Setumaa Pihkvale Kõik maakonnakeskused said linnaõiguse. Ajutiselt nõrgendas tsaarivalitsus erikorda 18.saj. lõpus. Kuramaal kujunes Balti erikord siis kui ala oli 1795. aastal ühendatud Venemaaga. Vene avalikkus taotles 1860.a-il Balti erikorra kaotamist. Erikorra vastu astusid välja ka eesti ja läti rahvusliku liikumise tegelased. Balti erikord nõrgenes 1877. aastal ,kui Balti kubermangudes kehtestati Venemaa 1870. aastal linnaseadus. Oluliselt piirasid aadli privileege 1888. aastal politseireform ning 1889. aastal kohtu ja talurahvaasutuste reform. Balti erikorra põhialus aadlikorporatsioonide omavalitsus püsis Veebruari revulutsioonini ja taastati ajutiselt 1918, Saksa okupatsiooni ajal. Baltisakslaste talurahvareformid panid aluse iseseisvate taluperemeeste kihi kujunemisele.Paljud uued sordid ja tehnilised uuendused jõudsid eestlasteni baltisaksa mõisnike kaudu. Baltisaksa haritlased tundsid huvi eestlaste kui pärismaalaste keele ja kultuuri vastu
(hakati Balti kubermange kontrollima nn Manasseini revisjon, mille eesmärgiks oli koguda kaebusi, mida saaks kasutada Balti erikorra halvustamiseks) · 1880-1890 läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli( Balti erikorra likvideerimine,B-kubermangude tihedam sidumine vene impeeriumiga ja rüütelkondade mõju ja saksa keele ja meelsuse allasurumine). · Koolireform-avalik venestamine,1880 venekeelne õppetöö · Politseireform-kaotati seisuslikud politseiasutused · Kohtureformid- kaotati seisuslikud kohtuasutused · Uus vene õigeusu pealetung Majandus Eestis kuni 20 saj alguseni Raudteed: · Raudteede olemasolu soodustas uute tööstusettevõtete rajamist. · Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks · Raudteede olemasolu soodustas uute asulate rajamist raudteejaamade ja tööstusettevõtete ümber.
Reformid. Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud nendel inimestel väga raske, kes tahavad midagi muuta. Venemaa on nagu seisev vesi. Seaduseprojektid, mille Stolõpin välja töötas: a) usutunnistuse vabadus b) isikupuutumatus c) talupoegade maapuuduse vähendamine d) tööliste olukorra parandamine e) riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine f) omavalitsusreform g) kõrg- ja keskkooli reform h) maksureform i) politseireform 2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada nad isevalitsuse poole). Jõuka talupoegkonna tekkimist oli senini kuigivõrd
Väeteenistuskomisjoni ülesanded olid: üldine järelvalve ja kontroll noorsüdurite võtmise läbiviimise ja sõjaväekohustuse alla kuuluvate isikute üle, noorsõdurite igaastase kubermangunormi jaotamine jaoskondade vahel, noorsõdurite meditsiiniline läbivaatus ettenähtud juhtumitel, maakondlike väteenistuskomisjonide aruannete ning kaebuste läbivaatamine, aruande koostamine iga-aastase noorsõdurite võtmise kohta sise- ja sõjaministeeriumi jaoks. 8. 1888. politseireform. Politseikordnik, urjadnik. 9. juuni 1888 oli politseireform. Politsei moodustasid: maakonna politseiülem (vanemabi, nooremabid, urjadnikud vallas), linna politseimeister (jaoskonnaülem ehk pristav, rajooni ülevaataja, kordnik), tervishoiupolitsei, kriminaalpolitsei, sandarmeeria. Ülesanded: korrakaitse ja seaduste avalikustamine, sõjaväkke võtmise korraldamine, erametsade kaitse, vaesustõendite väljaandmine, raha, kaalude ja mõõtude kontrollimine, epideemiate leviku tõkestamine.
Eestis. Venestusaja põhjused: 1. Aleksander III võimuletulek (1881-1894) alustas venemaa ääremaade venestamist. 2. Venestuse peapõhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871a. saksa keistririigi loomine ja sellega kaasnenud oht, et Baltikum taasühineb Saksamaaga. 3. Poola ülestõus ja selle mahasurumine 1863. Venestus tähendas venemaa seaduste kehtestamist eestis: 1887-1892 Viidi läbi tähtsamad venestusreformid: Haridusreform (koolid venekeelseks) Politseireform (riikliku korrakaitse loomine) Kohtureform (vene kohtusüsteemi kehtestamine) Venestamise tagajärjed: 1. Suurem kahju tuli rahvahariduses, kus nõuti venekeelset õpet alates 3. Külakooliklassist. Kirjaoskus langes selle tagajärjel 98% - 80%-ni. 2. Teisalt oli venestamine eestlastele ka kasulik Saksa soost omavalitsusametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele said eestlased, kes olid küll ära õppinud vene keele kuid säilitanud oma rahvusliku vaimu.
Valida said ainult need kes maksid linnamakse. Valijad jaotati kolme kuuriasse. Maksumaksjad a kinnisvarade pealt ja teised ettevõtete pealt. 1884 esitas ta keisrile raporti. Tõi seal välja eestlaste ja lätlaste nõudmised: muuta kubermangu piire(teha rahvuskubermangud), eesti ja läti keele kasiutamine kohtus ja ametiasutustes, maaasutuste reforme. 1880ndate keskpaigal määrtati siia ametnikud. 1889? Nõuti et kogu ametiajamine oleks vene keeles Politseireform, kõigepealt venemaal, nüüd ühtlustati balti kubermangudega, likvideeriti Liivimaal sillakohus ja eestis haagi kohus. Reformid hariduse vallas 1885 algas sellega, mida talurahva paljude ärkamisaja liidrid olid soovinu, oli see, et koolid allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele. Koolid pidid minema venekeelsele õppele. Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid. Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24
ärkamisaeg ja asendus venestusega Jakob Hurt lahkus Eestist Venestamine Eestis (1885-1905) Aleksander III (1881-1894) Alustas Venemaa äärealade venestamist Venestamise põhjuseks Eestis ja Lätis oli 1871. a. toimunud Saksa keisririigi loomine ning sellega kaasnenud ohud Venemaale Venestus tähendus Venemaa seaduste kehtestamisega Eestis 1. 1887. a. Haridusreform 2. 1888. a. Politseireform 3. 1892. a. Kohtureform 4. 1892. a. Linnaseadus 1899 Valga 1911 Pärnu Kõikides valdkondades, mida reformid puudutasid viidi sisse vene keel Suurem kahju tuli rahvahariduses, jus nõuti venekeelset õpet alates 3. külakoolidest Kirjaoskus langes 98%-lt 80%-ni Tagajärg: Venestamine oli eestlastele pigem kasulik kui kahjulik. Saksa soost ametnikud aeti oma kohtadelt minema ja asemele tulid eestlased. Majanduse aren Eestis
Tegelik intensiivne töö Nikolai I ajal, juhatas M. Speranski (oluline kaastööline TÜ prof. J. Neumann) Vene juristide koolitamine Berliinis, side F. C. Savignyga 1832 Vene seadustekogu (koodeks) 1864. a justiitsreform (Eesti- ja Liivimaal 1889) Modernne kohtusüsteem (õigus kaitsele, kõik seaduse ees võrdsed) + Tsensuuri leevendamine + Pärisorjuse kaotamine jms + politseireform, semstvo-omavalitsus Vene seaduste kogu • I - riigivalitsemise põhilised seadused, kaadrid • II - kubermangude valitsemise seadused • III - riigi tsiviilteenistuse seadused • IV - riiklikud kohustused ja koormised • V - maksundus • VI - tolliasjandus • VII - mündindus, mäetööstus • VIII - metsandus, riigimõisad, arvestusala (raamatupidamine) • IX - seisused (ka talurahvas)
Kohtuvõim 19 saj Justiitsreformi käigus toimus pöhimötteline murrang, kaotati kohtute seisuslikpöhimöte, kehtestati ühtne üldkohtute süsteem. Samuti, kohtuvõim läks eraldiseisvate kohtuasutuste privileegiks ( väikestviisi võimude lahususe süsteema tekis juba ). Politsei 19 saj algselt oli sama,mis 18 saj ehk adrakohtuniku fukntsioon, mis kohta täitis siis üks mõisnik. Liivimaal kandis see nime sillakohus. 1888 toimus politseireform, loodi riiklikud politseivalitsused, politseikorraldus läks riigi võimu alla 14. 19. sajandi algupoole agraarreformid. Reforme mõjutanud tegurid. 1802./1804. aasta talurahvaseadused. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused. Perekonnanimed. Vald. Mõisa ja talu rendisuhted Reforme mõjutanud tegurid: 2 asja, mis muutma hakkavad asju: keskvõim ja kohalik aadel. Vene keskvõimu tegevus- oli tollal mõjutatud Euroopa arengutest (valgustusideed). Nend
annaabi.ee 
