Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss: kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Louvre'i loss: Pariisis, ehitati lammutatud Louvre'i linnuse asemele mitmel sajandil, 16. sajandist säilinud mõned osad. Tähtsaim arhitekt Pierre Lescot (1510-1578): Lossi idaosa koosneb neljast tiivast ümber nelinurkse siseõue. Tema kavandas osa läänetiiva hoovipoolsest fassaadist: kolm korrust, kolmas poolkorrus ehk atikakorrus. Kasutas
omaenda esinemise ettevalmistamine Mitteverbaalsete suhtlemisvahenditena kasutan ma kineesikat- käte, keha, jalgade, pea liigutused, pilgu suund (ka pilkkontakt), miimika ehk näoväljendused, poosi ning poosivahetused, ruumisuhtedeid- vahemaa partnerini, pöördenurk, personaalne ruum, nahareaktsioonid- punastamine, higistamine jne. Mitteverbaalsete suhtlemisvahendite kauda võin ma anda endast isegi rohkem informatsiooni kui verbaalse informatsiooniga. Minu poosidest, kineesikast, miimikast, ruumisuhtest võib välja lugeda mis tuju mul on, kuidas ma suhtun oma vestluspartnerisse. Kui ma olen tujust ära, siis mul on tõsine nägu, käed ristis, vahemaa partnerist on suur. Kogu see kehakeel ütleb mu suhtluskaaslasele, et ma olen täna kinnine ja tõrges suhtleja. Aga kui ma naeratan ja käed on külgedel ja vahemaa partnerini on väike, siis ma kuulan huviga oma suhtluspartnerit ja olen aval suhtleja ning võtan temalt saabuvat informatsiooni vastu.
Egiptuse maalikunstnikud kujutasid inimesi kindla kaanoni alusel. Inimese jalad olid külgvaates, alates nabast pöördus ülakeha otsevaatesse ning pea oli taas külgvaates. Silm oli otsevaates (egiptlaste suured silmad). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraode täisfiguurid olid tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu ees, rusikasse tõmmatud käed tugevalt vastu külgi, vahest üks käsi rinnal. Pilk suunatudüle vaatajate peade.
ilmestavad akende read ja renessanslikud dekoratiivdetailid. Katuseid katab erineva kõrgusega tornikeste ja kaminakorstnate padrik. Fontainebleau loss Kujunes välja omaette arhitektide, sisekujundajate, skulptorite ja maalijate koolkond. Seal asusid mitmed Itaalia maneristid. Siseruumid rikkalikult kaunistatud värvilisest stukist ja marmorist ornamentika ja figuuridega. Figuuridel manerismile omaselt ebaloomulikult pikad jäsemed, saledad kehad, väikesed pead, kuid õõtsuvatest poosidest võib näha gooti traditsioonide püsimist. Kasutatud allikad: · http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/renessanss/prantsuse.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Louvre · http://miksike.ee/docs/referaadid2005/16saj_prantsuse_kunst_leilalille.htm · Lucia Corrain "Renessanss kunst ja kunstnikud"
Pilk suunatudüle vaatajate peade. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate- siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst ( madal- ja süvendreljeef). Reljeefid ja hieroglüüfid (seletasid ja täiendasid) katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis- inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Tagapool asetsevad tegelased asetati eelpoolsete peade kohale. Kasutati väärtusperspektiivi- tähtsaim inimene suuremalt kujutatud.
Kuidas mõjutas see pinnakunsti, skulptuuri ja arhitektuuri. Milline oli siis kunstnike peaülesanne, too näiteid? Kuidas muutus kunst Tutanhamoni ajal ja mille poolest Tutanhamon kuulus on? vaarao Ehnatoni aeg (14. sajandil e.m.a.). Ta kehtestas uue riigiusundi,rajas uue pealinna (praegune Tell el-Amarna) Päikeseketta maapealseks esindajaks peeti vaaraod ja peamine oli tema ja tema perekonna eluolu kujutamine. Figuurid vabanesid rangetest poosidest (jäi küll alles tavapärane kõige selgema nurga alt nähtav kujutamisviis), enam ei ilustatud portreesid vaid kõike kujutati reaalsusele vastavalt. Kõigepealt loobuti igasugustest jumalakujudest. Püüti tabada iga kehaliigutuse ilu ja looduse pidevat muutumist. Vaarao kujude juures ei varjata enam ebatäiuslikkust, vaid püütakse seda isegi alla kriipsutada. Värvivalik muutus tunduvalt varjundirikkamaks. Siiski ei loobutud aga kontuurist. Skulptuuridele
põhjal, ükskõik kui silmatorkav see ka poleks, sest eksimise tõenäosus on liiga suur. Zestide tõlgendamisel kasutab inimene oma alateadlikku empaatiavõimet, millega võib kaasneda vääritimõistmist. Erinevate pooside tähenduse tundmine annab eelise konfliktidest hoidumisel, suhtlemisprotsessi edukal juhtimisel ning enda ja teiste analüüsimisel. Eriti oluline on tunda oma zeste, sest sedasi on võimalik mõista, milline neist harjumuslikest poosidest võib kutsuda esile vaenulikkuse või vääritimõistmise teiste inimeste poolt. Kehakeele lugema õppimine annab võimaluse inimese kehahoiakust, kõnnakust, näoilmest, pilgust ja teistest mitteverbaalsetest suhtlemisvahenditest välja lugeda nii huvitavat kui ka tarvilikku informatsiooni. 1.2 Kehakeele lugemine Kehakeele tõlgendamisel on verbaalse ja mitteverbaalse osa kokkulangevuse arvestamine sama oluline kui zestiklastri mõistmine. Suhtlemist saab nimetada edukaks sel juhul kui
keha surma edasi. Tuli säilitada keha, et hingel oleks kus asuda, balsameerimine keha muumiateks muutmine. Egiptuse skulptorid valdasid loodusläheduse põhimõtet, samas anti kõike edasi ilmekate siledate kivimassidega. Skulptuuri ja maalikunsti vaheaste oli reljeefkunst. Reljeefid ja hieroglüüfid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja isegi tarbeesemeid. Maalikunst erines eelmistest vähe (pinnakunst). Lõpututest inimkeha võimalikest poosidest kujutati kindlalt ainult mõnda ilmekamat. Tegelasi kujutati tihti nn. egiptuse poosis inimene pika sammuga astumas (jalad küljelt), rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. Värvide puhul arvestati dekoratiivse üldmuljega. Ümbrust kujutati mõne üksiku taimemotiiviga. Vaaraod: Hatsepsut, Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon, Ramses II; püramiidid Gizas; sfinks; Püloon koos obeliskiga. 3. etruski 75saj e.m.a Kunsti tõlgendustes palju vaieldavat
naiselikku Sezessionstili (Sezession - Austria kunstnike ühing, mis asutati 1897 ja kuhu kuulus ka Schiele) visuaalkultuuri. See muutus läks peale mitmetele kunstikogujatele ja patroonidele, eriti arvestades Sezessioni populaarsuse vähenemist tol hetkel. Schiele figuurid oli väärtuslik kaup kunstiturul. (Blackshaw 2007) Kui Klimti töödel olid modellid piltidel intiimses üksinduses, tehes vaatajast just kui voyeuri, siis Schiele omad vastupidi jätavad mulje kunstniku poolt sätitud poosidest ja tema visioonist. Seetõttu on Schiele kehad harva lõõgastnunud olekus ning enamasti meenutavad akrobaatilisi poose. (Steiner, R. 1993) Joonis 4. Naine siniste sukkadega (allikas www.egon-schiele.net/) Ühelt poolt oli Schiele rahutu pealiskaudne noor mees, keda huvitas mood ja reisimine, kuid tema teine pool oli tume, melanhoolne ja salapärane. Maalid, nagu ,,Agoonia", ,,Kardninal ja nunn", ,,Nägemus ja usk", ,,Eremiidid" on selle sügavama olemuse tõestuseks. Neis töödes
ilm). III Infovahetus räägitakse asjast Tavaliselt tehakse seda Täiskasvanu Tasandilt IV Kontakti lõpetamine Mitteverbaalselt ja verbaalselt. Rituaalid. Iga lahkumine on uue kohtumise alguseks. Kontakti lõpetamise sõnum: ,,Sa hoolid", ,,Sa oled sõbralik"; ,,Sa oled head sooviv". Tasand: Sõbralik Laps või Hea Vanem Psühholoogilise kontakti olemasolu paistab välja: - Silmsidest - Suhtlemisdistantsist - Miimikast - Zestidest - Poosidest - Hääletoonist Distants · Intiimne distants 045 cm (eestlastel arvatavalt 0- 60) · Personaalne distants (45120 cm) (eestlastel arvatavalt 60-120) · Sotsiaalne distants (120360 cm) · Avalik distants 360 cm ja enam Mida väiksem distants võetakse, seda parem on kontakt (ei kehti sundolukorras), ei kehti eri kultuuride esindajate puhul Positiivse suhtumise korral (huvitavus, meeldivus, põnevus jne) vähendatakse distantsi.
elemendile. Tantsuduellide käigus lisandus püstiosale põranda lähedal kükkis ja lamangus ning kätele toetudes tantsitav osa, mis sisaldas ka efektsetesse poosidesse tardumist (näiteks chair freeze, baby freeze). Üleminek püstiasendist põrandale sai nimeks drop ja selle 6 erinevateks stiilideks kujunesid näiteks front swipe, back swipe, dip ja corkscrew. Efektsetest poosidest kujunesid uued liikumised, nii tekkisid chair freeze'i põhjal floor track, back spin, windmill jt. Varasteks 1980ndateks olid välja kujunenud nn power moves rohkete pöörlemiste (floats, pencils jt) ja keerulise akrobaatikaga, mis ei järginud tingimata muusika rütmi. Nii sündis breiktants ehk b-boying. Break oli algselt kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega
Toekad figuurid, musklilised ja väga jõuliselt modelleeritud. 5 Pildid tema töödest failis Renessanss.pdf lk 43-48. Tema mõju oma kaasaegsetele ja hilisematele kunstnikele oli sügav. Manerism sai kunstiliigiks, mis põhines Michelangelo stiili aspektide liialdustele ja teistele hilis-renessanssi kunstnikele. Maneristid olid eriti vaimustunud tema keerukatest poosidest ja mõnede tema figuuride elegantsist. Hilisemad kunstnikud (nt Carracci ja Peter Paul Rubens) jäljendasid tema tugevaid figuure, kuid kombineerisid neid graatsilise Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte
annaabi.ee 
