne, vähenedes negatiivne. Nullkasv (dN/dt = 0) tähendab populatsiooni liikmete arvu püsimist samal tasemel. Jättes lihtsuse mõttes tähelepanuta immigratsiooni ja emigratsiooni, saab kasvukiirust väljendada ajaühikus sündivate ja ajaühikus surevate isendite arvu vahega (vastavalt B ja D) dN/dt = B – D.
nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Konventsioon keelustab paljud püügivahendid ja jahipidamisviisid. I - rangelt kaitstavad taimeliigid; II - rangelt kaitstavad loomaliigid; III - loomad, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida. mõisted: konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumide- ja toidukonkurents. K. Võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-i surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Organismirühmade erinevuse vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel.
biomassi (ka energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil. · Fluktuatsioonid- kliima kõikumised · Kahjustamine- · Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. · Koaktsiad- · Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. · Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib saakloomade
energia) suur väärtus, produktiivsuse ja koguhingamise ligikaudne tasakaal ning kindlaks kujunenud mullaprofiil.Fluktuatsioonid- kliima kõikumised Dominant- mingi ökosüsteemi koosluses (harilikult taimekoosluses) domineeriv liik või organismide rühm ja seeläbi vaadeldava koosluse aineringe olulisim lüli. Konkurents- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. Kisklus- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom). Kisklus reguleerib
o. ühe liigi isendirühmade suhted. a) ruumilised e. territoriaalsed suhted; b) funktsionaalsed suhted nt. tööjaotus, konkurents, kannibalism; c) sugulussuhted jm. 2) liikidevahelised suhted; a) otsesed (biootilised) b) keskkonnakaudsed (transabiootilised suhted). KONKURENTS- isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. KISKLUS- röövlus, epistism, predatsioon. Antagonismi iseloomulik juht; üks loom (röövloom, predaator) sööb teisi (saakloom)
ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja eksokommensalismi (kokku puutuvad organismide välispinnad), tüüpilised endokommensaalid on nt. selgroogsete seedekulglas elavad bakterid ja algloomad. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon (vastastikku piirav kooselu vorm), ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumi- ja toidukonkurents. K. võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-I surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Konsument ehk tarbija organismid kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarprodukstsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Konsumendid moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Kontiinum pidevus. Topograafiline k
on? 5. Väikesed populatsioonid, molekulaarsed meetodid, populatsiooni elujõulisuse analüüs Mõisted: Keskkonna kandevõime elupaiga omadus, mille puhul hoiavad paljudes kooslustes elavad kiskjad oma saakloomade arvukuse madalamal, kui ressursid võimaldaksid. Populatsiooni juurdekasvukiirus isendite arvukuse tõus populatsioonis teatud ajavahemiku jooksul. Allee efekt populatsiooni kasvukiiruse suurenemine populatsioonitiheduse kasvades. Enamasti on see põhjustatud isendite viljakuse vähenemisest populatsiooni tiheduse vähenedes, nt selle tõttu, et isendite kohtumise tõenäosus väheneb. Väljasuremiskeeris protsess, kus populatsiooni geneetilise mitmekesisuse kadu koos lähiristumissurutisega, demograafilised kõikumised, keskkonnatingimuste varieerumine jt tegurid koostoimes ja üksteise mõju võimendades vähendavad populatsiooni arvukust igas järgmises
K-d taastavad loodusvarade (õhu, vee) kvaliteeti ja hulka, annavad elutingimusi taime-, seene- ja loomaliikidele ning tõkestavad negatiivset mõju. K-d on näit. kaitsepuistud kraavikallastel, kaitsetsoonid veekogude ääres, parkmetsad linnade ümber. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon (vastastikku piirav kooselu vorm), ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumi- ja toidukonkurents. K. võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-I surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Konneks (biotsönootiline k.) koosluse organismide suhete süsteem, enamasti peamiste toiduahelate kogum ehk toiduvõrk. K-it võib kujutada võrgustikuna, milles liigipopulatsioonee või eluvorme ühendavad energia ja aine edasikandumist tähistavad nooled.
120.Võõrliigid ja nende võimalikud saatused uues keskkonnas? Kui kooslusesse saabub täiesti uus liik, kes pole selle keskkonnaga koos evolutsioneerunud, koos võidurelvastunud, võivad tagajärjed olla mitmesugused. Sageli on koosluses evolutsiooniline võidujooks jõudnud niikaugele, et juurdetulnud võõrliik sureb välja. Vahest on võidujooks samal tasemel kui liigi oma looduslikus koosluses, sel juhul suudab võõrliik hõivata mingi ökonišši ja saavutada sarnase populatsioonitiheduse kui tema looduslikus elupaigas. Vahel aga on võõrliik pärit kooslusest, kus evolutsiooniline võidujooks on jõudnud kõrgemale tasemele kui uues elupaigas, sel juhul on tegemist uue koosluse jaoks väga konkurentsivõimelise liigiga, kes suretab välja looduslikke liike ja võib hävitada terve koosluse. Selliste katastroofide suhtes on kõige vastuvõtlikumad isoleeritud kooslused nagu saared ja järved. Sellistes paikades on sageli palju endeemseid liike, kes pärinevad vähestest
puiduüraskid ja ambroosia sümbioos, endosümbioosi üks organism elab teise kehas, nt. tselluloosi seediv mikroob putuka ja imetaja seedekulglas ja mütsetoomides. Sümbioos esineb ka samblikes see on seene ja vetika partnerlus. Mükoriisa e. seenjuur kõrgemate taimede ja seente kooselu seen varustab taime vee ja mineraalidega, vastu saab taimelt süsivesikuid. Konkurents isendite negatiivne koaktsioon, ilmneb juhul, kui nad kasutavad üht väikest ressurssi. Populatsioonitiheduse suurenedes konkurentsi surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel, kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Taimedel eristatakse võsu ja juurekonkurentsi. Loomadel täheldatakse konkurentsi toidu pärast, ka territoriaal- e. ruumikonkurentsi. Neutralism koaktsioonide puudumine koos elavate eri liikide populatsioonide vahel. Populatsioon ja tema omadused
annaabi.ee 
