19.november alustasid Nõukogude väed Stalingradist põhjas ja lõunas pealetungi Piiramisrõngas Nõukogude väed piirasid sisse Saksa armee Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja murda, lubades sissepiiratuid õhust varustada Tema plaan ebaõnnestus Ebaõnnestus ka katse piiramisrõngast väljaspoolt läbi murda Eestlased Stalingradi lahingus Stalingradi lahingust võttis osa Eesti Politseipataljon 22.november sõitis pataljon Stalingradi, sekkudes seal kohe lahingusse Algasid pidevad lahingud piiramisrõnga välisküljel Peeti tõrjelahinguid, et aeglustada Punaarmee liikumist Dnestri jõe suunal 31. detsember algasid ettevalmistused kojusõiduks Kuu ajaga oli pataljon ära teeninud naabritest saksa üksuste suure austuse ja tunnustuse 42 pataljoni võitlejat oli autasustatud Raudristidega. Pataljon oli kaotanud 39 meest langenutena, 97 haavatutena ja
3)eraisikul kästi loovutada relvad. 21 juunil toimus revolutsioon Tallinnas Uus valitsuse juht Johanes Vares Eestlased võõrriikide sõjaväes NSVL Punaarmee Saksa sõjavägi Soome sõjavägi mobilisatsioon vabatahtlikud vabatahtlikud 22.territoriaalne Org. Omakaitse, 44000 JR 200 soomepoisid laskurkorpus, 7000 meest eestlast Idapataljon ja politseipataljon 10000 vabatahtlikku Eesti SS-leegion 1942.a 1944 mobilisatsioon. Kõik mehed kutsuti sõjaväkke 1944. aasta Jaanuar- Punaarmee üldpealetung põhjalõigus 30.jan- üldmobilisatsiooni välja kuulutamine Veebruar- Punaarmee pealetung Narva all 6.märts- hävis tielikult Narva linn 8.märts- tugevasti said kannatada Jõhvi ja Tapa 25
7. juulil tungisid Saks väed Eestisse. 28. augustil sai Saksa Tallinna oma võimu alla. Eesti langes seega Saksa okupatsiooni alla. Saksa muutis kiirelt olukorra Eestis endale sobivaks. Loodi Eesti kindralkomissariaat ja Eesti Omavalitsus. Kuna käis sõda vene võimudega oli vaja sakslastel abijõudu. Loodi Omakaitse, kuhu kuulusid eestlased, kes kaitsesid Eesti maapinda ja puhastasid Eestit Punaarmee riismetest. Venemaale rindele saadeti idapataljon ja politseipataljon. 1942. aasta augustis kuulutati välja Eesti SS-leegion, mis ei osutanud eriti populaarseks, kuna eestlastele ei meeldinud sõdida ka Saksa poolel. 1943. aastal kuulutati noorte sundvärbamine. 1944. aasta alguseks saadi kokku 11 000 mehest koosnev 20. Eesti SS- diviis. Esimene pataljon, mis üldse rindele sai oli pataljon Narva. Osad mehed läksid ka Soome sõjaväkke ja neid kutsutakse soomepoisteks. Nende juhiks seal sai kapten Karl Talpak. 1941
augustist, kui sakslased jõudsid Tallinna, ka Põhja-Eestis. Pataljoni suuruseks ole ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa sideohvitser ja mõned saklastest majandusallohvitserid. Pataljonid kandsid mitmesuguseid nimetusi nagu Abteilung, Sicherungs Abteilung. Alates 1943. aasta detsembrist kinnitati pataljoni nimetuseks Eesti Politseipataljon nr... Esimene politseipataljon (nr 29) formeeriti 5. novembril 1941 Tallinnas majot Johann Peikeri juhtimisel (530 meest). Julgestusgruppid: Korralduse nende formeerimiseks andis kindralooberst Georg von Küchker (1881-1968). Julgestusgruppidesse astunud meestega sõlmiti aastane teenistusleping. Iga julgestusgrupp (JG) koosnes 657 mehest, kellest 57 olid staabi koosseisus, 600 meest jagunesid neljaks kompaniiks, igas vastavalt 150 meest. 1941.-1942
Enamik suri vangilaagris haiguste, nälja ja kahvade elutingimuste tõttu, osa hukati Eestlased sõdivate poolte relvajõududes: Saksa poolel: Saksa sõjavägi 1500 eestlastvõtlus Punaarmee vastu metsavendadest vabatahtlikest moodustunud Omakaitse 44 000 meestEesti puhastamine Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamine moodustati vabatahtlikest Idapataljon ja politseipataljon vahiteenistus Venemaa pinnal ja lahingud partisanidega, rindevõitlus Punaarmee vastu moodustati vabatahtlikest Eesti SSleegion rindepataljon, võitlus Punaarmee vastu värvati vabatahtlikke 20. Eesti SSdiviis võitlus Punaarmee vastu sundmobilisatsioon Soome poolel: Jalaväerügement 200 (soomepoisid) kaitsta Punaarmee uue sissetungi eest 3500 vabatahtlikku eestlast Nõukogude poolel: 22
Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest, põhiliselt suundusid nad Saksamaale ja Rootsi. Eesti mehed teise maailmasõja rinnetel Saksa armee Sõja algperioodil eelistas saksa väejuhatus kasutada Eesti vabatahtlikke, kuid järk- järgult mindi üle ka sundmobilisatsioonile. Esimesed vabatahtlikud olid metsavennad, kes tegid kaasa lahingutel Eesti pinnal. Moodustati ka mitmeid pataljone, näiteks idapataljon (kasutati julgestusteenistusteks) ja politseipataljon ( rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel ). Alguses ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid väeosi, kuid kui rindeolukord halvenes, siis paratamatult muutus ka suhtumine. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, kuid sellega oli nautke hiljaks jäädud. Eestlased olid juba taibanud Suur- Saksamaa halba mainet. Seega võeti kasutusele
novembril anti Saksa vägede juhatajale kindral Paulusele teade, et Nõukogude väed on alustanud vastupealetungi tema tagalale. Pauluse armee sattus piiramisrõngasse. Saksa väed oleksid võinud piiramisrõngast välja murda, kuid Hitler keelas selle. Katse saata abivägesid kukkus läbi. Paulus alistus 2. veebruaril 1943.a. Eestlased Stalingradi lahingus Stalingradi lahingust võttis osa Lääne-Eestis formeeritud 36. Eesti Politseipataljon. 22. novembril 1942 sõitis pataljon Stalingradi alla Suravikino jaama, sekkudes käigult jaama lähedal toimuvasse lahingusse. Samal õhtul haigestus pataljoni ülem Julius Reinter, kes saadeti kodumaale ravile. 23. novembril määrati uueks pataljoniülemaks 3. kompanii ülem Harald Riipalu. Pataljon määrati Kampfgruppe von Stumpfeldi alluvusse. Algasid pidevad lahingud ülekaaluka vastasega Stalingradi piiramisrõnga välisküljel.
Selles nähti allumist võõrale ideoloogiale ja arvati, et see on vaid Saksamaa Euroopa vallutamise plaanidele kaasa aitamine. Saks valitsus arvas aga samal ajal, et Wermachtis võisid teenida ainult saksa kodakonsust omavad kodanikud. Selle tõttu arvatigi eestlased ja kõik teised mittesakslased 4 Relva-SS koosseisu. Eesti Leegioni koosseisus olid Narwa pataljon, Piirikaitserügemendid, Idapataljon, Politseipataljon ja 3. Eesti SS-vabatahtlike brigaad. Leegioni väljaõpe ja Narwa pataljon* Esimesed vabatahtlikud mehed, kes olid astunud Leegioni rivistusse saadeti kõik väikese Poola linna Debica lähedal asuvasse Heidelaagrisse. Seal toimus meeste koolitamine mis kestis kuus kuud. Esimesena saabusid mehed Pihkvast ja grupp Baltisakslasi Kiievist. Esimesed mehed Tallinnast väljusid 6. oktoobril 1942. aastal. Peale seda hakkas iga nädal liikuma jälle uus grupp mehi, umbes 60-70 meest korraga.
sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustuda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm. Stalingradi lahing - oli lahing Teises maailmasõjas, mis peeti 21. augustist 1942 2. veebruarini 1943 Saksa Wehrmachti ja nõukogude Punaarmee vahel.Stalingradi lahingust võttis osa Lääne-Eestis formeeritud 36. Eesti Politseipataljon. Normandia dessant - 6. juunil 1944 algas Normandias USA, Inglismaa ja Kanada ühisvägede dessant (D-Day), et murda Hitleri ,,Atlandi vall,, operatsiooni juhtis D. Eisenhower Midway merelahing - oli 4. juunist kuni 7. juunini 1942 Vaikse ookeani Midway saartel USA ja Jaapani vahel toimunud heitlus, mis lõppes jaapanlaste lüüasaamisega. Teherani konverents - oli Teise maailmasõja ajal 28. novembrist 1. detsembrini 1943 Iraani pealinnas Teheranis toimunud kolme suurriigi
Pataljoni suuruseks oli ette nähtud 500 meest, mis jagunes kolmeks kompaniiks. Kogu pataljoni juhtkond koosnes eesti ohvitserides, kellele lisandus üks saksa sideohvitser ja mõned sakslastest majandusallohvitserid. Esialgu kandsid pataljonid Politseipataljon Tartus mitmesuguseid erinevaid nimetusi, kuid alates 1943. a. detsembrist kinnitati pataljoni nimetuseks Eesti Politsei Pataljon nr.... Samuti liigitati üksused veel ka tegevuse iseloomu ja ülesannete järgi, mis võisid olla - kas lahing- (F), vahi- (W), pioneer- (P), kaadri- (S) või abi- (E) üksused ja keda varustati erinevalt nii riietuse kui relvade poolest. Eesti lennuüksused
Tavaliselt olid need seotud mõne Hitleri ägeda kõne või ebaõnnestumisega rindel. Teisalt aga pani iga Hitleri võidurõõmus kõne gestapolaste südamed härduma ja siis tühistati kohtuotsuseid ja vabastati vange, vahel isegi suuremal hulgal. Nõukogude sõjavange saadeti eesti taludesse tööle. Eestlaste kaasamine Saksa relvajõududesse: ida- ja politseipataljonid, Omakaitse, Eesti leegion, pataljon Narva, mobilisatsioonid. 1941. aasta suvel formeeriti Frankfurdis Oderi ääres politseipataljon Ostland, mille liikmeskond moodustus kodakondsuseta eestlastest ja lätlastest, kes olid Saksamaale pääsenud järelümberasujatena. Saksamaa riikliku korralduse tõttu kuulus enamik eestlaste üksusi SS-i ja politseisüsteemi administratiivalluvusse. Nimelt ühendati Saksamaal 1930. aastate teisel poolel partei julge-olekuteenistus SS ning riiklik politsei. eptembrist detsembrini 1941 kuulus võim Eesti territooriumil väegrupi Nord tagalapiirkonna juhatajale
annaabi.ee 
