Vana-Rooma maalikunst Erinevalt Vana-Kreeka suures osas hävinud maalikunstist, tuntakse märksa rohkem vanade roomlaste oma. Seda tänu aastal 79 Vesuuvi tuha alla mattunud suvituslinnale Pompeij, kust on väljakaevamiste käigus leitud rohkearvuliselt seinamaale. Pompeijs säilinud seinamaalingutele on iseloomulik looduse jäljendamise meisterlikkus. Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom
mosaiikidel Constantina mausoleumis. Kuigi teemad on traditsiooniliselt paganlikud, on kujutusviis uuenduslikult värske ja särav. ([RTF] Rooma arhitektuur, skulptuur ja maalikunst hilise impeeriumi ajajärgul) Pompeji maalides kasutati ohtralt sügavat hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid värvilistest kividest ja klaasitükkidest pildid. Näiteks Cicero villa ja söögisaal Faunuse majas Pompeijs. 1. saj. keskelt eKr pärineb hulgaliselt must-valgeid mosaiike, näiteks Hadrianuse villas. Varaseimad seinamosaiigid pärinevad 4. sajandist pKr, näiteks: Santa Costanza kirikus Roomas. (http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/7rooma/rooma_kunst_uusmiksike.htm) Lisad. Pildid. Seinamaal ,,Müsteeriumide Villas" Pompejis, u. 50 e.m.a. (http://sites.google.com/site/ad79eruption/pompeii/villas-outside-the-walls/villa-of-cicero) 1. Väga tuntud nn
Rooma kunst 753 a eKr Rooma linna asutamine. Enne seda polnud Rooma kunsti sellisel kujul välja kujunenud. Paljud Rooma kunsti teosed Kreeka kunstiteoste, skulptuuride koopiad (tuimad, ilmetud näod). Ka Pompeijs maalid suuremas osas kreeklaste tööd, Colosseumi sambad esimesel korrausel dooria, teisel joonia, kolmandal korintose sambad (roomlane segab stiilid). Paljud kreeka kunstnikud tegutsesid Roomas. ARHITEKTUUR Roomlased tegid siin mitmeid muudatusi. Rooma arhitektuur astub suure tehnoloogilise sammu edasi ,,ROOMA BETOON" (sidematerjal kaared, kaarevõllid, kuppelehitus esimesena Roomas). (Voldemar Vaga ,,Üldine kultuuriajalugu")
võidetud lahinguid. Julius Caesar Traianus Hakati püstitama ratsamonumente Marcus Aureliuse ratsamonument on üks paremini säilinud monumente. Rahualtar Monumendi reljeefidel on kujutatud legendi Rooma asutamisest ja keiser Augustust oma perekonnaga rongkäigus. Maalikunst Kõige rohkem infot rooma maalikunsti kohta on leitud Pompeji'st, mis 79. aastal mattus Vesuuvi tuha alla. Kuna enamus majad Pompeijs on kaetud freskodega arvatakse, et kunst oli väga populaarne. Roomlased oli õppinud kasutama perpektiivi ning varjude abil sügavuse illusiooni tekitamist. Suur meisterlikkus maalitud materjalide iseloomu edasiandmisel Roomlased armastasid ruumilisi silmapetteid. Seinale maalitud akendest ja ustest paistsid fanastilisd maastikud ja ehitised. Temaatika oli mitmekesine: mütoloogia, kirjandus, natüürmordid, maastik ja igapäevaelu.
Klassitsism Klassitsism tekkis Prantsusmaal 18 sajandi viimasel veerandil. Klassitsism võttis eeskujuks antiikkunsti. Kõige suurem põhjus klassitsismi tekkeks on see, et kodanlus seadis kuninga ja aadlikke poolt soositud rokokoole vastu tõsisema ja rangema kunsti. Teine põhjus oli see, et 1789 aasta Suure Prantsuse kodanliku revolutsiooni tulemusena kukutati kuningas Louis XVI. Kolmas põhjus oli see, et toimusid väljakaevamised Pompeijs. Antiikkunsti peeti kõige ideaalsemaks ja seda jäljendati ohtralt. Kunsti deviis ehk juhtlause oli ,,Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu.". Arhitektuur Levis kogu Euroopas ja ka Ameerikasse. Antiikarhitektuuri eeskujul ehitati sümmeetrilisi suurte siledate seinapindadega hooneid, mille fassaadi keskosas eendus sammastik, millele toetus kolmnurkne viilkatus (meenutas Kreeka templi otsaseina)
18.sajandi viimastel kümnenditel sai Euroopas valdavaks kunsti- ja arhitektuuristiiliks klassitsism, mis kestis u. 1830. aastateni. Klassitsismi all mõistame me antiigi eeskujudele tuginevat kunstisuunda, mis taotleb tasakaalustatust, harmooniat ja selgust. Klassitsismi väljakujunemisele aitasid kaasa mitmad ajaloo üksikasjad. Kasvas huvi antiikarhitektuuri vastu, mida süvendasid 18. saj. alanud väljakaevamised Herculaneumis ja Pompeijs. Ajaloost hakati aga otsima ideaalse riigikorralduse eeskujusid, kus kõikide kihtide ja üksikisikute huvid oleksid allutatud ühiskonna huvidele, sedagi leiti antiikajast. Jäljendati antiikkunsti, sest antiikset ühiskonda peeti ideaalseks. Klassitsism jaotub tavaliselt kaheks suureks perioodiks: varaklssitsism (1760 - 1800), kus arhitektuuris tuginetakse peamiselt kreeka eeskujudele ja kõrgklassitsism (1800 - 1830), mille peamiseks lähtekohaks on samuti Rooma arhitektuur
keeldumine=riigireetmine. Individualiseeritud ja realistlikud. Ilmekamalt kehaline ja vaimne omapära. Hiljem hiigelriigi osade traditsioonid segunesid. Võeti endiselt üle teiste kultuuri. Tehti suures koguses koopiaid (võisid olla eri materjalidest ja erineva kvaliteediga) ja tekkisid ka hellenismi jäljendajad, kellelt töid telliti. Hakkas levima ka idealiseerimine. Eelistasid nt Augustus ukonnaga. Maalikunst vähem säilinud. Suur osa peidus pompeijs tuha all: seinamaalis, põrandamosaiigid jpm. Loodud mosaiik aleksandrist issose lahingus analoogse maali põhjal. Mosaiikides hästi jäljendatud valguse ja varjude mängu. Pompeji seainamaalidel illusionism ja looduse jäljndamine. Jäljendati erinevaid matejale maalides. Armastati ruumilisi silmapetteid: seintel aknad ja uksed, millest paistavad fantastilised ehitised ja maastikud. Ruumilisuseks kasutatu varjutamist ja aegajalt perspektiivi. Maalide temaatika: mütoloogia,
kuid mitte järjekindlalt. Lagede kaunistamise kasut. krohvilustisi, iseloomult sageli värviküllased ja üleküllastunud. Valge haud. Maalide temaatika on mitmekesine- alates kirjandusest ja mütoloogiast, lõpetades natüürmortidega ja loodusvaadetaga. Eeskuju võetakse kreeka meistrite töödest, kusjuures roomlaste käes muundub tõsine jumalate austamine mänguliseks ja dekoratiivseks esituseks. Kuna majade kunagised tegelikud omanikud Pompeijs pole teada, on neile nimed antud neis leitud seinamaalingute või põrandamosaiikide järgi, näit. Müsteeriumite villa ja Traagilise poeedi maja. Fauni maja siit leitud tantsiva fauni pronksskulptuur, Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõeäärseid loomi linde kujutav mosaiik jne. Vettiuste maja seintel friisidel kujutatud spordisündmusi, näit. kaarikute võidusõitu; igapäevategevusi, käsitöid; elutoas mütoloogilised stseenid.
kvaliteediga, kuid nad on peamiseks allikaks kreeka skulptuurikunsti tundmaõppimisel.Ise suhtun kopeerimisse positiivselt, kuna nii suudeti säilitada kreeka skulptuurikunsti allikaid. 15. Kuidas kaunistati roomaaegseid jõukaid maju? Majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi umber, mille põrandas oli bassein vihmavee koguniseks.seinad kaeti maalidega. 16. Kus võib kõige enam näha roomaaegseid seinamaale? Mida need peamiselt kujutavad? Pompeijs on enamikus majades seinamaale.Kujutavad peamiselt aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. 17. Kuidas hakkas ristiusk ehk kristlus mõjutama rooma kunsti? Visuaalne kunst oli kristlastele esialgu isegi lubamatu.Koos Vana Testamendiga võtsid kristlased üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes, pühakirja tähtsus tõi aga kaasa kristliku raamatukunsti sünni. 18. Too mõned näited kristlikust sümboolikast. Miks need võeti kasutusele?
Rööviti kreekast skulptuure ja tehti koopiaid. Portree ja monumendikunstis tegid roomlased originaalseid asju, portreed paistsid silma oma töepärasusega, selle eelduseks vöib pidada nende suurt austuse esivanemate vastu, oli komme hoida kodus esivanema portreed. Rooma kunstis väljandub ka naise kui isiksuse väärtustamine. Muutus ka soengumood, ei oldud enam rahul lihtsate soengutega. Tahvelmaale ei ole säilinud. Hästi on teda rooma seinamaal (paremini säilinuim Pompeijs). Tehnikatest kasutati mosaiiki ja freskot (eelistati varasemal perioodil). Freskot maaliti värskele krohvile. Koos Rooma riigi langemisega kaotas originaalsuse ja väljendusrikkuse ka rooma kunst. § 29 Hiline rooma kesririik 3. saj tabas Rooma Impeeriumi sügav kriis, seda iseloomustasid sagedased verised riigipöörded, nii pääsesid võimul eka madala päritoluga ja karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikud, tihti
visata, megaliitkalmed jäänukid ajast, mil elasid tõelised hiiud, Eesmärgiks vaid ilusate asjade põldudelt leitud savipotte peeti maa sees elavate päkapikkude leidmine ja eksponeerimine, kätetööks või et nad on kasvanud istutamise tulemusel enda kodu ehtimine KUULSAMAID ARHEOLOOGE Sageli peetakse I tõeliseks arheoloogiks sakslast JOHANN WINCHELMANNI (1717-68) - tal Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) õnnestus Pompeijs tehtud "rüüstekaevamistel" esemeid uurida ja koostada uurimustöö antiikkunsti ajaloost. 9. detsembrit peetakse Kreekas ja Itaalias arheoloogide päevana (tema surmakuupäev) 19. saj alustati kohalike leidude koondamise (n raamatukogunduse, Kopenhaageni Ülikooli RK) ja eelistamisega, suurt rolli mängis CHRISTIAN JÜRGENSEN THOMSENI (1788-1855) töö. Pärast Kopenhaageni Ülikooli raamatukogu läbiuurimist, hakkas korraldama ekskursioone, kusjuures inimesed tõid Thomsenile oma leide
km. pikkune tee, mis sai eeskujuks hilisematele teedele. 3. ja 2. saj. eKr. laienes teedeehitus veelgi, alates 2. saj. eKr. tehti teed juba betoonkattega. Nagu öeldud, on vabariigi - aegseid ehitisi Roomas suhteliselt vähe säilinud. Nende kujunemist võib aga jälgida 79. a.. pKr. Vesuuvi purske tagajärjel laava alla mattunud linnade Pompeij, Herculaneumi ja Stabiae arhitektuuris, kuigi ka neis linnades püstitati enamik säilinud ehitisi juba keisririigi ajal. Pompeijs on üks huvipakkuvamaid vabariigiaegseid rajatisi 1. saj. eKr. ehitatud amfiteater, mille ülemine galerii on küll purunenud, allesjäänud istmeread ja keskne ellipsikujuline areen annavad aga tunnistust ehitise arhitektuursete vormide lakoonilisusest ning selle üksikosade otstarbekusest. Pompeijs on säilinud ka vabariigi - aegseid seinamaale ning põrandamosaiike. 30 1. saj
annaabi.ee 
