4) uurimismeetodite kindlaks määramine Deduktiivne ja induktiivne lähenemine probleemile Olulised on eelmised andmed tuleb uurida ja samas kontrollida uusi võimalusi ning lükata eelnevad ümber 5) andmete kogumine ja analüüsimine 6) tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7) teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus e korratavus - Meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r (mõõdetakse) Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Valiidsus - väline - ökoloogiline - sisu - konstrukti Näiv, kriteerium (ennustus, konkureeriv) Tõenäosuslik valim Mittetõenäosuslik valim Ajaline periood: ristlõikeline v läbilõikeline, longitudinaalne, järgnevuslik võrdlus Eksperiment: - Laboratoorne või loomulik eksperiment - Kontrollgrupp vs eksperimentaalgrupp - Sõltuv muutuja ja sõltumatu muutuja
Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline psühholoogia, Õiguspsühholoogia, Organisatsioonipsühholoogia, Reklaamipsühholoogia, Spordipsühholoogia, Koolipsühholoogia, Militaarpsühholoogia 5. Teaduslik meetod psühholoogia: Reliaablus e korratavus – meetodi täpne kirjeldus (Kordustestimine, Poolitusmeetod ), Hindajatevaheline reliaablus, Korrelatsioon (on vastastikune seos ehk suhteseos ) r , Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa 6. Valiidsus: Väline, Ökoloogiline, Sisu, Konstrukti: Näiv, Kriteerium (ennustus, konkureeriv) 7. Psühholoogia uurimismeetodid – eksperiment: Laboratoorne või loomulik eksperiment, Kontrollgrupp, Eksperimentaalgrupp, Sõltuv muutuja, Sõltumatu muutuja. vaatlus: Enese vs
Samas kontrollida uusi võimalusi lükata eelnevad ümber DEDUKTIIVNE lähenemine probleemile INDUKTIIVNE lähenemine probleemile 5) ANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE 6) TULEMUSTE ALUSEL TEOORIA ÜMBERLÜKKAMINE VÕI TOETAMINE, KOKKUVÕTETE TEGEMINE 7) TEADUSLIKU TEADMISE KOHANDAMINE TULEMUSTEGA Reliaablus ja valiidsus Reliaablus e korratavus meetodi täpne kirjeldus Kordustestimine Poolitusmeetod Hindajatevaheline reliaablus Korrelatsioon r Küsimustikes: sisemine konsistentsus Cronbachi alfa Psühholoogia uurimismeetodid Valiidsus Väline · Ökoloogiline · Sisu · Konstrukti Näiv Kriteerium (ennustus, konkureeriv) Ajaline periood · Ristlõikeline /läbilõikeline · Longitudinaalne · Järgnevuslik võrdlus Eksperiment · Laboratoorne või loomulik eksperiment
Põrandaefekt: Sõltuva muutuja väärtused on kõik minimaalsed 19. Uuringu reliaablus: reliaabluse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Käitumise mõõtmise järjekindlus Liigid: Kordusmeetod tehakse sama testi kaks korda suhteliselt lühikese intervallide jooksul Paralleeltestimeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus kahel testimiskorral kasutatakse testi paralleelvorme (nt harjutamisega seotud parema saavutuse vältimiseks) Poolitusmeetod - testi reliaabluse leidmine viisil, kus testi ülesanded jaotatakse juhuslikuks kaheks grupiks ning leitakse korrelatsioon nende testiosade vahel Statistiline - väljendab seda, milline osa tulemustes on juhusel 20. Uuringu valiidsus: valiidsuse liigid ja tagamise viisid (loeng, õpik) Viitab eelkõige uuringutulemuste sisulisele täpsusele ja õigusele Liigid: Ennustav valiidsus seob käitumise ühe mõõtme kriteeriummõõtmega
PSühhofüüsika – uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajaline järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. 5. Teaduslik meetod psühholoogias. Reliaablus ja valiidsus. Psühholoogia uurimismeetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustik jne Reliaablus ehk korratavus – meetodi täpne kirjeldus: kordustestimine, poolitusmeetod. Hindajate vaheline reliaablus. Valiidsus – Väline hindamine Tõenäosuslik valimine- juhuvalim, süstemaatiline, kihiline, klaster Mittetõenäosuslik valim – mugavusvalim, kvootvalim, eesmärgipäranevalim, dimensionaalne, lumepalli meetod, vabatahtlikkus. Eksperiment – laboratoorne v loomulik, kontrollgrupp, eksperimentaalgrupp, sõltuv muutuja, sõltumatu muutuja.
mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment:
mida saab. Samas kontrollida uusi võimalusi, lükata eelnevad ümber.) a. Deduktiivne lähenemine probleemile – järeldus grupi tulemuselt indiviidile b. Induktiivne lähenemine probleemile - vastupidi 5. andmete kogumine ja analüüsimine 6. tulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine, kokkuvõtete tegemine 7. teadusliku teadmise kohandamine tulemustega Reliaablus ehk korratavus - Meetodi täpne kirjeldus (kordustestimine, poolitusmeetod). Kas see meetod on korratav. Mõõdetakse korrelatsiooniga r. Valiidsus – meetodi usaldusväärsus. Näitab, kas test mõõdab seda omadust, mida me mõõta tahame, st kas test täidab oma otstarvet. väline – kas on võimalik uurimust laiendada ökoloogiline – kas eksperimendi tulemused on ülekantavad ka reaalellu ajaline periood (ristlõikeline/läbilõikeline; longitudinaalne - samad katseisikud osalevad 2x; järgnevuslik võrdlus - nt vanus muutub) Eksperiment:
Length; i++){ pd[i]=new Punkt(i, i*i); } Console.WriteLine(pd[4].GetY()); } } } /* C:Projectsomanaited>Punktid5 16 */ Ülesandeid * Koosta klass riidelapi andmete hoidmiseks: pikkus, laius, toon * Lisa käsklus lapi andmete väljatrükiks * Lisa meetod (alamprogramm) lapi poolitamiseks: pikem külg tehakse poole lühemaks. * Poolitamise meetod lisaks algse lapi poolitamisele väljastab ka uue samasuguse algsest poole väiksema eksemplari. * Lisa teine poolitusmeetod, kus saab määrata, mitme protsendi peale lõigatakse pikem külg * Koosta riidelappidest massiiv. * Koosta uus lapimassiiv, kus osa algse massiivi lappidest on poolitatud. * Arvuta mõlema massiivi puhul välja seal leiduvate lappide pindalade summa. * Koosta staatiline muutuja näitamaks loodud riidelappide pindalade summat. Lisa funktsioon lappide keskmise pindala näitamiseks. 37 Dokumenteerivad kommentaarid
Console.WriteLine(p1.KaugusNullist()); } } } /* D:kodu 606opikc#>Punktid3 3 5 */ Ülesandeid * Koosta klass riidelapi andmete hoidmiseks: pikkus, laius, toon * Lisa käsklus lapi andmete väljatrükiks * Lisa käsklus lapi pindala arvutamiseks * Lisa meetod (alamprogramm) lapi poolitamiseks: pikem külg tehakse poole lühemaks. * Poolitamise meetod lisaks algse lapi poolitamisele väljastab ka uue samasuguse algsest poole väiksema eksemplari. * Lisa teine poolitusmeetod, kus saab määrata, mitme protsendi peale lõigatakse pikem külg Klassimuutuja Klassi juurde korjatakse võimalusel kokku kõik vastavat tüüpi objektidega tehtavad toimingud ja andmed. Enamasti kuuluvad andmed isendite ehk eksemplaride juurde, kuid mitte alati. Näiteks tüüpiliselt - loodud punktide arvu loendur on küll punktidega sisuliselt seotud, kuid pole sugugi ühe konkreetse punkti omadus. Punktide arv on olemas ka juhul, kui ühtegi reaalset punkti eksemplari pole veel loodud
WriteLine(p1.KaugusNullist()); } } } /* D:kodu 606opikc#>Punktid3 3 5 */ Ülesandeid * Koosta klass riidelapi andmete hoidmiseks: pikkus, laius, toon * Lisa käsklus lapi andmete väljatrükiks * Lisa käsklus lapi pindala arvutamiseks * Lisa meetod (alamprogramm) lapi poolitamiseks: pikem külg tehakse poole lühemaks. * Poolitamise meetod lisaks algse lapi poolitamisele väljastab ka uue samasuguse algsest poole väiksema eksemplari. * Lisa teine poolitusmeetod, kus saab määrata, mitme protsendi peale lõigatakse pikem külg Klassimuutuja Klassi juurde korjatakse võimalusel kokku kõik vastavat tüüpi objektidega tehtavad toimingud ja andmed. Enamasti kuuluvad andmed isendite ehk eksemplaride juurde, kuid mitte alati. Näiteks tüüpiliselt - loodud punktide arvu loendur on küll punktidega sisuliselt seotud, kuid pole sugugi ühe konkreetse punkti omadus. Punktide arv on olemas ka juhul, kui ühtegi reaalset punkti eksemplari pole veel loodud
annaabi.ee 
