2.Millest koosneb keelemärk, mis seos on nende osade vahel? koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist,tähistatav;tähistaja, seosmeelevaldne e arbitraalne suhe ning ka kokkuleppeline e konventsionaalne suhe 3.Kuidas tekkis keel ühe müüdi või legendi järgi? Kirjelda seda. 4.Nimeta keele 5 funktsiooni.1.keel,kui info edastus vahend 2.kui suhtelmisvahend 3.kui mõtlemisvahend 4.kui kuuluvuse väljendaja 5.kui emotsioonide väljendaja 5.Mis on homonüüm, polüseem, sünonüüm, antonüüm? homon samakujulised,aga erineva tähendusega sõnad polüseemehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene sünonon häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna antonvastandsõna 6.Millise meetodi abil uuritakse keeli? Selgita, mida siis tehakse. (võrdlev ajalooline!)kirja,helisalvestamise kaudu, teadus on suutnud kaudseid meetodeid kasutades vaadata keelte kujunemise
kuuluvad sõnad ja sõnade püsiühendid kokku. Sõna on üldistus sõnavormidest, st sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum, sõne aga sõna tekstis. Leksikaalne üksus on keeleüksus, millel on tähendussisu, see võib olla sõna või sõnade püsiühend. Ilus ja kaunis on sünonüümid, ehk samatähenduslikud sõnad raamat ja juturaamat on hüperonüüm ja hüponüüm, õnnelik ja õnnetu on antonüümid, ehk vastandtähendusega sõnad. Sõna rohi `ravim' ja `muru' on polüseem, kuna selle eri tähendused on omavahel seotud; soe `mitte külm' ja soe `hundi' aga homonüümid, kuna siin on tegemist kahe erineva sõna vormidega, mille häälikuline kokkulangevus on juhuslik. Vormiõpetus ehk morfoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Vormiõpetuse põhiüksuseks on morfeem keelesüsteemi väikseim tähenduslik osa. Morfeemide hulka kuuluvad sõnajuured ehk tüved, tuletusliited ja grammatilised tunnused.
Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia ja semantika ·Leksikoloogia põhimõisted: sõna, sõne, lekseem. ·Leksikaalne ja grammatilinetähendus. ·Leksikaalsed suhted · Fred Karlsson ,,Üldkeeleteadus", lk 29- 30, 214-225, 241-250, 255, 260-269; · M. Ehala "Eesti keele struktuur", II trükk 17-24, · Renate Pajusalu 2009 "Sõna ja tähendus,, lk 7-12, 25-32. Semantika uurib · keele seost reaalsusega, mille kohta keele abil infot vahetatakse · keelevahendite mõistmise protsessi Tähendus Ferdinand de Saussure "Cours de linguistique générale " (`üldkeeleteaduse kursus') (1913) Keel on märgisüsteem Sõnad on (keele)märgid sõna = häälikujada + tähendus tähistaja tähistatav Märk ja referents Märk: puu Objekt: puu Puu mõiste tähistata v referents PUU hää...
Juhtima-eesotsas seisma, juhiks olema. Juhtuma-sattuma. Juhatama-osutama, näitama, suunama. Juhinduma-juhtnööridest või suunistest lähtuma. Juhendama- juhtnööre andma, õpetama. Näima- Näitama- Nähtuma- Näitlema- Näitlikustama- Näitestama- Näidustama- Kümnis- Künnis- Kümned- Sugema- Soetama- Soendama- Sugunema- Näide- Nähe- Näitus- Näidens- Näht- Näidis- Kas tegemist on homonüümide või polüseemidega. Selgita. Vene- homonüüm Aed- polüseem Joon- homonüüm Rohi- homonüüm Sulg- polüseem Kaste- homonüüm Lina- polüseem Jalg- polüseem Leht- homonüüm Keelkonnad Eesti keele kuulub uurali keelkonda Uurali keelkond Soomeugri permi ( komi ja udmurdi) Ugri (handi, mansi, ungari) volga (mari ja mordva) läänemeresoome (soome,
.. Näiteid semantilistest metakeeltest... tüdruk sai noorelt mehele Semantilised primitiivid..mingi pdf fail peaks kuskil olema. Kuju ja käed NSM is Kuju -liik asju mida inimesed võivad teada asjadest Kui isik näeb midagi Käed- iniku keha 2 osa Üks osa nagu teine Isik võib teha palju asju nendega Need liiguvad vastavalt tahtele Polüseemia (Lyons) Semantika klassik John Lyons: polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia . polüseemia eristamisel. Lyonsil polüseem ''one lexeme with different sences'' (550) ''polüseem'' = polüsemaatiline sõna Keelemängukoomiksid jne ''lase mind nurgapeal maha'' ''Kojamehe luud on nurga peal maas'' ''ma viskan su ära'' Üldkeeleteadus 17.11.10 KORDAMINE Semantika ehk tähendusõpetuse olulisimad mõisted: tähistaja, häälikuline vorm, keel; referent,etiteet,maailm; tähistatu, mõiste, meel TÜPOGRAAFILISED KONVENTSIOONID-kursiiv ja suurtäht Süseemi tähendus, kõneleja tähendus, kuulaja tähendus
Keel Referaat Paneme maailma mõistetesse ja siis keelde Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali tekib siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust. Paigutusvaldkond on sinna see tasside katse. Keelemängukoomiksid, reklaamid Näide Vaene mees ja kallis inimene > millegi poolest kahetsusväärne mees, rahatu mees ja armas
76. Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 77. Ekstensioon - ühe sõna kõik võimalikud referendid 78. Tähendusväli - tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. 79. Polüseemia - mitmetähenduslikkus, Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus, Polüseemia kognitiivses lingvistikas: Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused...Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 80. Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 81
punkt, joon, pind (välis-, üla-, ala-, sisepind) järjend sisu (sisemus) serv~äär ümbrus metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud, jagamatud - selle primitiimide hulgaga saab kirjelda ära kogu keele) - Natural Semantic Language polüseemia semantika klassik (J. Lyons - 1977) polüseemia seletused homonüümia kaudu: pearõhk homonüümia-polüseemia eristamisel lyonsil polüseem "one lexem with different senses" ; ent "polüseem" = polüseemiline sõna, üksus. polüseemia kognitiivses lingivistikas (kasutatakse näitamiseks võrgustikke) plüseemi prototüüpsed tähendused teeb suitsu / kana söömine / istub hästi kojamehe luud on nurga peal maas / lase mind nurga peal maha / ma viskan su ära / laual on jalad = tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust keelemängukoomiksid ; reklaamid etc mõtle lisa 17.11.Polüseemia kordamine ; PRAGMAATIKA
nähtamatut abstraktset. Tähenduste kujunemine Etümoloogiad · Grammatiseerumine · Ülekannete süstemaatilisus. Kognitiivsed ~ tunnetuslikud põhisuhted (Langacker, Talmy) Inklusioon Identsus Separatsioon Assotsiatsioon Näiteid semantilistest metakeeltest: Langacker kognitiivse grammatika joonised Wierzbicka semantilised primitiivid Natural Semantic Metalanguage NSM Polüseemia e mitmetähenduslikkus Lyons: polüseem "one lexeme with different senses" "polüseem" = polüseemiline sõna, - üksus Polüseemia kognitiivses lingvistikas Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid · Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs · Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad · Viiteahelad, anafoon
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
SISSEJUHATUS ÜLDKEELETEADUSSE ja KEELETEADUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS LOENGUTE JA KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE PÕHJAL Õpikust (Fred Karlsson: Üldkeeleteadus) on kohustuslik lugeda järgmised leheküljed: Sissejuhatus lk 15-64, sellest eriti lk 55-64 Morfoloogia peatükk lk 107-147 Maailma keelte peatükk lk 292-318 (need, kes ei pea maailma keelte küsimust vastama, ei pea lugema, aga võivad:) Soovitav on lugeda ka Foneetika ja fonoloogia lk 65-107 1. Keele mõiste. (loengu fail) Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt seostub verbaalse suhtluse vormis. Keel on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: hä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
