Terrorism- Teadlik vägivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilelanike suhtes, et saavutada valitsuselt oma nõuete täitmist. Terror- Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni; hirmuvalitsus Sotsialism- Poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonna sotsiaalset võrdsust. Sotsiaalpoliitika- Valitsuse poliitika vaesemate ja hättasattunute aitamiseks ning ühiskondliku võrdsuse edendamiseks. Sotsiaalne turvalisus- riigi sotsiaalpoliitika eesmärk, mille kohaselt riigi kodanik võib haiguse, töökoha kaotuse, vaesumise või mõne muu õnnetuse korral loota riigi abile.
ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev autoritaarne diktatuur ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik B Babüloni rippuvad aiad Babüloni kuningalossi katusele ja müüridele rajatud nn rippuvad aiad, kus kasvasid
vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev autoritaarne diktatuur ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik B Babüloni rippuvad aiad Babüloni kuningalossi katusele ja müüridele rajatud nn
inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane askeet inimene, kes karmide ja kasinate eluviisidega püüab vabaneda oma hinge uuestisünnist atentaat tapmiskatse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel atleet Olümpias olümpiamängudel osalev kreeklasest sportlane augur preester, kes ennustas lindude lennu järgi autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele autoritaarne võimule pimesi alistumist nõudev autoritaarne diktatuur ebademokraatlik valitsemisvorm, kus kogu võim on koondunud ühe isiku või väikese isikute rühma kätte ja rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik B Babüloni rippuvad aiad Babüloni kuningalossi katusele ja müüridele rajatud nn
· 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad · Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint- Just). Seadis sisse Kõrgema Olendi kultuse. Seati sisse üldine sõjaväekohutus. Prantsuse väed vallutasid Belgia ja Reinimaa. · 18. detsembril 1793 vabastasid prantslased Touloni linna. Kapten Bonaparte'st sai
Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusga ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma:
Olenevalt oma sidemetest antud riigiga jaguneb rahvas välismaalasteks ja kodanikkonnaks. Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine iseseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusega ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma:
Välismaalasteks võivad olla nii teiste riikide kodanikud kui kodakondsuseta isikud. Kodanikud on antud riigi kodakondsusega isikud. Kodakondsus tähendab inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega on määratud mõlema poole õigused ja kohustused teineteise ees. 3)suveräänne riigivõim Suveräänne riigivõim tähendab nii välimist kui sisemist iseseisvust. Välimine isieseisvus põhineb teiste riikide de jure või de facto tunnustusel. Sisemine iseseisvus tähendab, et riigis kehtib ainult tema poolt loodud ja tema poolt kontrollitav õiguskord. Riigivõimu teostaja on vaba oma tegevuses ega allu marionetina mingile välisjõule. Legitiimsus tähendab, et võim kuulub võimukandjatele kooskõlas seadusga ning on vastavuses rahva kui kõrgeima võimu kandja tahtega. Peamised funktsioonid, mida riik peaks täitma: - nende huvide väljendamine, täpsustamine, mida inimesed riigilt ootavad;