aastal. Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn.[5] Üks ehitajaid oli Ivar Kreugeri ehitusettevõte Kreuger & Toll; Ivar Kreuger käis Tallinnas mitu korda ehitustöid jälgimas.Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Üks tiib oli mõeldud teatriks ja teine kontserdisaaliks. Kaks hoone tiiba ühendati restoraniga.Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. RAHVUSOOPER ESTONIA on asutatud 2002aastal ja ettevõte on töötanud 14 aastat.
17.-20 SAJAND Ümberehitused puudutasid kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ning torni Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskoja Püha Barbara kabeli asemele rajati Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel 1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid II MAAILMASÕDA Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist 1944. aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481)
Viini Riigiooper Ooperiteater on Viini peaaegu kõige tähtsam ehitis, see on linna hing ja emotsionaalne keskus. Ajalugu: Teater avati ametlikult 25. mail 1869 Mozarti näidendiga "Don Juan". Esimene direktor oli Franz von Dingelstedt, temale järgnesid Johann Herbeck, Franz Jauner ja Wilhelm Jahn. II Maailmasõja lõpupäevil, märtsis 1945, sai ooperiteater pommitabamuse ja majast säilis praktiliselt vaid fassaad, aga juba mais 1945 töötas Riigiooper edasi Rahvaooperimajas. Riigiooperi hoone taastamiseks kulus kümme aastat, 5. nov 1955 taasavati see Beethoveni teosega "Fidelio". Alates aastast 1869 on teatril olnud 31 direktorit, kes kõik on ka ise edukad artistid olnud. Arhitektuur: Arhitektid olid August von Sicardsburg ja Eduard van der Nüll, kes aga kumbki ei elanud nii kaua, et näha ooperiteatri avamist.
Jüngrite kirglikkusele vastandab Kristuse rahuliku kuju, kes ei vaata ühelegi jüngrile süüdistavalt otsa. Jeesuse mõtteid võib mõistatada langetatud silmalaugude kui ka käteasendi järgi. Käteasendi järgi võibki järeldada sügavamat sümboolset sõnumit ja varjatud mõtte liikumist. Juudast saab Kristuse reetja. Maalil on omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas maal murenema. II maailmasõna ajal sai refektoorium pommitabamuse. Imekombel maal siiski säilis. Tintoretto(1518-1594) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Ta on saanud mõjutusi Parmigianino ja Michelangelo loomingust. Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Ta püüdles naturalismi poole, taotles oma maalides dramaatilisust ja dünaamikat. Tintoretto asetab raskuspunkti pildi serval, mis püüaks justkui vaataja pilku sundida viltu pildi sisse vaatama. "Püha õhtusöömaaeg" valmis aastal 1560
1944. aasta märtsipommitamisel hävis Estonia teatri hoone- seejärjel see taastati. Hakkas seejärel kandma nime Eesti NSV Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater Estonia. Rahvusooperi hoone projekteerimine Estonia teatri hoone projekteerisid juugendstiilis soome arhitektid Armas Lindgren ja Wivi Lönn. Hoone avati 24. augustil 1913. Tollal sai sellest kõige suurem uusehitis Tallinnas. Teises maailmasõjas sai Estonia pommitabamuse. Pärast sõda taastati hoone Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. ---Arne Mikk talveaeda avamas. Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks: 1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol; 2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
sajandist. Niguliste kirkuku "Surmatants" on maalitud lõuendile aga Soomes on seevastu freskoa. Originaalis koosnes "Surmatants" mitmest faasist. Surmatantsul näeme allegoorilist kooskõla seisuste vahel. Räägiti, et surm oli igapäevane, mis puutus igapäev kokku keskajal ning surma ees olid kõik võrdsed. "Surmatantsu" thematic võeti kirjandusest. Nigulistes mainiti esimist korda Surmatantsu 1603. aastal. 20. sajandil oli Märtsi pommitamine, selle käigus sai kirik pommitabamuse, milles paljud eksponaadid hävinesid koos hinnaliste kunstiväärtustega ning samuti ka kirik ise. Kuid paljud kunstivarad suudeti ära päästa. 1955. Aastal otsustati Niguliste taastada kuid mis võttis aega 25 aastat. 1984. Aastal sai Niguliste kirikust kirik-muuseum kus korraldatakse ka konserte.
Sellise illusiooni tekkimise põhjuseks on proportsioonide täielik harmoonia. Tekib mulje, et kogu katusehitis toetub suure kergusega sammastele. Dooria stiili põimiti üksikuid joonia elemente ja hoone kaunistati rikkalikult skulptuuridega. Marmorist templi põhiplaan on ristkülikukujuline ehk peripteer, kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. (vt joonis 2, lisas 2) Parthenon säilis üsna hästi kuni aastani 1687, mil Ateena piiramise ajal sai pommitabamuse ja püssirohulaona kasutusel olnud hoones toimus plahvatus. (Remmel, 1989) 1975. aastal hakati Parthenoni restaureerima. Tööd kestavad tänapäevani. (et.wikipedia.org) Templi sees cella's asus Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju. Kuju nägu, käed ja jalad olid elevandiluust, silmad kalliskividest. 426. aastal viidi Athena kuju Rooma keisri käsul Konstantinoopolisse, kus see hiljem ristisõdade ajal kaduma läks. Säilinud on
1930. aastatel, tuli heliloomingusse meie suurim sümfoonik Eduard Tubin (10 sümfooniat!). 1984. aastal asutatud Tallinna Keelpillikvarteti Keerulised ajad 1942. aastal koondati kunstiinimesed Jaroslavlis Eesti Kunstiansamblitesse. 1944. aastal asutati Eesti Rahvusmeeskoor (RAM). 1944. aasta sügisel, kui nõukogude väed olid jõudnud taas Eestisse, algas suur põgenemine Läände. Muusikute read hõrenesid tuntavalt. 9. märtsil 1944. aastal sai pommitabamuse "Estonia" maja. 1940. aastatel väga tugevasti kannatas ka ooperiteater. Uus hingus 1950. aastate keskel jõudis muusikaelu uue värske hinguseni. Järgmistel kümnenditel määravad eesti muusika nägu: Ester Mägi (peenekoeliste kammerteoste autor), Veljo Tormis (koorisümfooniate looja), Eino Tamberg (sümfoonilise ja ooperimuusika autor), Jaan Rääts (instrumentaalmuusika looja), Arvo Pärt, Kuldar Sink. 1970
oma täiusliku perspektiiviga, mille käsitlus oli tollal väga uudne. Näeme, et iga ükskikfiguuri asend, samuti perspektiiv ja valguse-varju kasutamine tundub väga kaalutletuna, samal ajal loomulikuna, lausa ainuvõimalikuna, kui arvestada pildil kujutatut. Maalil on ka omapärane saatus. Värvide ebaõnnestunud koostise tõttu hakkas ta üsna pea murenema. Kui Napoleoni väed vallutasid Milano, muudeti refektoorium hobusetalliks. II maailmasõja ajal sai hoone pommitabamuse, kuid maal siiski säilis. Mona Lisa Mona Lisa (ehk "Gioconda") on õlimaal puitpaneelil, mille Leonardo maalis aastatel 1503- 1306. See väljendab esmakordselt mõjusalt ja poeetiliselt isiksuse mõistuse- ja hingeharmooniat ning enda tähtsuse tunnetamist. Omapära ja võlu Leonardo maalidele annab eriline tuhmjas vine, läbi mille kõik piltidel kujutatu näib paistvat. Suure tõenäosusega on tuvastatud ka noore naise isik, keda ta maalis. Selleks on 24-aastane
hägusemad. Kergus ja pehmus jääb ta töödesse ka kehtima. Püha õhtu söömaaeg. Fresko asub milaanos, kloostri refektooreumis (söögisaal). Santa maria el a crazia? Maalitud on ta 1497 aastal, maali omapäraks on tema saatus. Sest LDV katsetas uusi värvikoostisi ja segusid. Õige pea hakkas see maal ka seinalt alla kooruma. Maali on kahjustanud ka napoleoni vallutused, kus söögituba tehti hobusetalliks. Pärast sai maja ka pommitabamuse. Sellel kujutatakse uue testamendi ühte stseeni, kus kristus viimast korda oma jüngritega ümber laua istus. On tabatud see hetk, kus kristus ütleb: tõesti, üks teie hulgast, kes praegu siin meiega sööb, annab mind ära. Maalil on täiuslik perspektiiv. Maali puhul on kõik läbi mõeldud, iga üksikisik, iga perspektiivi nurk. Samuti valgus ja varjud. Tema tööde puhul on oluline välimus ja ka inimese sisemuse ja hingeelu peegeldamine.
Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab mitme osalise baasiga. Kapiteel on rullpadjandi kujuline. Korrintose sammas on sarnane jooniale, ainult kapiteel on karikakujuline ja seda katavad lopsakad taimemotiivid. Akropoli hoonest oli kauneim Parthenoni tempel. Templit peetakse maailmaarhitdektuuri tippteoseks. Arhitektid olid Iktinos ja Kallikrates. Kitsal küljel on 8 sammast ja pikemal oli 17 sammas(2*8+1) 1870 aastal sai Ateena piiramiseajal pommitabamuse ja pärast seda seisab Parthenon varemetena. 4 saj. eKr oli välja kujunenud Kreeka teatri tüüp. Teater raiuti poolsõõrina mäe külje sisse. Nõlvadel paiknevad kivist istmed - seda osa teatrist nimetame teatroniks. Sõõri südamikus all orus asus avar väljak. Seda nimetatakse orkestra. Etenduse ajal paiknesid seal näitlejad ja koor. Akustika oli hea. Selle orkestra taga asus geene (kreeka keeles tähendab telki) ,kus näitlejad valmistusid etteasteks. Sellest kujuneb
LISAD Lisa 1. Elulugu kronoloogiliselt 24. 08. 1922 - sündis Paadremal 1930-36 - Tallinna V Algkoolis, Taebla, Keila ja Paadrema algkoolides 1936-40 - Tallinna Poeglaste Kaubandus- ja Ärinduskeskkoolis 1940-41 - Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis 1941-44 - Töö õpetajana Martna Algkoolis ja Rõude Algkoolis ning Lihula Gümnaasiumis 9.03.1944 - Estonia teatris viibis Jõgisalu hetkel, mil hoone sai pommitabamuse 1941 ja 1944 - Teenistus lühemat aega Saksa sõjaväes 1942 - Saksa riigiteenistuses 1944-46 - Vang Venemaal Novgorodi oblastis Parahhino sõjavangilaagris 1946-47 - Õpetaja Saulepi Mittetäielikus Keskkoolis 1947-52 - Õpetaja Märjamaa Keskkoolis 1952-78 - Õppealajuhataja Märjamaa Keskkoolis 1947-50 - Kaugõppes õpetaja kutse omandamine Tallinna Õpetajate Instituudis bioloogia-geograafia erialal
rahvahulkade teenistusse. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog Eerik-Madis Kumari. Provintsiaalmuuseumi kogudest sai loodusmuuseum geoloogilist materjali ca 19 500, botaanilist 55 500 ja zooloogilist 15 000 säilikut. 1942. aastal hävis pommitabamuse tõttu sellest üle 10 000. Iseseisva loodusmuuseumi tegevus algas pärast sõda 1945. aasta lõpus. Eesti Meremuuseum Esimeseks direktoriks sai Aino Kumari. Esimene sõjajärgne suur töö oli remont muuseumi hoones Lai t. 29, mis oli väga halvas seisundis terve maja peale oli ainult üks köetav tuba. 1945. aasta lõpus alustati ka ekspositsiooni koostamist. Vajaminevaid vitriine ehitati suurelt osalt muuseumi oma töötajate jõududega
rahvahulkade teenistusse. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega loodi 1. jaanuaril 1941 Riiklik Loodusteaduste Muuseum Tallinnas. Selle esimeseks teaduslikuks töötajaks ja muuseumi juhataja kohusetäitjaks sai 1940. aastal ülikooli lõpetanud zooloog Eerik-Madis Kumari. Provintsiaalmuuseumi kogudest sai loodusmuuseum geoloogilist materjali ca 19 500, botaanilist 55 500 ja zooloogilist 15 000 säilikut. 1942. aastal hävis pommitabamuse tõttu sellest üle 10 000. Iseseisva loodusmuuseumi tegevus algas pärast sõda 1945. aasta lõpus. Esimeseks direktoriks sai Aino Kumari. Esimene sõjajärgne suur töö oli remont muuseumi hoones Lai t. 29, mis oli väga halvas seisundis terve maja peale oli ainult üks köetav tuba. 1945. aasta lõpus alustati ka ekspositsiooni koostamist. Vajaminevaid vitriine ehitati suurelt osalt muuseumi oma töötajate jõududega
219 Näiteks Rahva Hääles ilmunud ENSV Riikliku Filharmoonia estraadikontserdi reklaamis mainitakse Veebelit klaverisaatjana (Rahva Hääl 1941, 9.05). 220 Tuntuimad “Kalevite kants”, “Eesti leegionäride laul”, “Vana jahilugu”, “Õhturahu” jt, aga ka “Jazz-meeste heliredel”. Tema loomingu plaadistusi on teada 29 nimetust (Ojakäär 2000: 387–389). 221 “Krati” dirigendipuldis oli ta ka 9.03.1944, kui Estonia sai pommitabamuse. Siis saadud külmetus põhjustaski P. Veebeli peatse surma (24.07.1944). 222 “Krati muusika”. Eesti Sõna 1944, 26.02. 223 Sünnitunnistuse järgi Henri-Gunnar Ambel (EAA F 2100, N 1, S 322), ise kasutas nimekuju Henry Ambel. 224 O. Avarmaa kiri siinkirjutajale 8.06.2007. 225 V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000: 380) õppis H. Ambel majandusteaduskonnas, nagu selgub aga tema omakäelisest avaldusest TÜ rektorile 18.05
annaabi.ee 
