Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Teenistuskäik lk 5 4. Erakondlik kuuluvus lk 6 5. Töö Euroopa Parlamendis lk 7 6. Naised juhtimises lk 8 7. Tegelemine tervishoiu valdkonnas lk 10 8. Ühiskondlik tegevus lk 11 9. Kokkuvõte lk 12 10. Kasutatud allikate loetelu lk 13 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Eesti Vabariigi naispoliitikust Siiri Oviirist. Valiku särava ja esindusliku daami kasuks langetas referaadi autor eelkõige seoses tema pikaajalise, tasakaaluka ja mitmekülgse poliitilise tegevusega. Referaadis on välja toodud tema elulugu ja andmed perekonna kohta. Referaadis on käsitletud tema tööd Eestis nii nõukogude perioodil kui ka peale Eesti taasiseseisvumist, riigikogu koosseisus kui ka Eesti Vabariigi sotsiaalmini...
keskkonnakaitse käivad käsikäes ja toetavad üksteist vastastikku. Viimastel aastatel on Euroopa Liit kaasanud säästva arengu eesmärgi paljudesse erinevatesse poliitikavaldkondadesse. Eelkõige on EL võtnud rahvusvahelise juhtrolli võitluses kliimamuutusega ja teinud endale ülesandeks edendada vähem CO2-heiteid tekitavat, teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust. Hoolimata mitmetest positiivsetest muutustest püsivad mitmes poliitikavaldkonnas mittesäästvad suundumused siiski aastaid. Nõudlus loodusvarade järele on kiiresti kasvanud ja ületab pikemas perspektiivis Maa võimalused. Bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas vähenemas ja terved ökosüsteemid on üha enam surve all. Transpordi energiatarbimine kasvab jätkuvalt. Vaesus maailmas püsib; aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb teha suurmaid jõupingutusi. Praegune majandus- ja finantskriis on näidanud, et säästvus on oluline ka meie
hulka, Ühenduse tasandil hakati KK probleemidega tegelema 1970 aastatel, põhjuseks (3) olid: 1. KK probleemide tervanemine tolleks ajaks Euroopa riikides 2. Euroopas süvenev arusaam mille kohaselt ühise majandusruumi jaoks on vaja harmoniseerida ka KKP-t 3. kogu maailmas süvenev arusaam, mille kohaselt on vaja KK probleemide lahendamiseks riikidevahelist koostööd Ühtse Euroopa aktiga 1987 sai KK poliitika omaette poliitikavaldkonnas EÜ-s mille põhieesmärgiks oli KK kaitse ja parandamine ja inimese tervise kaitse ning loodusressursside ratsionaalne kasutamine. Euroopa Liidu ehk Maastrichti lepinguga 1992 laiendati tunduvalt Ühenduse KK alaste koohustuste ulatust, ametlikult muutusid kohustuslikuks KK kaitse nõuete järgimine mistahes poliitikavaldkonnas, samuti ka saatsaja maksab, ettevaatlikuse ja läheduseprintsiip (st. kahju tuleb
Sekkumist nimetatud valdkonda hakati EL võimude poolt planeerima alles mõned aastad tagasi, mil võeti vastu kaks dokumenti: 1. roheline raamat autoriõiguse ja tehnoloogia väljakutse kohta; 2. valge raamat autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kohta. 1988. aastast pärinevas rohelises raamatus peatuti piraatluse, levitamisõiguse ning kopeerimise probleemidel. (Roheline raamat on komisjoni välja antud dokument, mis kajastab arutelu teatavas poliitikavaldkonnas. Eelkõige on need suunatud huvitatud pooltele, nii ettevõtjatele kui eraisikutele, keda kutsutakse üles osalema konsultatsioonides või mõttevahetuses. Teatavatel juhtudel võivad need arutelud viia õigusakti koostamiseni. Valge Raamat on dokument, mis sisaldab ettepanekuid ühenduse meetmeteks teatavas valdkonnas. Mõnikord antakse valge raamat välja rohelise raamatu järel eesmärgiga algatada mõttevahetus Euroopa tasandil.) Mõiste
sotsiaalne turvatunne kõrgelt haritud rahvas. ,,Valitsuse tegevuse suurim eesmärk on inimeste elukvaliteedi tõstmine sellise Eesti, sellise elukeskkonna loomine, kus edeneb meie kultuur, kuhu sünnib rohkem lapsi ja pikeneb eestlaste eluiga ning kus inimesed soovivad hea meelega elada", võttis peaminister kokku valitsusliidu olulisima eesmärgi. Oma tegevuse hindamiseks on valitsus aastaks 2015 seadnud seitse prioriteeti ning kokku 55 valdkondlikku eesmärki 18 poliitikavaldkonnas. Valitsuse eesmärgiks on aastaks 2015 jõuda järgmiste näitajateni: 1) Valitsussektori eelarve on ülejäägis. 2) Loomulik iive on positiivne. 3) Tootlikkus moodustab 73% Euroopa Liidu keskmisest. 4) 20-64 aastaste vanusegrupis on tööhõive 72%. 5) Noorte koolist väljalangevus on oluliselt vähenenud, põhihariduse või madalama haridustasemega mitte-õppivate noorte osakaal (18-24 aastased) ei ületa 11%.
RIA 6004 Sotsiaalpoliitika (3AP) lektor: Mai Luuk, MA kontakt: [email protected] Loeng 2 (Hoolekande- ja pensionisüsteem, tööturg) Sotsiaalministeeriumi haldusala institutsioonid · Tööturuamet likvideeritakse 01.05.2009, muutub Töötukassa struktuuriüksuseks · Tööinspektsioon · Sotsiaalkindlustusamet · Ravimiamet · Tervishoiuamet · Tervisekaitseinspektsioon SP küsimused EL poliitikavaldkonnas Põhisisu: tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused · Rohkem ja paremaid töökohti · Töötamine välismaal (sotsiaalsed garantiid) · Sooline võrdõiguslikkus · Mitmekesisus ja mittediskrimineerimine · Puuetega inimeste probleemid · Sotsiaalsed ja demograafilised suundumused (statistika, uuringud) SP küsimused EL poliitikavaldkonnas · Sotsiaalne kaasamine · Sotsiaalkaitse · Pensionid · Tööõigus · Töötervishoid ja tööohutus
Säästev areng on asutamislepingus sätestatud Euroopa Liidu pikaajalise üldeesmärgina. Viimastel aastatel on Euroopa Liit kaasanud säästva arengu eesmärgi paljudesse erinevatesse poliitikavaldkondadesse. Eelkõige on EL võtnud rahvusvahelise juhtrolli võitluses kliimamuutusega ja teinud endale ülesandeks edendada vähem CO2-heiteid tekitavat, teadmistepõhist ja ressursitõhusat majandust. Hoolimata mitmetest positiivsetest muutustest püsivad mitmes poliitikavaldkonnas mittesäästvad suundumused siiski aastaid. Nõudlus loodusvarade järele on kiiresti kasvanud ja ületab pikemas perspektiivis Maa võimalused. Bioloogiline mitmekesisus on kogu maailmas vähenemas ja terved ökosüsteemid on üha enam surve all. Transpordi energiatarbimine kasvab jätkuvalt. Vaesus maailmas püsib; aastatuhande arengueesmärkide saavutamiseks tuleb teha suurmaid jõupingutusi. Praegune majandus- ja
aga väiksemate ja võlakriisis rahvusriikide suveräänsust. Näiteks 2009. aastal hakkas kehtima ELi Lissaboni leping, millega muudeti ELi lepingut ja Euroopa Ühenduse asutamislepingut. Sellega viidi mitu uut poliitikavaldkonda ELi institutsioonide ainupädevusse, mis tähendab, et neis valdkondades on Lissaboni leping ülimuslik ELi liikmesriikide põhiseaduse ja seaduste suhtes. Varem kehtinud alusleppega võrreldes suurendati Lissaboni leppega ELi pädevust 68 poliitikavaldkonnas, kusjuures 49 valdkonda olid uued ja 19 valdkonnas hakati kasutama kvalifitseeritud enamusega hääletamist, mis tähendab, et märgatavalt vähenes liikmesriikide vetoõigus valdkondades, kus rahvusriigid said seda varem kasutada. Lissaboni leping avas uued võimalused rahvusriikide suveräänsuse piiramiseks ka Euroopa Kohtu õiguste laiendamisega ELi õiguse tõlgendamisel. Loodud on ka uued rahvusriigiülesed
Parteidest eristab huvigruppe see, et nad ei ürita tulla võimule ega sea valimistel üles oma kandidaate. Tõsi küll, huvigrupid võivad valimistel toetada kindlaid poliitikuid ja seeläbi mõjutada ka tulemusi. Samuti erinevad huvigrupid erakondadest selle poolest, et kui parteid on enamasti üsna laiapõhjalised koalitsioonid, millele on ühtlasi omane konkreetne ja võrdlemisi mahukas poliitiline programmm, siis huvigrupid piirduvad üldiselt ainult mõningate nõudmistega teatud poliitikavaldkonnas ning nad ei pea üritama meeldida suurele valijaskonnale. (G. C. Edwards et.al., 2014, pp. 331-333; Gitelson jt, 1996, lk. 173) Laias laastus võib huvigrupid jagada majanduslikeks ja kodanikegruppideks. Majanduslikud huvigrupid on enim ja kõige efektiivsemalt organiseerunud ning võib öelda, et suurel määral teenivad nad huve, mis on juba niikuinii sotsiaalses ja majanduslikus eelisseisundis. (Patterson, 2013, pp. 222, 242) Majanduslike huvigruppide alla paigutuvad nii ärigrupid,
annaabi.ee 
