Kui sakslased vallutasid terve Tsehhoslovakkia, ei teinud Suurbritannia ja Prantsusmaa midagi selle takistamiseks. Kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks. Lääneriigid mõistsid, et järeleandmised Hitlerit ei rahusta, ning selline poliitika lõpetati. Siis läks Hitler Poolat ründama, nõudes nende piirkondade loovutamist, kus elas hulgaliselt sakslasi. Poolakatele pakkusid kaitset Prantsusmaa ja Suurbritannia ning ka Nõukogude Liit, kes nõudis poolakatelt Punaarmee lubamist Poola aladele. Kuid poolakad ei soovinud alluda ei Hitlerile ega ka Stalinile ning püüdsid säilitada kahe suurriigi vahel iseseisvust. Kuni Saksamaa ma NL olid vaenujalal, osutus see võimalikuks. Poolakate olukord halvenes, kui Saksamaa ja NL sõlmisid aastal 1939 23. augustil kokkuleppe Molotov-Ribbentropi pakti. See oli mittekallaletungileping ehk riigid olid kohustatud säilitama erapooletuse juhul, kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks
Küsimuse asetus on vananenud. Moraliseerivate hinnangute andmine ei ole ajaloouurija ülessanne. Hain Rebas on selle peale öelnud: „Tõepoolest on ülim aeg heita see küsimus sinna, kuhu ta kuulub, nimelt naiivse päevapoliitika kolikambrisse“ (K.Tarkiainen, Ü. Tarkiainen, lk.15). Rootsi aja pärand. 1583a. Sõlmitud Pjussa vaherahuga Venemaa ja Rootsi vahel läksid Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa Rootsi valdusesse. 1625a. Vallutasid rootslased poolakatelt Tartu. 1629a. Altmargi vaherahuga omandas Rootsi Poolalt kogu Liivimaa. 1645a. Sai Rootsi Brömsebro rahulepingu järgi enda valdusesse ka Saaremaa. Rootsi oli riik, mis esmakordselt Eesti ajalooväitel ühendas praeguse Eesti ala ühtse võimu alla. Kõikidest eestlastest said 17 sajandil Rootsi Kuninga alamad (sellega kaotati pärisorjus). Kui eestlaste asulad 16 ja 17 sajandil Rootsi võimu alla liideti valitses siin juba väljakujunenud
1582 – Venemaa ja Poola sõlmisid Jam Zapolski vaherahu. 1583 – Tartus rajati jesuiitide ordu poolt kolleegium. 1583 – Venemaa ja Rootsi sõlmisid Pljussa vaherahu. 17. 1600 – algas Rootsi ja Poola vaheline sõjategevus Eestis; Rootsi väed saj vallutasid enamiku Eestist. 1602 – 1603 – poolakad vallutasid enamiku Eestist (Tartu) tagasi. 1621 – Rootsi väed vallutasid poolakatelt Riia linna. 1625 – Rootsi väed sundisid kapituleeruma Tartut kaitsvad poolakad. 1629 – Rootsi – ja Poola sõlmisid Altmargi rahu; Kesk- ja Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti koos Riia linnaga läksid Rootsi valdusesse. 1630 – Tartus avati gümnaasium. 1632 – Tallinnas avati gümnaasium. 1632 – Tartus avati ülikool. 1645 – Brömsebro rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Saaremaa; kogu
diktatuuri püsimajäämise aastakümneteks. 2.1.7. Maailmarevolutsiooni idee teostamise kavad: (Vt.ka õpik lk. 79-86) · Enamlased üritasid organiseerida revolutsioone ja riigipöördeid ka teistes Euroopa ja Aasia riikides, lootuses kasutada I maailmasõja tulemusena tekkinud ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks. · Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921), kus Punaarmee sai poolakatelt täielikult lüüa. Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse). 2.2. SAKSAMAA 1918-1919: 2.2.1. Novembrirevolutsioon Saksamaal: (Vt. ka õpik lk.72-74) · 1918.a. sügiseks oli Saksamaa kokkuvarisemise äärel: armee oli edututes pealetungikatsetes välja kurnatud liitlased olid sõjast väljumas
vahel. Rootsi rünnak Poolale tegi Poola neutraalsuse võimatuks. Rootsi kantsler Bengt Gabrielsson Oxenstierna nägi võimalust, et Rootsi võiks olla Hispaania pärilussõjas vahekohtunikuks, selle asemel et sõda jätkata. Jaanuaris 1702 nihutas Rootsi väe kaugemale lõunasse Leetu. 23. märtsil 1702 lahkus Karl XII Leedust talvekorterist ning marssis sisse Päris-Poolasse. 14. mail 1702 alistus Varssavi võitluseta. Enne kui Karl jätkas oma marssi Krakówi suunas, nõuti poolakatelt suurt kontributsiooni. Teel Krakówisse põrkus Karl Poola-Saksi väega. 9. juulil 1702 toimus Kielcest lõuna pool Kliszówi lahing. Poola ja Saksimaa jäid jälle Rootsile alla. Kaks tuhat saksimaalast langes või sai haavata, üle tuhande langes rootslaste kätte vangi. Rootsi poolel sai surma või haavata ainult 900 sõdurit. Rootslaste kätte langesid kõik Saksi suurtükid ja kogu voor koos Augusti välikassaga, milles oli 150 000 riigitaalrit ning isegi tema hõbenõud
aja kohta haritud mees. Tema jutlustes on esmakordselt eesti keeles esitatud tähelepanekuid kaasaegsest elust ja juhtumustest Tallinnas. Jutlustest selgub, et tema ajal ringles pastorite hulgas Piiblist ja koraalidest tehtud eestikeelseid tõlkeid, milliseid ta kasutas ja mis olid aluseks ka Stahtli käsiraamatule. Kindralkuberner 1629 aastal sõlmiti Poola ja Rootsi vahel Altmarki külas vaherahu. Kogu Mandri-Eesti oli sellega allutatud Rootsi võimule. Poolakatelt ja venelastelt vallutatud aladest moodustati kindralkubermang keskusega Tartus. Kindralkuberneriks määrati Gustav Adolfi kasvataja ja õpetaja Johan Skytte, kes aastal 1632 sai Tartu ülikooli esimeseks kantsleriks. Ülikooli avamisel pidas ta kõne, mis on pälvinud suurt tähelepanu, kuna selles esines aadlile suunatud terav manitsus: ülikool pole mõeldud ainult aadli ja linnakodanike, vaid ka talurahva jaoks. See väide oli esitatud selgesti
püsimajäämise aastakümneteks. 2.1.7. Maailmarevolutsiooni idee teostamise kavad: (Vt.ka õpik lk. 79-86) 30* Enamlased üritasid organiseerida revolutsioone ja riigipöördeid ka teistes Euroopa ja Aasia riikides, lootuses kasutada I maailmasõja tulemusena tekkinud ebastabiilsust ära maailmarevolutsiooni levitamiseks. 31* Enamlaste katsed ebaõnnetusid. Murranguliseks kujunes Vene-Poola sõda (1920-1921), kus Punaarmee sai poolakatelt täielikult lüüa. Nõukogude Venemaa jätkas aga maailmarevolutioonii idee kultiveerimist ja riigipöörete ettevalmistamist teistes riikides (näiteks Eestis 1924.a.1.detsembri kommunistide mässukatse). 1* I maailmasõja tulemusena: 1* said Keskriigid Antanti riikide käest sõjaliselt lüüa; sellele aitas kaasa ka Novembrirevolutsioon Saksamaal ja rahvuslikud vastuolud paljurahvuselises Austria-Ungaris. 2* lagunesid impeeriumid (vt.ka muutused poliitilisel kaardil)
ja Hiiumaal, ametlikult Taani võimu alla Varauusaeg · Liivi sõda (15621583) Kui Vana-Liivimaa riigid 1562. aastal lõplikult likvideeriti, jagunes Eesti ala nelja võimu vahel: endises Saare-Lääne piiskopkonnas valitses Taani läänimehena hertsog Magnus, Harjumaad kontrollis Rootsi, Järvamaad ja Pärnu ümbrust Poola ning idapoolsemaid alasid Venemaa. Peagi puhkesid nende vahel omavahelised konfliktid, mille käigus rootslased hõivasid poolakatelt Paide. 1563. aastal puhkes aga Põhjamaade Seitsmeaastane sõda, mille raames Taani ja Poola sõdisid Rootsi vastu. Sõjas sai kõige rängemalt kannatada just Eesti mandriosa. 1570. aastal, kui see sõda lõppes, puhkes kohe Rootsi-Vene konflikt. Venelased piirasid juba samal aastal Tallinnat ja Paidet, ent ei suutnud kumbagi vallutada. 1573. aastal vallutasid venelased lõpuks siiski Paide ning seejärel algas nende üldpealetung veel vallutamata Liivimaale
On väidetud, et sakslased korraldasid sotlaste leeris veresauna, hukati kuskil 1500 sotlast. Sakslasi oli toetanud ka ümbruskaudsed talupojad, sest olid kannatanud sotlaste riisumise all. Eestlased olevad hüüdnud: andke neile leili. Seepärast nimetatakse seda Rakvere leiliks. Sotlased lasid siit jalga, osad püüdsid leida varju Rakvere linnuses. 1574.aastal saavad taanlased tagasi suure osa Läänemaast, seal olid mitmed suured kindluspunktid, mis olid mõisnike käest, kes polnud poolakatelt palka saanud ja müüsid need taanlastele. 1575.aastal tulid taaskord venelased Tallinna alla. Linn oli valmistunud piiramiseks. Magnus saatis kirju, et tallinlased annaksid alla. Venelased aga jätsid piiramise peaaegu kohe alguses pooleli, põhjus pole teada. See sama vägi läheb üle jää ja purustatakse Saare- ja Hiiumaa. Saaremaal mindi kuni Sõrveni. 1575.aastal oli Johan III sunnitud sõlmima Venemaaga lühiajalise relvarahu, kaheks aastaks
Lisaks näljale oli siis levinud ka Katk. Kõrgpunkt 1603. Paljuski meeste päästmiseks viiakse väed välja. 1603 a ikaldus ja nälg olid levinud tegelikult igal pool. Per nõuab suuri inimohvreid. 17 juuni 1603 Müller pidas jutluse, milles mainis nälga ja ,,raskeid aegu"( kasut igasuguste õnnetuste puhul). Jäetakse maha palju kindlustatud tugipunkte nt Poolale jääb Kirumpe ja Vastselinna mis nad lihtsalt üles korjavad. 1602 a märtsist õnnestub poolakatelt saada enda kätte kergel moel viljandi. Langeb Jürgen Fahrensberg. Poolakad tulevad demonstratiicselt Tln alla, mingit jõudu neil linna ära võtta ei ole. Rootslased mingisugust kaitsetegevust ei oma, poolakad võtavad enda kätte Rakvere ja Paide garnison. Rootslased on valdavalt vabatahtlikult ära andnud kogu saavutatu, Tartu ja Pärnu vaid piirkonnad kust garnisone välja ei anta. Aga ka poolakad ei ole eriti aktiivsed. Jan Zukevits asub tartut tagasi vallutama
annaabi.ee 
