- rahvuslik alandus - majanduskriis - antisemitismi kasv NSDAP asutati 1919, Hitler 1922 füüreriks 1919 parteis 25 liiget, 1933 2,5 miljonit! 1923 Müncheni õllekeldriputs ebaõnnestub Hitler vangis, kirjutab "Mein Kampf"'i 1933 NSDAP võidab valimised, Hitler riigikantsleriks Weimari vabariigi lõpp Saksamaa Kolmas Reich Adolf Hitler riigikantsler ja füürer NSDAP ainupartei Mitteaarialaste vallandamine riigiametitest Politseiriigi kujundamine - Gestapo (riiklik salapolitsei) - koonduslaagrite võrk (50 laagrit) - SA (natslikud rünnakrühmad) 4 miljonit liiget - SS (Hitleri ihukaitsest NSDAP eliitüksusteks) 240 000 - Hitlerjugend (SS järelkasv, 14-18-a.) 5,4 miljonit poissi Adolf Hitler Reichskanzler und Führer Heinrich Himmler siseminister, SS'i ja Gestapo juht Joseph Goebbels propaganda- minister Hermann Göring majandusminister, lennuväe (Luftwaffe) ülem
septembril 2001 BBC stuudios Londonis maailmale, kes on rünnakute taga ja nõudis esimesena “terrorismivastast sõda” USA juhtimisel. 11 Arvamused toimunu kohta 1. 9/11 oli ootamatu ning šokeeriv terrorirünnak. 2. Mõned ajaloolased arvavad, et USA valitsus teadis 9/11 rünnakutest, kuid lasi neil siiski toimuda, ohverdades oma inimesi, et õigustada uusi sõdu, ressursside ülevõtmist, politseiriigi loomist ning Pentagoni eelarve suurendamist. 3.Kolmas oletus, et kogu juhtum oli USA valitsuse, CIA ja Pentagoni enda korraldatud. 12 Kokkuvõte Sain oma küsimustele vastused ja see on tore. Toimus terroriakt ja lennukid sõitsid WTC lõuna ja põhja tornidesse. Korraldas Bin Laden ja väga palju on vasturääkivusi. Ohvreid oli peaaegu 3000 ja 90 erinevast riigist
hoo. Viis ellu palju reforme. Kaotas pärisorjuse, millest tulenevalt muudeti ka kõike muud .talupojad said õiguse omada kinnisvara . Seisuslikud vahed vähenesid: aadlid kaotasid eesõiguse, mitteseisuslik kohtupidamine, sõjaväekohustus, haridussüsteem. Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid ja kultuurielu elavnes. Aleksander III Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Otsustas luua politseiriigi teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistas tsensuuri ning suurendas riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel- vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas 17. Selgita 1) Koloniaalpoliitika mõistet,
Pärast 1933.a. oli Hitleril vähem aega tegelda parteiga - määras oma asetäitjaks parteis Rudolf Hessi. - religioon allutati riigi kontrollile - nii katoliiklus kui protestantism, mõlema kirikuga suhted halvad. - "pikkade nugade öö" 30.juunil 1934.a. - hävitati E.Röhm ja rünnakrühmad (Sturmabteilung - SA). - 1934.a. augustis suri president Hindenburg - Hitler ühendas kabinetidekreediga presidendi ja kantsleri ametikohad - politseiriigi kujundamine (repressiivaparaadi väljaehitamine) SS, SD, Gestapo, koonduslaagrid - kogu massikommunikatsioon ja meedia allutati propagandaministeeriumile, mida juhtis Goebbels. Koostati keelatud raamatute nimekirju - Nürnbergi seadused 1935.a. - 1933.a. hävitati ametiühingud ja asendati Saksa Töörindega - 9.november 1938 kristallöö - Suurenes riigi sekkumine majandusse. Majandust juhtis Hermann Göring - määrati 1938.a
Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta ja riik vajab õigust, sest õigus on riigivõimu teostamise vahend. Riik ja õigus on kujundatud ühiskonna arengu käigus. 12.Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik? Õigusriik on riigivõimukorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriigi puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ja muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik, inimeste eraelu on reglementeeritud. Haldusriigis etendavad kõige tähtsamat osa riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii seadusandliku kui kohtuvõimu tegevust. 13.Kuidas on seotud õigus ja poliitika?
Nende muudatuste juures on tähtis, et muutused polnud loomulikud, vaid toimisid kõrgelt tulnud korralduste järgi. Paljud sotsiaalsed rühmad likvideeritakse, teiste positsioone täpsustati. Kokkuvõttes loodi nende ümberkorraldustega eeldused, euroopalikus mõttes, seisuste kujunemiseks Venemaal ja pikemas perspektiivis oli sotsiaalse struktuuri muutumine positiivne samm. Positiivsel poolel on ka negatiivne pool. Kiired muutused tõid kaasa tohutute kontrollimehanismide rakendamised politseiriigi tingimustes. Riik hakkas oma alamaid kõikvõimalikul moel kontrollima. Totaalne kontroll jääb püsima impeeriumi lõpuni ning võetakse mingis osas üle ka nõukogude ühiskonnas. Kõik reformid, mis võeti ette ühiskonna sotsiaalse struktuuri muutmiseks, tugevdasid Venemaal pärisorjust, eriti negatiivne oli see majanduslikue arengule. Euroopaliku kultuuri ja olme juurutamine väljendus just visuaalselt. Hakati kandma euroopalikke riideid, aeti ära
(eepikatraditsioonile) 106. Kuldse ajastu idee Roomas: nimeta üks kirjandusväline ja üks kuni kaks kirjandusest endast tulenevat põhjust, miks Augustuse aja kirjandust on sel viisil iseloomustatud. Augustuse enesekuvand 1) Esivanemate austamise taaskehtestaja, ununenud riituste ja kultuste taastaja 2) Rooma riigi ühtsuse taastaja ja rahu kehtestaja 3) Moraaliprobleemide reguleerija seaduste abil Tegelikus elus: karmid nõudmised, liikumine politseiriigi suunas, vaba mõtlemise karistamine 107. Iseloomusta P. Vergilius Maro eepilist loomingut: teosed, peateema(d), kesksed ideed ja eepilised struktuurielemendid. Georgica ülesehitus I raamat põlluharimine II raamat puude (eriti viinapuu ja oliivide) kasvatamine III raamat loomakasvatus IV raamat mesilastepidamine Georgica üldliinid 1) liikumine taimedelt loomadele 2) liikumine
Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks), tema troonijärglane Nikolai I (tuli võimule 1825) surus maha kõik reformipüüdlused. 1830 Juulirevolutsioon Prantsusmaal, kuningavõimu kukutamine, võimule tuleb nn. finantskodanlus. 1848-1849 revolutsioonilaine Euroopas (Prantsusmaa, Saksa, Itaalia jm
Vene teatris järgnes kohalikule klassikalisele perioodile lühiajaline romantismiaeg, mis nagu Prantsusmaalgi oli juhtfiguuriks Shakespeare, kuid antud juhul vene keeles esitatav Shakespeare. Romantism, mille parimaks näiteks vene dramaturgias oli Aleksandr Puskini tragöödia ,,Boriss Godunov", suruti suuremalt jaolt maha range riikliku tsensuuri abil, mis oli isegi karmim kui Preisimaal. Veel tükk aega pärast liberaalse Aleksander III troonile astumist valitsenud politseiriigi mentaliteet sandistas uut dramaturgiat, lükates oluliste uute näidendite lavaletuleku mitme aasta võrra edasi. Üksnes Nikolai I üllatav isiklik poolehoid kindlustas Gogoli komöödia ,,Revident" lavastamise. Kära lavastuse ümber paisus Peterburis niisama suureks kui ,,Hernani" tekitatud furoor Prantsusmaal (romantistide ja klassitsistide kokkupõrge), nii et Gogol pidas vajalikuks riigist lahkuda ega tulnud tagasi enne 1848. aastat. Selle näidendi pärast ja Aleksanrd Gribojedovi
Siber, Kesk-Aasia, sõjaväelased jne. Piiramatust isevalitsusest rääkida ei saa, pole põhjust riigikorda ka kuidagi õilistada. Kõikvõimalike õigustega oli asi suhteliselt kehvasti. 1905 revol tulemusena andis keiser kodanikuõigused- usu-, sõna-, mõtete-, kogunemisvabadus, kodukolde puutumatus jne, praktikas piirati kõiki kodanikuõigusi keisri ukaasidega mitmesugustel põhjustel. Ajakirjanduses kehtis tsensuur, üldrahvalikud kogunemised olid välistatud, Vm oli üsna politseiriigi iseloomuga. Teostati riiklikku jälitamist kõigi teisitimõtlejate suhtes, oli loodud Riiklik Salapolitsei e sandrarmeeria ja Kaitsepolitsei e ohranka. Algselt olid mõlemad loodud selleks, et võidelda pol terrorismiga, aga järk-järgult laiendasid ise oma mõjuvõimu, neist kujunes kõigi teisitimõtlejate ja režiimikriitikute vastane tegevusvahend. NL-aegse repressiivaparaadiga võrreldes oli nende tegevus pehme
annaabi.ee 
