KORDAMISKÜSIMUSED RÕIVAALASTES AJALOOS. 1.milliseid riideesemeid kandsid Egiptuse mehed? Puuspõlled,kraed, 2.kirjelda egiptlanna kleit? Hästi kitsas õhuke kleit , lõhikud on taga ja horisontaalselt. 3.Milliseid materjale Egiptuses kasutati?Õhuke läbipaistev lina .Põiliselt ka villast.Särav valge lina. 4.Milliseid ehteid kanti,kirjelda? Krae ,kõrvarõnad, käe ja jalavõrud ,ripstsid,poolvääriskivid,mia säravam seda parem. 5.Mida tead kosmeetikast ja soengust? Püsimeik oli , silmad tugevalt värvitud, ihukreemid ja ihuvõied. Parukat kanti ,olid musta v tumesinist värvi. 6.Millised olid vaarao võlusümbolid? Narmastega kepp ja konksukujuline kepp , valehabe , madu . 7.Jalanõud ? Sandaale kanti . 8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad ,
Peamised Eestis leiduvad mineraalid. KIVIMID Kivimi mõiste. Peamised kivimitüübid nende tekke järgi. Tardkivimite liigitus kristallide suuruse, struktuuri ja tekstuuri alusel. Tardkivimite liigitus sõltuvalt magma jahtumise kiirusest maakoores. Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute)
Kõrgklass kandis peamiselt kuld-, harvem hõbeehteid. Hõbeehted olid kallimad. Oli kombeks, et isandaid teenides kandsid teenijad perenaise ehteid - esinesid mannekeenidena. Kuld väärismetallina läks üha enam hinda ja kasutati palju poolvääriskive. Fibulad olid nii kinnituselemendid kui ehted. Pidustustel kaunistati pea ja keha lillevanikutega ja mirdiokstega Materjalid: vask kuld poolvääriskivid JUUKSED Juuksestiilid varieerusid vanuse, soo ning sotsiaalse staatuse järgi Lastele olid omad reeglid, mis kehtisid juuste kohta. Tavaliselt pügati lastel pea paljaks või lõigati lühikeseks väljaarvatud ühte juuksesalku, mis kammiti vasakule poole pead. Salgust tehti s-kujuline lokk, ning see sümboliseeris lapse noorust. Sellist juuksestiili kandsid nii poisid kui ka tüdrukud kuni nende puberteedieani. Vanemaks saades poisid
sandaale, kõrgeid reisisaapaid Varane Soengud keerulised, pikk hobusesaba, läbipõimitud palmikud, lainesse koolanud juuksed, kõrva juures lokirull, paelaga kuklasse kinnitatud juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted, - võrkpitsist juuksepael, väike kuldkroon, kõrvarõngad, sõrmused, ripatsed - kivikesed, poolvääriskivid, helmed, kuld - filigraantehnika, granuleerimistehnika 2000. a eKr Mehed Keskmine - käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid Naised - puus rõhutatud, puusapõll, volangilised seelikud, peleriin, kitoon - pihikutaoline rõivaese
Jõukas daam valis rõivaste lisandiks reeglina ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja ilu. Nõudmine pärlite järele suurenes 17. sajandil oluliselt. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel ja randmete ümber, kõrvarõngastena ning ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris- ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smagard, türkiis ja korallid. Jõukate daamide käsi kaunistasid sõrmused ja käevõrud. Juveele võisid lubada endale ainult väga rikkad ja nad kandsid neid lausa kolossaalsetes kogustes. Sagedasti aeti ka läbi järeletehtud kividega, millest parimad saadi Hispaaniast. Inglismaal valmistati ehteid mäekristallidest. 3.4.Jalanõud 17.sajand võttis omaks kõrge kontsa. Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima
arabesk, akantus, liilia) fiibula - pronksist või õilismetallist pannal riiete kinnitamiseks hilisantiigis ja rahvasterändamise ajal agraff - ilupannal, riietushaagid, ühendav metallklamber kotkasõlg - kotkakujuline pannal rahvasterändamise aja kunstis, kaunistatud klaasoterdisega klaasoterdis - bütsantsiaegse kärgsulatuse liik rahvasterändamise aja kunstis, kus sulatise asemel asetatakse kuldvaheseinte vahele vastavas suuruses vääris- ja poolvääriskivid või värvilised klaaspärlid loomornament - loomariigist pärinevaist motiividest koosnev ornament, mida on esinenud nii eel- kui ajaloolisel ajal Vendeli kultuur - rahvasterändamise ajastu viimane periood Põhjamaades (600-800.a.).Nt. Uppland Rootsis ruunikiri - vanade germaanlaste peamisi mälestuskividele jäädvustatud kiri ruunikivi - enamasti viikingiaegne loom- ja taimornamendi ja looklevale lindile paigutatud
Idaosa rannikumadalikku eraldavad Kõrgplatoost kaks kõrget ja järsku astangut, kõrgem Angavo järsak ja ida pool madalam Betsimisaraka astang. Lõuna pool astangud ühinevad, moodustades Mahafaly lavamaa ja Androy lavamaa. Lääne pool madaldub platoo mitmeastmeliselt, kuigi mõnes kohas on ka läbipääsmatu astang (näiteks Bongolava järsak). Kõrgplatoo põhja serv piirneb madalate Ambohitra mägedega. Maavarad Maavarasid on rohkesti: grafiit, rauamaak, vilgukivi, poolvääriskivid, uraan, kroom ja titaan. Siseveed (pilt) Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt). Taimed (pilt) Taimestik madagaskaril kaart (pilt)
moondunud kivimid. Lähtekivimeiks võivad olla nii sette-, tard- kui ka moondekivimid ise. Levinud moondekivimiteks on näiteks kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor. Fossiilid Kivistunud looma- ja taimejäänused. Mineraalid - Keemilise koostise ja enamasti kristallilise struktuuriga looduslikult esinev anorgaaniline tahke aine. Mineraale leidub kivimites. Mineraal peab esinema looduses. Näiteks vääris- ja poolvääriskivid, kvarts, kuld, dolomiit jm. Maak Maavara millest eemaldatakse enamasti metalle. Maake moodustavad maakmineraalid on näiteks püriit (rauamaak), galeniit (pliimaak), sfaleriit (tsingimaak), magnetiit (rauamaak), hematiit (rauamaak), kalkopüriit (vasemaak) jne. Kivimite kasutus: Inimesed on ammusest ajast kivimeid tööriistade valmistamiseks ja ehitusmaterjaliks kasutanud. Ränikivi ja vulkaanilised kivimid on ideaalsed tööriistade
(klapptooli varaseim prototüüp), seljatoega toolid, troonid, voodid, kokkupandavad voodid, peatoed magamisasemetele, troonid, kirstud, lauad. Istmete põhjad olid tihti punutud nahkrihmadest, istmete jalad lõppesid lõvikäppade või härjakapjadega. Mööbel oli värvitud, kirstudel ja laegastel rikkalik ornamentaalne, tihti ka figuraalne dekoor, troonid kaunistatud eriti rikkalikult. Kaunistusmaterjalideks elevandiluu, pärlmutter, poolvääriskivid, kuld. Mööbli materjaliks oli enamasti sisseveetud puu: sükomooripuu, oliivipuu, seeder, must puu, jugapuu, kohalikest puusortidest niiluse akaatsia. Mööbel koostati väikestest osadest, puitu täiendasid nahknöörid ning taimsed köied. Egeuse kultuur – Euroopa vanim kõrgkultuur. Kreeta. Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks kandjaks antiikmaailmas oli kreeta-mükeene ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaare. Kreeta
Kvarts(SiO2) üks vanemaid ja odavamaid, mida leidub peaaegu kõikjal nii liivana kui ka kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalas 7. Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruva koostise ja värvusega mineraale, väga levinud, nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid.
kolossaalsetest kividest koostatud värava avause kohal seisavad kaks emalõvi, nende vahel seisab tüüpiline kreeta-mükeene sammas. Haudades hulk kullassepakunsti teoseid, mis sisse veetud Kreetast. Kohalike meistrite poolt on tehtud kuldplekist maske ja ümmargusi plaadikesi. Kivilõikekunsti esindavad tehniliselt täiuslikud poolvääriskivid süvendatult sisselõigatud kujutistega (loomakujutised ja usulised tseremooniad). XII saj eKr tungivad Peloponnesose ps-le uued suguharud - doorlased. Antiikkunst ja Kreeta-Mükeene-Egeuse kunst - mõjutanud kogu järgnevat kunsti ja kultuuri. Uuemal ajal eriti arhitektuur. Euroopa piir – Uuralid Pseudovõlv – kivid horisontaalselt väikese nihkega
briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud endale tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja kenadusi. Nõudmine pärlite järele suurenes 17.sajandil olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smaragd, türkiis ja korallid. Ilu ja hügieen: 17.sajandiga seostatakse ilmtingimata lõhnu, nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid. Üldise uskumuse kohaselt oli vesi nahale kahjulik ning enamik inimesi pesi end võimalikult harva. Arvati ka, et keha halba lõhna saab vähendada hõõrumisga, mistõttu nühiti end kuiva rätikuga. Sageli vahetati särki, kuna üldise arvamuse
briljantkõrvarõngad ja korrapärase reana pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud endale tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja kenadusi. Nõudmine pärlite järele suurenes 17.sajandil olulisel määral. Daamid kandsid pärleid soengutes, õlgadel, randmete ümber, kõrvarõngastena ning paksule tumedale sametribale kinnitatult ümber kaela. Moes olid ka briljandid. Õukonna lemmikuteks olid vääris ja poolvääriskivid: topaas, safiir, rubiin, smaragd, türkiis ja korallid. Ilu ja hügieen: 17.sajandiga seostatakse ilmtingimata lõhnu, nii meeldivaid kui ka ebameeldivaid. Üldise uskumuse kohaselt oli vesi nahale kahjulik ning enamik inimesi pesi end võimalikult harva. Arvati ka, et keha halba lõhna saab vähendada hõõrumisga, mistõttu nühiti end kuiva rätikuga. Sageli vahetati särki, kuna üldise arvamuse
Looduslikud abrasiivid on kvarts(SiO2) üks vanemaid ja odavamaid, mida leidub peaaegu kõikjal nii liivana kui ka kivimite koostises. Kõvadus Mohsi skaalas 7. Tänapäeval kasutatakse kvartsi vähem ja ainult märjalt, kuna sissehingatud kvartsitolm põhjustab silikoosi. Granaadid on suur rühm ühesuguse struktuuri ja kristallivormiga kuid varieeruvad koostise ja värvusega mineraale, väga levinud , nende kõvadus Mohsi skaalas 6,5-8. Enamasti punased, läbipaistvad on poolvääriskivid. Eestis sageli rändkivides. Parima abrasiivgranaadi ligikaudne koostis on 3FeO*Al2O3*3SiO2. Granaadi tolm palju ohutum. Korund on looduslik kristalliline Al2O3. Sellega lihvitakse optilisi klaase, kuid tänapäeval eelistatakse tehiskorundi, sest suure osa looduses leiduvast korundist moodustavad väga kallid ja kaunid vääriskivid(nt rubiin). Kõvadus on 9. Peamine abrasiivkorundi tootja on Zimbabwe. Smirgel sisaldab korundi, kuid ka palju muid mineraale, enamasti kvartsi ja rauaühendeid
annaabi.ee 
