Liikluskultuur Liikluskultuur on osa üldisest käitumiskultuurist, olles inimese võimetel, kasvatusel, teadmistel, keskkonna eripäral ja ühiskonna väärtushinnangutel põhinev tahe ja harjumus liikluses kehtivaid norme järgida ja kaasliiklejatega arvestavalt käituda. Politseistatistika kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal liiklusõnnetuste ja vigastatute arvud kasvutendentsi ilmutanud alates maikuust, hukkunute arv kasvas oluliselt käesoleva aasta juunikuust. Samas võib märkida, et liiklusõnnetusi toimub suvekuudel läbi aastate tavapärasest rohkem, kui kevadel. Liiklusõnnetuste toimumise peamisteks põhjusteks peetakse liiklejate poolt tehtud vigu. Samuti mõjutavad liiklusõnnetuste teket liiklusskeemi vead: teede ja liiklussõlmede
sisse ei võeta. Selle poisi pere ei ole rahakas ning tal tõesti pole firma riideid, "spiderman-i" pidzaamat ega uhkeid autosid. Juba lasteaialapsed saavad aru, et ühiskonnas loeb firmamärk ja rikkus. Kuid kas see peabki nii olema? Inimestel ei ole õigust teist inimest mitte aksepteerida vaid selle pärast, et ta on vaesem. Loeb hing ja isiksus. Kõige raskemini mõjub fakt, et vaimse vägivalla puhul ei saagi keegi aidata. Ametlik statistika peegeldab vägivalla juhtumeid ebapiisavalt. Politseistatistika kajastab vaid füüsilist ja seksuaalset vägivalda, millest on teatatud. Vaimse vägivalla puhul ei saagi politsei enamasti aidata, sest meil on sõnavabadus ning tavaliselt jääb ohver abita. Kuid kindlasti on väga tähtsal kohal ka füüsiline vägivald. Kooliõpilaste seas ei ole ma isiklikult seda täheldanud, kuid kooli lõpetanute seas on vägivalda palju. Hakatakse liikuma ringi vale seltskonnaga, kus iga lihtsamagi vea või öeldu pärast kasutatakse rusikaid ning
Nooremad mehed sagedamini kui kartlikud vanainimesed. Lapsi ahistavad tuttavad isikud rohkem kui "kommionud" Sulev Jaanus/ haldusjuht Kuritegevuse ümberpaiknemine "Gastroleerivad" kurjategijad ei ole oma tegevuses järjekindlad. Liiguvad sobivat objekti otsides kergesti edasi. Takistuste ületamise asemel rünnatakse mõnda teist objekti. Edasiliikumist põhjustab oht "sisse kukkuda" hoone jälgitavuse või juhuslike inimeste osas Politseistatistika põhjal ühes piirkonnas kuritegevuse ohjamine tõstab teises piirkonnas kuritegevuse taset ja vastupidi. Ehitajate järel tulevad kurikaelad Kõik uued elamupiirkonnad "proovitakse järele". Ka edu puhul, antakse aega taastuda ja rünnatakse uuesti. Valvsust hajutatakse töötajate matkimisega. Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Sotsiaalne kontroll · Uue elamupiirkonna arendamisel peab haldur nõudma, et arendaja tutvustaks
Vilnius (21%) ja Riia (19%). Küsitluse andmetel teatati kuritegudest politseile kõige aktiivsemalt Eestis (53%); järgnesid Leedu (43%) ja Läti (38%). Elutingimuste uuring näitab Balti riikide vahel oluliselt väiksemaid erinevusi kui ilmneb politseistatistikast. Politsei poolt registreeriti 1999. aastal 100 000 elaniku kohta Eestis 357, Leedus 208 ja Lätis 180 kuritegu. Peamisteks suurte riikidevaheliste erinevuste põhjusteks politseistatistika puhul võib pidada erinevusi seadusandluses ja kuritegude registreerimise praktikas; samuti kuritegudest politseile teatamises mitte sedavõrd suuri erinevusi kuritegevuse tegelikus tasemes. Hoolimata asjaolust, et elutingimuste uuring kajastab vaid osa kuriteoliikidest, võib antud uuringu tulemusi riikidevaheliseks võrdluseks pidada siiski märksa sobivamaks politseistatistikast. 5 4.Kuritegevus Eestis
See tähendab, et vaid 2.5% kõigist süüdimõistetus naistest kannavad reaalset karistust kinnipidamisasutustes. Võrdluseks: meestele mõistetakse vabaduskaotuslikku karistust peaaegu 3 korda sagedamini. Walteri andmetel on naiste karistusajad nende väiksema kriminaalsuse ja tegude kergema iseloomu tõttu lühemad. (Tael 2009: 45) Eesti spetsialistide hinnangul muutub naiste kuritegevus aasta-aastalt jõhkramaks ning seetõttu kohaldavad naiskuritegijate puhul üha rohkem vanglakaristust. Politseistatistika kohaselt ei ole naiste osakaal kuritegude sooritamisel eriti kasvanud, kuid sama on Eesti ainsas naistevanglas Harkus kinnipeetavate hulk suurenenud enam kui kaks korda. Naiste osakaal kuritegevuses süüdistavate isikute koguarvus suurim Tallinnas ja Harjumaal, kus iga kaheksas on naine. (Rand 2000) Naised ja kuritegevus * Naiste osatähtsus süüdistatavate isikute koguarvus (Eesti keskmine): 1996.a. 8, 5% 1997.a. 9, 3% 1998.a. 9, 5% 1999.a. 9, 0%
• Süstemaatiliste vaatluste ja teaduslike uuringute tulemused. Indikaatorid • Registreeritud kuritegude jne absoluutarv, nt. Eestis ühe aasta jooksul toimepandud kuritegude arv. • Suhtarv ehk nt registreeritud kuritegude arv 100 000 elaniku kohta. Kuidas arvutada registreeritud kuritegude suhtarvu 10000 elaniku kohta: Registreeritud kuritegude arv --------------------------------------- X 10 000 Elanike arv Politseistatistika puudused: • neis kajastuvad üksnes politseis registreeritud kuriteod; • politseistatistika peegeldab olulisel määral kuritegude registreerimise praktikat ja politsei enda tööd (nt võetakse prioriteediks mingi kindla kuriteoliigiga tegelemine). • “politseimoraal” mõjutab olulisel määral kuritegudega tegelemise praktikat ja traditsioone; - politseistatistika kajastab eelkõige tavalist nn tänavakuritegevust ja jätab suures osas
Statistika Esimene lähisuhtevägivallale keskendunud uuring viidi Eestis läbi 2001. aastal (Pettai: 2001). Uuring hõlmas nii elanikkonna küsitl st kui ka kvalitatiivseid intervjuusid vägivallaga kokkupuutunud inimeste ning ekspertidega. Kvantitatiivne uuring näitas, et iga viies naine oli uuringule eelnenud aasta jooksul kannatanud füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla all (Kase: 2001). Seni oli Eestis puudunud adekvaatne statistika perevägivalla leviku kohta, kuna politseistatistika liigitas perevägivallajuhtumid isikuvastaste kuritegude hulka, registreerimata neid eraldiseisva kuriteoliigina. 2009. aastal korraldas Statistikaamet turvalisuse uuringu, mille raames uuriti vägivalla esinemist paarisuhtes. 2008. aastal pöördus kodus aset leidnud vägivalla tõttu politsei poole 65 meest ja 475 naist. Jättes kõrvale vaimse vägivalla paarisuhtes, koges 2009. aasta turvalisuse uuringu järgi
· kergesti solvuvus MITTEDESTRUKTIIVNE ANTISOTSIAALNE KÄITUMINE Antisotsiaalse käitumise muutminesotsiaalseks Kuidas aidata? Mitte ainult vähendada antisotsiaalseid oskuseid. Suurendada prosotsiaalse käitumise ilminguid. Ühiskonnas kõnnitakse mööda. 1. Kõigepealt liigitada Erinevate meetodikute erinevad meetodid (kurjategude politseistatistika, enesehinnangu meetod, ohvrite intervjueerimine) I. Liigitamine raskusastme järgi. Antiditsiplinaarsest kuni autoagressiivsuseni. II. Kahe vastandliku liigitusega. Antisotsiaalse käitumise 2 dimensiooni. 2.1 Destruktiivne vs mittedestruktiivne 2.2 Varjatud vs avalik III
jääda! Official deliquency teod, mis kajastuvad politseistatistikas Varjatud kuritegevus mis ei kajastu politseistatistikas. Õigusrikkuja alaealine kuritegelikult käituv indiviid (juvenile delinquency) 31 Kriminaalkoodeksist lähtuvalt eestis selleks kriminaalvastutuse iga 14.aastane isik. Kui alla 14.aastane, siis kriminaalsüüdistust ei alustata, tagasi alaealiste komisjoni. Uurida: politseistatistika, anda ankeedid nt eritingimusi vajavatele õpilastele, anda kohe neile õiguserikkujatele. Status offense staatusega seotud käitumisaktid, mis antisotsiaalsed ja mille eest karistatakse ainult noorukiealisi. Täiskasvanuid selle eest ei kasutata. Põhikoolis: Üle poolte põhikooliealistest seotud erinevate kuritegeliku käitumise liikidega seotud. Alkohol üle 70% Staatusega seotud aktid 65% Avaliku korra vastased 53% Varavastased 55% Vägivald 25-30 Seotud enamik tavakooli õpilased
Perevv levikust Eestis- Kuna (sagedasel) vv pealtnägemisel on väga tõsised tagajärjed laste vaimsele, kohustusega. emots ja sots tervisele ja toimetulekule, siis võib pidada vv-akti juures viibimist samaväärseks laste 2 et ennetada, uurida, karistada ja hüvitada käesoleva konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid vahetu väärkohtlemisega. Eesti politseistatistika järgi registreeriti 2009. Aastal 3354 peretüli juhtumit, vägivallaakte, mis on toime pandud mitteriiklike toimijate poolt. millest 937-l juhul viibisid laps juures või olid haaratud otseselt vv-intsidenti. 2010. aastal 487 naist ja 6: Sootundlikud poliitikad- K- kohustuvad arvestama sugupoolte aspekti ning edendama ja efektiivselt mitte ühtegi meest pöördus
SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses narkomaania probleemiga.
turvafirmad, meediakontroll, roolilukud jne). See on suunatud potentsiaalsele kurjategijale. 3) Tagajärgedega tegelemine (tertsiaarne) vahendid retsidiivsuse vähendamiseks (järgnevate ärahoidmine lepitamine, oportuniteet jne), ka ohvrite abistamine ja heastamine. See on suunatud kurjategijale. 2. Kuritegevus Eestis 1991-2001 Võrreldavus pole üks-ühene. Alates taasiseseisvumisest on registreeritud kuritegude arv Eestis politseistatistika andmetel kasvanud kokku 1,8 korda. 2001. aastal registreeriti 58 497 kuritegu, mis on 26 749 kuriteo võrra rohkem kui 1991. aastal. Kuna Eesti elanike arv on vaadeldaval perioodil kahanenud, kasvas veelgi enam kuritegude suhtarv 100 000 elaniku kohta, mis ületas juba 1998. aastal 3000 ja 2000. aastal 4000 kuriteojuhtumi piiri. Kõrvuti kuritegevuse kvantitatiivsete muutustega võib 2001. aastal võrrelduna 1990-ndate aastate algusega välja tuua olulisi nihkeid ka kuritegevuse struktuuris.
annaabi.ee 
