Kodaniku peamine ülesanne oli riiki kaitsta oma enda muretsetud sõjavarustusega. Kodanikud osalesid rahvakoosolekul,kus valiti tähtsad ametimehed. Aristokraatlikus linnriigis kiitis rahvakoosolek,vaid nõukogu otsuseid heaks. Demokraatlikus linnriigis oli võim reaalselt rahvakoosoleku käes. Aristokraadid tihti peale võistlesid mõju võimu pärast ja mõnikord haaras keegi võimu oma kätte ja otsustas üksi,seda nimetatakse Türannia. Türann ei pruukinud olla paha ja võis teha polisele kasulikke otsuseid. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Oli ka vaeseid talupoegi, kes tihti peale muutusid maaomanikest rentlikeks,võtsid võlgu. See nõrgestas riigi kaitse võimet,sest vaene talupoeg ei suutnud sõjaväe kohustust täita. Linnades elasid enamasti käsitöölised,staatus oli küllaltki madal ja mitmel pool polnud neil kodanikuõigusi. Kõige rikkamad olid aristokraadid nad olid suurmaa omanikud ja kaupmehed ja nende põlde harisid sõltlased
5.) Kujunes 8 saj. eKr Foiniikia tähestiku põhjal ja koosneb 24-st tähemärgist. Hakati kasutama kangelaseeposte ja seaduste kirjapanekuks. Edasi jagunes Ladina (600 eKr) ja Slaavi (9 saj. pKr) tähestikuks, mida kasutatakse tänapäevalgi. 6.) Teater sai alguse draamakunsti tegevusest VI saj. eKr. Ateenas pühendati koorilaule ning näidendeid Dionysose auks. Teemad mida esitati pidid pakkuma huvi kogu polisele. Näidendites rääkiti erinevatest teemadest. Näiteks võib tuua müütidelt kuuluvad õpetused; jumalatele meelejärgi olemine ja poliitikute mõnitamine. Peamisteks zanriteks olid tragöödiad ja komöödiad. 7.) Antiik Olümpiamängud - Tähtsaimad hellenite spordi-ja kultuuripidustused Lõuna-Kreekas, Elise maakonnas, Olümpias.(Zeusi auks) Esimesed mängud toimusid 776 eKr (sellest tuleneb hellenite ajaarvamise algus.) ning keelustati 394 pKr Theodosiuse poolt
Naisi sunniti ka tööle väljapoole perekonda, põetajate, päevatööliste, puuviljakorjajate ja müüjatena. Linnriiki(polis) oli mehe ja kodune majapidamine(oikos) oli naiste eluala. Naiste olukorda saab mõista ainult siis, kui jälgida polise üldist arengut. Muudatus tuli siis, kui mindi üle uue keskklassi valitsusaega. Perekonnast sai majanduslik, poliitiline, bioloogiline ja sotsiaalne üksus.Suur tähtsus oli sotsiaalsetel suhetel. Naiste produktiivsed, toodangulised toimingud olid polisele tähtsad, aga veel tähtsam oli nende reproduktiivne missioon, järglaste sünnitamine. Kreeka riigi suhtumine naistesse oli kahetine: ühelt poolt imetlev ja austav, teisalt aga tõrjuv ja halvustav. Linnades peeti juhtivaid perekondi olulisteks ja vastavalt ka emasid ka tütreid. Kuna abielu oli ühiskondlik toiming, olid ka naised tähtsad. Ateena seaduste järgi ei saanud olla naistel omandit. Küsimus on seadustähe ja tegeliku elu vahelises erinevuses. Naistele kuulusid maa, orjad ja raha
teatrietendustel linnriigi demokraatlikus korralduses oma kindel koht. Üks polise kõrgematest ametnikest volitati valima kolm tragöödiakirjanikku, kelle teoseid pidi esitatama linnriigi pidustustel. Kreekas olid näitlejad ja kooriliikmed linnriigi kodanikud ning poeedid mängisid ise oma draamades. Zürii liikmed valiti loosiga. Paralleelselt draamade esitamisega võeti dionüüsiatel vastu kingitusi liitlastelt, kuulutati välja linnriigi heategijad jne. Dionüüsiad pakkusid polisele võimalust näidata ennast oma liitlastele ning sellest tehti vaatemäng. Kuid tragöödia oli midagi enamat kui vaid osa linnriigi korraldatud eneseesitlusest. Tragöödia erakordne avameelsus andis polise kodanikele ainest järelemõtlemiseks, kuivõrd vastavad nad ise oma ideaalidele. Siit selgub, miks kujutasid traagikud oma draamades ikka ja jälle naiste jõudu ja raevu koduses sfääris. Tragöödia võis lavale tuua aktuaalseid poliitilisi või
põhjendus haigustele looduslik, mitte jumalik oluline oli vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal, et terve olla rõhk õigel toitumisel arstide tõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist >arstivanne *AJALOOKIRJUTISTE ALGUS minevik põhineb kangelaseepikal Herodose raamat Kreeka-Pärsia sõdades "Historia" kirjeldas mitmeid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid Sofistis: -pöörasid tähelepanu inimese käitumisele ja moraalile -see algas V saj eKr -arutati, millised on polisele sobivad seadused -leiti, et mõisted "tõene" ja "väär" on suhtelised -järeldus>inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid kujundada ja muuta -lihtrahvas taunis sofistide õpetusi, nähes ohtu traditsioonidele ja moraalile *SOKRATES *PLATON *ARISTOTELES §20. >> HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed: -ta vallutas Aasia (Väike-Aasia, Lähis-Ida, Kesk-Ida ja Kesk-Aasia), Aafrika(Egiptus), India ja talle kuulusid ka Kreeka ja Makedoonia
(eesmärkpõhjus). Kõik, mis looduses toimub, toimub mingi eesmärgi nimel ja parimal viisil. Aristotelese filosoofias on kolm tähtsat elementi koos: mõistus, eesmärk, hüve (samuti arvas ka Kant). Natura naturata - loodud loodus (täppisteadus: loodus peab olema loodud kellegi poolt). Natura naturans - loov loodus Physis - loodus, mida uuris Aristoteles, ta võrdles loodust inimesega, kes ravib iseennast. Tema looduskäsitust nimetatakse teleoloogiaks. Aristoteles vaatles maailma kui polisele alluvat, iseorganiseeruvat. Teleoloogia - Aristoteles andis teadvuslikud eesmärgid loodusesse üle, kuid tegelikult oli loodusel mitteteadvuslik eesmärk. Aristoteles vaatles füüsist läbi polise, läbi tervikliku inimtegevuse ja seepärast sattuski valearvamusele. In.- se teadvuslik eesmärk on vaid mitteteadvusliku eesmärgi erijuhtum. Teleonoomia - suunatus teat. eesmärgi saavutamiseks. Lõppkokkuvõtteks oli maailma eesmärgiks Aristoteles järgi jumal - mõtlemine mõtlemises. 9
miks küll mu astmeil siin te nõnda seisate ja palve märgiks hoidmas oksi on te käed? Ka linn on ümberringi ohvrisuitsu täis ning kuulen kaebelaule, rasket ohkamist. 14. Mille poolest erines Vana-Kreeka teater tänapäevasest? Kuidas ja millega seoses etendati 5.-4. sajandi Kreekas tragöödiaid? Rohkem kui kolme näitlejat antiiktragöödiad ei kasutanud. Sophokles hakkas kasutama kolme näitlejat. Etendusi hinnati võistluse kontekstis. Tragöödia ainestik etendas polisele olulisi probleeme. Näitlejad olid tollal kostümeeritud pikkadesse rõivastesse, nad kandsid kõrgeid jalanõusid, maske. Miimikat seega näha ei olnud. Mask oli see, mis avas karakteri olemuse ja soo(kõik näitlejad olid mehed). Võimalused vaatajale mõju avaldamiseks olid palju piiratumad kui tänapäeval. Antiikajal kuulus teater massikultuuri hulka. Kõikide seisuste esindajad käisid teatris (järeldan teatri suurustest). Eesriiet ei olnud, etendus kestis
põhjendus haigustele looduslik, mitte jumalik oluline oli vere, lima, musta ja valge sapi tasakaal, et terve olla rõhk õigel toitumisel arstide tõotus kaitsta alati patsiendi elu ja tervist >arstivanne *AJALOOKIRJUTISTE ALGUS minevik põhineb kangelaseepikal Herodose raamat Kreeka-Pärsia sõdades "Historia" kirjeldas mitmeid Euroopa, Aasia ja Aafrika rahvaste kombeid Sofistis: -pöörasid tähelepanu inimese käitumisele ja moraalile -see algas V saj eKr -arutati, millised on polisele sobivad seadused -leiti, et mõisted "tõene" ja "väär" on suhtelised -järeldus>inimestel on vabadus seadusi ja moraalireegleid kujundada ja muuta -lihtrahvas taunis sofistide õpetusi, nähes ohtu traditsioonidele ja moraalile *SOKRATES *PLATON *ARISTOTELES §19. >> HELLENISMIPERIOOD Aleksander Suure vallutusretke tagajärjed: -ta vallutas Aasia (Väike-Aasia, Lähis-Ida, Kesk-Ida ja Kesk-Aasia), Aafrika(Egiptus), India ja talle kuulusid ka Kreeka ja Makedoonia
Romantiline armastus veresidemete või hõimusuhete juurde? Ideaal: oma eelduste väljaarendamine Kreeka tragöödiad Armastus: selle tulemus ja tingimus. Friedrich Schlegel, Ideed (1801): ainult Vaenulike klannide võimuvõitlus, kahjulikkus polisele (Aischylose Oresteia) läbi armastuse, ja armastusest teadlikkuse läbi saab inimesest inimene Platoni vastus Schlegel, Athäneumi fragmendid: Armastus on terviklik ja väljendub ka meie Vabariik (u. 360 e.K.) – sugulussuhted välja juurida meelelises tunnetuses, mis saavutab oma kõrgeima astme seksuaalsuses. Seadused – loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus
predominantly in terms of relationships with others, group memberships and social roles. Mina kui osa suuremast rühmast. 4 Eneseteadvuse kujunemine Eneseteadvus ajaloos: väline sisemiseks, internalisatsioon Vernant'i hüpotees Vanas-Kreekas toimus kiire muutus inimeste mõttemaailmas, kus inimene hakkas ennast teise pilguga vaatama. Koguneti Polisele ja hakati asju arytama omavhel. See oli see jõud, mis pani ka inimest teise pilguga vaatama (mina suudan ka olulisi asju korda saata). Surmahirm kaotatakse enda kui väärtuse kartmine Võrdne teine, kõrvalpilk iseendale Eneseteadvuse ajaloolise kujunemise tunnused: enesekohased ja inimese siseeleu kirjeldavad sõnad keeles, päevikud (17-18 saj?), inimese sisemise seisundi kirjeldamine (16-17 saj?!), üksiolek ja selle
neid on kombeks järgida. Rahvakoosolekutel vastu võetud seadused ja senati määrused puudutavad ühiskonna seadusi, mitte poliitika. Lisaks rahvakoosolekul vastu võetud seadused. Senati määrused olid alates keisririigi ajani. 2 tähtsat põhimõtet 12 TS on levinud euroopasse edasi, ka üle maailma peale hiilgeaega, Põhimõtted : seadused on universaalsed – kehtivad kõigi jaoks ( rooma suhtes võttes kehtivad polisele), alates PR revolutsioonist saavad üleüldse seadused universaalsest, algselt puudutavad ainult kodanikkonda ehk siis patriitse ja plebeisid; õigus edasi kaevata(ius provocationis), roomas käis see rahvakoosolekute kaudu, see kehtis ainult tsiviilasjade kohta, edasikaebamisõigus ei kehtinud armees. Armees oli magistraadil 100 % õigus armeesse kutsutute elu ja surma üle. Armees on õigused karmimad. Keisrivõimu ajal toimus muutus, keiser võis igal ajal sekkuda
Platoni eros ja Pauluse-Augustinuse agape tähendavad armastust kitsamas mõttes. Romantismis ja kristlikus traditsioonis (ja hiljem romantismis) põimuvad jälle tugevalt. Armastus ja sõprus ei ole teineteist välistavad tunded. Probleemsituatsioon Ateenas Kuidas saab linnriik (polis) harmooniliselt koos püsida, ilma et peaks pöörduma tagasi veresidemete või hõimusuhete juurde? Kreeka tragöödiad vaenulike klannide võimuvõitlus, selle kahjulikkus polisele (Aischylose Oresteia). Mis laadi inimeste vahelistele suhetele peaks riik tuginema? Mis laadi emotsionaalsed sidemed on inimese ja riigi vahel? Mis roll on sellises riigis sõprusel? Platoni vastus teoses Vabariik ütleb, et sugulussuhted tuleb välja juurida. Hilisemas teoses Seadused loobub sellistest ümberkorraldustest, riigis kodanike vaba sõprus, mis aitab klannihuvidest üle saada. Aristotelese vastus Nikomachose eetika: · sõprus (philia) ongi see, mis linnriike koos hoiab
annaabi.ee 
