Metallid Metallideks nimetatakse keemilisi elemente mille aatomi elektronkatte välises kihis on üks kuni kolm elektroni ning millel on iseloomulik metallne läige. Omadused: 1.Poleeritavad 2.Head elektijuhid 3.Head soojusjuhid Metalle iseloomustatakse sulamis-ja keemis temperatuuri järgi. Metallid on plastilised. Metallide kõvadus Metalli kõvadus näitab selle vastupidavust kriipimisele või võimet kriipida nagu näiteks kroom ja malm. Pehmed metallid nagu näiteks kuld ja hõbe. Tugevad metallid on vastupidavad löökidele nagu näiteks teras.
elektrokeemilise potensiaali erinevusel. (CuSO4 = elektrolüüt, puhastamata Cu =anood, puhastatud Cu=katood) Galvaani katete valmistamine metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese on katood mis asub elektrolüüsis kus lahus on katte metalli sisaldav. Anoodiks on kattemetall. Katete valikuline eemaldamine süsteem säilib kuid vahetatakse katood ja anood Metalli Poleerimine Põhineb füüsikalisel nähtusel, kus vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, ühendatakse vooluga, üks on anood teine katood. Kuna vool liigub mööda tippe, siis lahustuvad need esimesena. Suured pinged (40-60V / 400-600 A/m2). Elektrolüüdiks on HClO4 . Oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina. 30. Elektrood mittemetallilise kekskkonna kokkupuutes olev juht, mis ühendab kk elektriahela teise osaga. Ülesandeks on el. juhtimine kk või sellest välja, aga ka el. välja tekitamine.
2) Daniel-Jacobi GE-s on kaks elektroodi eri elektrolüüdi lahustes. See GE koosneb CuSO4 lahusesse sukeldatud Cu elektroodist ja ZnSO4 lahusesse sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn.elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Zn-2e=Zn²- ja Cu²-+2e=Cu. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel (terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600 /m² ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus). Veel kasutatakse sama tehnoloogiat detailide täpseks töötlemiseks. Oksüdeerimise
jääb seejuures muutumatuks, muutuvad aga tema struktuur ja omadused. Kui moondumine on toimunud ühesuunalise rõhu juures, siis tekkinud kivim on kiltjas, st ühes suunas kergelt lõhestatav. 3.1.3.1 Marmor on tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim. Oma dekoratiivsuse tõttu kasutatakse marmorit peamiselt viimistlustöödel. Eestis päris marmorit ei leidu. Mõned Vasalemma karjääri paekihid on poleeritavad ja seetõttu mõnevõrra sarnased marmoriga. 13 3.1.4 Looduskivide tootmine ja kasutamine 3.1.4.1 Tootmine toimub lahtistest karjääridest või kaevandustest. Kivikarjäär kujutab endast astmeliste nõlvadega süvendit. Kivimit kaevandatakse karjääri nõlvadelt murdmise, lõhkamise või saagimise teel.
eralduvad ioonid lahusesse, mistõttu elektrood omandab neg. Laengu. Tsink ja vask elektroodide vahele tekib elektrivool, kusjuures tsink on neg-ks elektroodiks (anood) ja vask on pos.ks elektroodiks (katood). Reaktsioonid: Katoodil – Cu2++2e=Cu (reduts.); anoodil Zn=Zn2++2e (oksüd.). See element on pööratav. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Anoodse poleerimise korral poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood (detail), teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel – terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600A/m2 ja elektrolüüdiks on HCiO4 lahus. Oksüdeerimisel on anoodiks detail. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega oksiidi kiht, s.o
lahusesse sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn.elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Zn-2e=Zn²- ja Cu²-+2e=Cu. Protsess on pööratav. Pööramiseks liidetakse Cu e`välisvooluallika positiivse poolusega ja Zn e`negatiivse poolusega ja lastakse vool läbi. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel. Oksüdeerimise korral ühendatakse Al detail vooluallika + poolusega, elemendi pinnal tekivad ioonid, mis kohe reageerivad vesilahusega ja pinnale ekib oksiidikiht. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi lahuseid, saadakse erinevate omadustega
2)Daniel-Jacobi GE-s on kaks elektroodi eri elektrolüüdi lahustes. See GE koosneb CuSO4 lahusesse sukeldatud Cu elektroodist ja ZnSO4 lahusesse sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn. Elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Zn - 2e = Zn²- ja Cu-2 + 2e = Cu. Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel (terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600 A/m² ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus). Veel kasutatakse sama tehnoloogiat detailide täpseks töötlemiseks. Oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina.
Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn. Elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Zn 2e Zn²+ ja Cu²+ + 2e Cu. Protsess on pööratav. Pööramiseks liidetakse Cu elemendi välisvooluallika positiivse poolusega ja Zn elemendi negatiivse poolusega ja lastakse vool läbi. Elektrokeemiline poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel. Parameetrid: terase poleerimisel on pinge 40-60V, voolutihedus 400-600 A/m2 ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus. Alumiiniumi elektrokeemilise oksüdeerimise korral ühendatakse Al detail vooluallika pluss-poolusega, elemendi pinnal tekivad ioonid,
sukeldatud Zn elektroodist. Elektronide liikumise suuna järgi välisahelas on katoodiks Cu ja anoodiks Zn. Elemendi töötamisel kulgevad elektroodide ja lahuse vahel järgmised elektrokeemilised reaktsioonid: Negatiivsel elektroodil Zn ioonid siirduvad lahusesse: Zn = Zn 2+ + 2e- (oksüdeerumine) ja positiivsel elektroodil: Cu sadenemine Cu 2+ + 2e = Cu (redutseerimine) Elektrokeemiline poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub läbi teravike/mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel (terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600 A/m 2 ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus). Al ja Ti elektrokeemiline oksüdeerimine: oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina.
Cu2+ + 2e- = Cu (redutseerumine) Negatiivsel elektroodil: Zn2+ ioonid siirduvad lahusesse: Zn = Zn2+ + 2e- (oksüdeerumine) Elektrokeemiline poleerimine: Poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel (terase poleerimisel on pinge 40-60V ja voolutihedus 400-600 A/m² ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus). Al ja Ti elektrokeemiline oksüdeerimine: Oksüdeerimise korral kasutatakse detaili anoodina. Kasutades erineva koostisega elektrolüüdi
reaktsioonid: Zn 2e Zn²+ ja Cu²+ + 2e Cu. Protsess on pööratav. Pööramiseks liidetakse Cu elemendi välisvooluallika positiivse poolusega ja Zn elemendi negatiivse poolusega ja lastakse vool läbi. Daniel-Jakobi element on aja jooksul taastuv. Elektrokeemiline poleerimine põhineb füüsikalisel nähtusel, kui vool liigub mööda tippe. Poleeritavad kehad asetatakse lahusesse, nad ühendatakse vooluallikaga nii, et üks oleks anood, teine katood. Kuna vool liigub eelistatult läbi teravike, siis need lahustuvad esimesena. Poleerimisel kasutatakse suuremaid pingeid, kui galvaanilisel katmisel. Parameetrid: terase poleerimisel on pinge 40-60V, voolutihedus 400-600 A/m2 ja elektrolüüdiks on HClO4 lahus. Alumiiniumi ja titaani elektrokeemilise oksüdeerimise korral
annaabi.ee 
