110. Südame klapid, hõlmased, poolkuuklapid, tähtsus - JOONIS! Atrioventikulaarklapp ehk koja-vatsakese klapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb kolmest seinast:
Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard 8.Südame klapid, klappide liigid, nende paiknemine, tähtsus Atrioventikulaarklapp parema koja ja parema vatsakese ning vasaku koja ja vasaku vatsakese vahel. Atrioventikulaarklapp koosneb kolmest hõlmast, mis kinnituvad üht serva pidi koja-vatsakesesuudme piiridele ja ripuvad alla vatsakese õõnde, vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Kopsutüve alguses kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. Poolkuuklapid meenutavaid taskuid. Aordi alguses kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Hõlmased klapid Tähtsus: atrioventikulaarklapiga on koja ja vatsakese vaheline suue suletud, kõõlusekeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Poolkuklapid välistavad vere tagasivoolu vatsakesse 9. Südame paun, selle moodustumine, tähtsus
Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. · Vasaku koja ja vasaku vatsakese vaheline koja-vatsakesesuue on varustatud kahest hõlmast koosneva vasaku koja-vatsakeseklapiga ehk atrioventrikulaarklapiga. Selle klapi vabadele servadele kinnituvad kahelt tugevalt näsalihaselt algavad kõõluskeelikud. · Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. · Joonis lk 152 + tv joonis 4 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Südamesein koosned kolmest kestast: · Sisemine kest ehk endokard õhuke, elastsetest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. (sellest on tekkinud südameklapid?) · Vahelmise kesta moodustab südamelihas ehk müokard. Koosneb erilisest südamelihaskoest. Südame eri osades on müokardi paksus erinev
vatsakesesuudme ehk suistiku kaudu. Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne
4 Tähtsaim ning ka suurim arter südames ja ka kogu kehas on aort, mis transpordib kogu arteriaalse vere üle kogu keha laiali. Aort algab paremast vatsakesest ning moodustab siis laskuva kaare, mida nimetatakse aordikaareks, seejärel kulgeb mööda rindkeret kui rinnaaort. See siirdub läbi diafragma, minnes üle kõhuaordiks, mis vaagnaõõne lähedal haruneb ühisteks niudearteriteks, mis varustavad verega keha allosa. Aordiklapp on kolmest poolkuuklapist koosnev klapp, mis asub aorti ja vasakut vatsakest ühendavas suudmes, mille süstoolne avamine võimaldab hapnikurikkal verel jõuda aorti ning selle diastoolne sulgemine peatab voolu ning takistab vere tagavalgumist aordist vatsakesse (Vique, 2004). 1.1 Süda ja haigused Südamehaigused on Eestis üks sagedasemaid surmapõhjuseid. Aastas sureb neisse 10 000 12 000 inimest. Südamehaigustesse haigestumise peamised riskifaktorid on vale
Südame paremasse kotta suubub kolm suurt veeni (ülemine ja alumine õõnesveen ning pärgurge). Südame vasakusse kotta saabub neli kopsuveeni , mis toovad südamesse arteriaalset verd. 110. Südame klapid, hõlmklapid, poolkuuklapid, nende ehitus, paiknemine, tähtsus. Parema koja ja vatsakese vaheline suue on suletud kolmest hõlmast koosneva koja- vatsakeseklapiga (hõlmklapid, mille tõttu ei pääse veri kotta tagasi). Kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp. (meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve suunas võimaldavad vere paiskumist sellesse. 111. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus. Koosneb kolmest kestast. Sisemine on endokard (õhuke, elastsest sidekoe kiududest koosnev ja valendiku poolt endoteeliga vooderdatud kile. Vahelmine on südamelihas ehk müokard (koosneb südamelihaskoest,kodades eristatakse kahte lihaskihti, vatsakestes kolme). Välimine kest on seroosne kelme ehk epikard (moodustab veel
Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast kõõluskeelikud Tähtsus- ei lase klapi hõlmu vatsakese kokku tõmbumisel kotta pöörduda ja veri ei pääse kotta tagasi 2. poolkuuklapid- -asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldavad vere paiskumist sellesse - kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp - Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1
Klapiga - klapi hõlmade vabadele servadele kinnituvad vatsakese põhjast kõõluskeelikud Tähtsus- ei lase klapi hõlmu vatsakese kokku tõmbumisel kotta pöörduda ja veri ei pääse kotta tagasi 2. poolkuuklapid- -asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldavad vere paiskumist sellesse - kopsutüve alguses asub kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp - Vasakust vatsakesest lähtub aort, mille alguses paikneb kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp - Poolkuuklapid on taskukujulised - Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse Tähtsus- kindlustada vere ühesuunaline voolamine 110. Südameseina ehitus, kestade lühiiseloomustus Südamesein koosneb 3 kestast: 1
Kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. Parema koja ja parema vatsakese vahel on kolmehõlmane ning vasaku koja ja vatsakese vahel on kahehõlmane atrioventrikulaarklapp. Poolkuuklapid – paremast vatsakesest algava kopsutüve alguses ning vasakust vatsakesest lähtuva aordi alguses paiknevad vastavalt kolmest poolkuuklapist koosnev kopsutüveklapp ja aordiklapp. Poolkuuklapid meenutavad taskuid, mis avanedes kopsutüve/aordi suunas, võimaldavad vere paiskumist sellesse. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivooli vatsakesse. 8. Südame enda verevarustus – pärgvereringe. Pärgvereringe ülesandeks on kõikide südame kudede, eriti südamelihase, varustamine verega. Siia kuuluvad vasak ja parem pärgarter ning
suletud kolmest hõlmast koosneva koja-vatsakeseklapiga. Suudme servadelt ripuvad alla klapi hõlmad. Klapi hõlmade vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid – asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südameseina ehitus Südamesein koosneb kolmest kestast: SISEMINE: ENDOKARD – elastne ja õhukene sidekoeline vooderdis KESKMINE: MÜOKARD – kõige paksem ja massiivsem eriline lihaskest, kodades 2 kihiline ning vatsakestes 3 kihiline
mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 53 102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi
mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid – mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 102) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi. Epikardi ja perikardi vahele jääb perikardiõõs, milles on
on kitsenenud ala, mida nimetatakse süstikuks. Süstiku servadelt ripuvad alla klapihõlmad. Nende vabadele servadele on kinnitunud näsalihastelt lähtuvad kõõluskeelikud. Ülesanne: kõõluskeelikud ei lase klapi hõlmu vatsakese kokkutõmbumisel kotta pöörduda ja seetõttu ei pääse veri kotta tagasi. 2) Poolkuuklapid mis asuvad kopsutüve alguses ja avanevad selle suunas, mis võimaldab vere paiskumist sellesse. Vasakus vatsakeses on 3 poolkuuklapist koosnev 53 aordiklapp. Poolkuuklapid on taskukujulised. Vatsakese lõtvumisel täituvad klapid verega ja välistavad vere tagasivoolu vatsakesse. Ülesanne: kindlustada vere ühesuunaline voolamine 112) Südame paun, selle moodustumine ja tähtsus? Epikard põõrdub südame põhimikul suurte veresoonte piirkonnas tagasi ja moodustab südamepauna ehk perikardi
annaabi.ee 
