Riigikorraldus: polis; põhines kollektiivsel valitsemisel, millega tegelesid kodanikud (vabad täisealised põliselanikest mehed) Linn paiknes enamasti kaljunukile rajatud kindluse e. akropoli jalamil. Jumalate templeid leidus nii akropolis kui all-linnas. Linnaelu keskus turuplats e. agroaa. Linna lähiümbruses oli palju maaelanike põlde, istandusi ja rikaste maamaju. Ühiskond: 1. Vaba lihtrahvas - talupojad (väärikad, austatud, neil olid kodanikuõigused, sest neid sidus polisega oma maa) - käsitöölised (vähemaustatud, sest võisid rännata) Võlgujäänud talupoega võis võlausaldaja orjaks müüa. Hiljem võlaorjastamist piirati, sest talupojad moodustasid enamiku sõjaväest. Sõjaväe põhiüksus raskerelvastatud jalavägi Sõdalane hopliit (kilp, turvis, säärekaitsed, kiiver, oda, mõõk) Lahingurivistus faalanks 2. Ülemkiht e. aristokraatia Positsioon põhines suurmaavaldusel
Kuulsaimad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Vana-Kreeka tragöödias kehtis kaksikjaotus, tähtis osa oli kooril: Aischylosel kõige suurem, Sophoklesel pigem kommentaatori rollis ning Euripidesel koor tegevusega platoonilistes suhetes (oli laval, kuid sisuline osa väike) Aischylose teostes domineeris religioosne temaatika, veresüü, õnnetused; looming arhailine. Jumalad olid head ja positiivsed tegelased Sophoklest huvitas polisega seonduv: türannia, võimu küsimused. Jumalad olid mõistatuslikud. Euripides käsitles psühholoogilisi probleeme, sisemaailma, temalt säilinud enam teoseid. Võrreldes teistega teosed lihtsamas keeles. Tõi deus ex machina võtte - jumal masinast. Jumalad rohkem negatiivsed, halvad tegelased. Aischylos oli aristokraatlikku päritolu, tema suhtlusringkonda kuulusid mitmed mõjukad tegelased (Perikles, Hieron I). Oli ühiskondlikult aktiivne. Legendi
Euroopasse. Poliitilised ideed keerlevad probleemide ümber: mõistlik ja õiglane ühiskonnakorraldus ja riik, inimese olemus ja koha määramine ühiskonnas, vahekorrad ühiskonna ja üksikisiku vahel, riigi ja ühiskonna muutumine. Antiikmaailma poliitilised ideed Vana-Kreeka poliitiline mõte keskendus riigi ja õige valitsemisvormi uurimisele. Riiklus tekkis poliste kujul, kui süvenesid klassilised erinevused. Koos polisega tekkis kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasin tol ajal täiskasvanud ja relvaõigusega mehed. Naistel puudusid poliitilised õigused. Enamuse võimu hakati nimetama demokraatiaks. Poliitikaga tegelesid kodakondsed. Poliitikakäsituse küsimused olid kodaniku õigustest ja õiglusest, seaduslikkusest ning õigest riigikorraldusest. Vana-Kreeka traditsioon, mis seisnes jumalate ja kodanike kollektiivse tahte jälgimses asendus Rooma ajal riigi ja võimu rajanemisega avalikule õigusele
sisuga; ,,Oresteia" - ainus meieni jõudnud terviklik triloogia; [,,Aheldatud Prometheus" tragöödi titaanist, kes varastas jumalailt inimestele tule ning päästis seega inimkonna hukkumisest vist ei ole tema teos? ] Sophokles koori osa ei ole tegevusega enam nii vahetult seoses, pigem kommentaatori rollis. Suurendas näitlejate arvu kolmeni. Esiplaanil tugeva indiviidi traagiline saatus. Huvitus polisega seonduvast: türannia, võimu küsimused; usk inimesesse ja ta vaimsetesse ning kõlbelistesse jõududesse olid tema maailmavaate põhijoonteks. Inimesed ise määravad oma käitumise, mitte jumalad. Jumalatel igavene õndsusd, inimestel vahelduvad rõõm valuga, õnn muutub õnnetuseks ja vastupidi. Oli pärit jõukas ja mõjukast soost. Oli ilmselt huvitatud ühiskonnaelust, kuid ei etendanud poliitilises elus kuigi suurt osa, siiski võttis osa ühiskonna ja poliitika elust.
Koori osatähtsus väga suur, dialoog koori ja näitlejate vahel. Arhailine, religioosne temaatika, veresüü teema, õnnetused, mida pole võimalik ära hoida. · Sophokles ,,Kuningas Oidipus", ,,Antigone", ,,Aias", ,,Elektra", ,,Oidipus Kolonoses". Tema tragöödiad iseseisvad tervikud. Tõi tegevusse kolmanda näitleja. Jumalate käitumine on mõistatus. Koor pigem kommentaatori rollis, moraliseeriv ja peategelase suhtes positiivselt meelestatud. Sophoklest huvitas kaasaja polisega seotud türannia ja poliitika küsimus. · Euripides - ,,Alkestis", ,,Medeia", ,,Hippolytos", ,,Hellenid", ,,Herakles", ,,Helena", ,,Bakhandid" (Dionysosest), saatürdraama ,,Kükloop". Tema muusika äratas suurimat vaimustust, viis kuulajad arust ära. Jumalad on halvad ja negatiivsed. Koor on tegevusega platoonilises suhtes, pole seotud sündmustikuga/tegevustikuga. Teda huvitasid psühholoogilised probleemid. Autorid võistlesid omavahel. 33
Rahvakoosolekutel valiti ka nõukogu ja ametnikud, kelle käes oli võim alaliselt ning nad valiti enamasti üheks aastaks), omakaitse. Kaks kõige olulisemat olid Athena ja Sparta (suurima ka). -) Polises olid kodanikud vaid 40'000 inimest, kuigi seal elas 400'000-200'000 inimest. * Klassikaline periood kestis 500 e.Kr 338 e.Kr. * Kui räägitakse Kreeka ajaloost, siis enamasti mõeldakse just klassikalist perioodi ning tihtipeale on kõik veel seotud ka Athena polisega. * Valitsemisvormid: -) Aristokraatia - võim oli koondunud aristokraatide kätte ning ametnikud ja nõukogu valiti vaid nende hulgast. -) Demokraatlik võim oli kodanike käes ning nõukogu ja ametnikud valiti kõigi kodanike seast. -) Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, mis jäi püsima suhteliselt lühikseseks ajaks. Tegemist oli ülemineku vormiga aristokraatialt demokraatiale, kus türannid kaitsesid lihtrahvast aristokraatide eest. * Asukoht:
Seaduskorra tagamine, võistlev kohtupidamine ja orjanduslik-demokraatlik riigijuhtimine tõstsid tähelepanu keskmesse loogilise arutluse, seaduste analüüsi, retoorikameisterlikkuse, võistlevate tegevuskavade jms arendamise vajaduse. Kujunesid teoreetilise mõtlemise olulised mõisted nagu logos, seadus, substants, põhjus, ideaal jt. Polise kooselu kõige täiuslikuma ja eneseküllase vormi otsimine oli paljude mõtlejate sihiks. Tollane kreeklane samastas end oma polisega; mõtlejate jaoks oli polis ennekõike ühelt poolt teataval viisil organiseeritud inimkooslus ning teiselt poolt inimeste loomupärase eluviisi, eneseteostuse, keskkond. Poliitiliste õpetuste lähemaks vaatlemiseks on vajalikud mõned sissejuhatavad selgitavad iseloomustused tollase üldisema intellektuaalse olukorra kohta, mis on klassikalise poliitikafilosoofia eelduseks ja aluseks. Esiteks, naturalism. Looduslik ja inimlik olemine moodustasid selles mõtlemisruumis ühtse
kujunemisega. Aristoteles seadis selle õigluse mõiste võrdsuse ning ühetaolisuse mõiste konteksti, ta tõstis üles mõtte sellest, mis juhib loomuÕele, ta ütleb, et tuleb eristada otsuseid, mis põhinevad loomuÕel ja positiivsel e kujundatud Õel (leidis, et neid Õi tuleb eristada). II. 2.3. Õ kui inimese loomu väljendus Rooma Õe sektor, kus kesksel kohal stoikud, nende filosoofia ja Cicero. Rooma Õe filosoofia näeb inimkonda kõikehaarava ühiskonnana, mitte ei piirdu vaid polisega. Stoikude formel – 1 jumal, 1 riik, 1 Õ, kuid selles Ões on erinevad sektorid ius naturale, ius gentium ja ius civilis. Ius naturale põhineb loomuÕele, igavene Õ. Ius naturale suhe teistesse Õe harudesse leiavad oma väljenduse corpus iuris civilises. Ius naturale – õpetus kõige loomisest, mis annab reeglid Õe ja ülekohtu kohta. Erinevalt stoikutest, kes pooldasid passiivset allumist üldisele maailmaSele, toetas Cicero avalikku vastuhakku ebaõiglasele Sele, s.o
Aristoteles eristab loomupäraseid orje mitteloomupärastest (neid, kes on saanud orjaks näiteks jäädes sõjavangi). Loomupärastel orjadel puudub mõtlemisvõime ning neil puudub igasugune voorus, nad on suutelised vaid käske täitma. Linnakodanike voorusteks on oskus kuuletuda ja ka käskida, valitsejal aga on lisaks kodaniku voorustele ka praktiline tarkus, mis võimaldab tal juhtida linna poliitikat. Inimese voorus on lahutamatult seotud poliitilise kogukonnaga, polisega, mille liige inimene on ning milles ta ka osaleb. Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naised ei ole kodanikud, sest naine on viimistlemata mees (naises tunded domineerivad mõtlemisvõime üle), mistõttu teda valitseb mees ja ta ei saa olla kodanikuks. Samuti valitseb orja peremees ja barbarit kreeklane. Orjadel puudub mõtlemisvõime täielikult, naistel peaaegu. Funktsionalism ja teleoloogia
saanud orjaks näiteks jäädes sõjavangi). Loomupärastel orjadel puudub mõtlemisvõime ning neil puudub igasugune voorus, nad on suutelised vaid käske täitma. Linnakodanike voorusteks on oskus kuuletuda ja ka käskida, valitsejal aga on lisaks kodaniku voorustele ka praktiline tarkus, mis võimaldab tal juhtida linna poliitikat. Hea kodanik ja hea inimene. Inimese voorus on lahutamatult seotud poliitilise kogukonnaga, polisega, mille liige inimene on ning milles ta ka osaleb. Kodanikud ei tee tööd, sest tööd tehes poleks neil linna asjade jaoks aega. Naised ei ole kodanikud, sest naine on viimistlemata mees (naises tunded domineerivad mõtlemisvõime üle), mistõttu teda valitseb mees ja ta ei saa olla kodanikuks. Samuti valitseb orja peremees ja barbarit kreeklane. Orjadel puudub mõtlemisvõime täielikult, naistel peaaegu. 1
annaabi.ee 
