jääma ja need saaks vajadusel toidet. Järv kujunes veereservuaariks ning samas saaks reguleerida kalamajandi veetaset. 1.2.3. Hüpotees nr. 3 Lähedal olev Aardla polder on otseselt seotud järvede loomisega, et sinna vett koguda. 5 1.3. Analüüs Iga esitatud hüpoteesi kinnitamiseks on mitmeid fakte. Ometi kõigepealt sõelusin välja hüpoteesi nr. 3. Alustasin välisvaatlusest praegune Ülenurmelt Roiule minev maantee on poldri tammiks ning maapind Kurepalu poole sõites aina tõuseb. Olles jõudnud juba üsna palju kõrgemale võib näha ka endist poldri tamme, millel on nüüd asfaltee. Tee pealt saab näha ka poldri endist pumbajaama, mis aga jääb liiga kaugele Kurepalust. Juba välisvaatluste põhjal tahtsin seda teooriat kõrvale jätta, kuid kinnitust sain Tartumaa keskkonnateenistusest, kes lükkasid samuti selle teooria ümber, kuna Aardla polder on seotud otseselt Pori jõega, mis viib vee Emajõkke.
meetrit. Kuivendamine pole ,,tervislik" just seetõttu, et Meenikunno on tüüpiline looduslikult kaitsmata põhja- ja pinnaveega nö "rippuv" soo, mille alla jääb veega küllastumata liivakiht. Räpina polder on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb ja rändab arvukalt mitmeid ohustatud ja kaitsealuseid linnuliike. Antud ala asub Lämmijärve läänekaldal ning on eesti suurim ja Põlvamaa ainus poldriala. Poldri rajamist alustati 1967. aastal eesmärgina luua kultuurrohumaa kahe suurfarmi söödabaasiks. 4 Nüüdseks on polder oluline linnukaitseala, kus peatub rändeperioodil ligikaudu 1,5 miljonit lindu. Prioriteetsed pesitsevad linnuliigid on rukkirääk, hüüp, täpikhuik, mustviires, väikekajakas ning läbirändajad suur-laukhani ja sookurg. Lindude kaitseks on algatatud Euroopa Liidu LIFE-Nature projekt "Natura
selle eesmärgiks on kompenseerida Natura 2000 piirangute tõttu saamata jäänud tulu. Natura 2000 aladele jääva erametsamaa omanikel on võimalik alates 2008. a taodelda Natura 2000 toetust erametsamaa kohta. Toetuse eesmärk on samuti saamata jäänud tulu kompenseerimine. Natura alasid: Põlvamaal Ahja loodusala Kanepi järvede loodusala Meelva linnuala, Meelva loodusala Meenikunno linnuala, Meenikunno loodusala Mooste loodusala Räpina loodusala Räpina poldri linnuala Võhandu jõe ürgoru loodusala Värska loodusala Pärnumaal Kabli linnuala, Kabli loodusala Kanaküla loodusala Kihnu loodusala Kikepera linnuala (Pärnumaa, Saarde vald, Sigaste küla; Pärnumaa, Surju vald, Saunametsa küla; Surju küla) Koonga tammiku loodusala Laiksaare loodusala Lavassaare linnuala, Lavassaare loodusala Lemmejõe loodusala Lindi loodusala Luitemaa linnuala, Luitemaa loodusala Manilau-Hanilaiu loodusala
olukorrani kus isevoolne äravool pole võimalik. Ka siis tuleb kuivendussüsteem ümber ehitada poldriks. Jõgede- ja väikeste järvede äärsetele aladele oleks võimalik luua normaalseid äravoolutingimusi ka jõe süvendamise või järve veetaseme alandamisega, see ei ole aga kooskõlas tänapäeva arusaamadega looduskaitsest ja maastikuhoolest. Jõgede süvendamist tehti Eestis 19 . sajandi lõpus 20.sajandi I pooles. Poldri projekteerimisel peab arvestama kõigi ehitusega kaasnevate võimalike negatiivsete teguritega, mis halvendavad looduskeskkonna seisundit (veelindude pesitsusalade ja kalade kudemispaikade hävinemine) ning suubla veerežiimi. 6. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 – pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 - veelask.
Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. See tähendab, et keelatud on nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Põlva-Valga-Võru regioonis on 71 hoiuala, millest suurim on Räpina poldri hoiuala. Püsielupaikade loomise eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Põlva-Valga-Võru regiooni territooriumil on hetkeseisuga loodud 180 püsielupaika, mille ülesandeks tagada I, II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide kaitse ja säilimine. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt. Sellisteks objektideks võivad olla: puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik,
16 IV teema. Õiguskaitsevahendite kohaldamine (riigivastutus) KOHTUPRAKTIKA: Tallinna linn, RKHKm 3-3-1-29-08; Mugra, RKHKo 3-3-1-47-08; Pajker, RKHKo 3-3-1-57-09; Semjonova, RKÜKm 3-2-4-1-10; Lillemets, RKHKo 3-3-1-41-10 KAASUSED 1. P-le kuulub Audru vallas Pärnu lahe kaldal asuv kinnistu. Vabariigi Valitsus kehtestas määruse, millega võeti Audru poldri hoiuala rändlindude elupaikade säilitamise eesmärgil kaitse alla. Samal alal paikneb ka P kinnistu. P esitas halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuse määruse tühistamiseks ulatuses, milles Audru poldri hoiuala hulka on arvatud ka talle kuuluv kinnistu. P leiab, et Vabariigi Valitsuse õigusakt on nii materiaalselt kui ka formaalselt õigusvastane. Halduskohus asus kohtuasja lahendades järgmistele seisukohtadele: 1) Vabariigi Valitsuse
Natura 2000 võrgustiku a lal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartide l 1 märgitud projektiala l hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 1) Natura 2000 võrgustiku a lal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1 ) Kaitsealal, hoiua la l või püsie lupa i gas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on: 1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,20,4), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha;
võrgustiku alal või asuvad määruse lisas 5 toodud kaartidel 1 märgitud projektialal hooldamiseks antavad toetuse määrad on: 1) Natura 2000 võrgustiku alal asuva puisniidu hooldamine 3600 kr/ha; 2) puisniidu, mis ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, hooldamine 3100 kr/ha; 3) Natura 2000 alal asuva rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, LKS § 69 punktis 1 nimetatud linnua la l asuva poldri niidu hooldamine 2800kr/ha; 4) rannaniidu, loopealse, lamminiidu, soostunud niidu, sooniidu, puiskarjamaa, aruniidu, mis ei asu Natura 2000 alal, hooldamine 2300kr/ha. [RTL 2007, 70, 1228 - jõust. 10.09.2007] (1 1 ) Kaitsealal, hoiuala või püsielupaigas asuvate poollooduslike koosluste taastamiseks antavad toetuse määrad on: 1) niidu või loopealse puhastamine hõredast võsast (liituvusega 0,20,4), kui võsa on: a) kuni 1,5 m kõrgune 2800 kr/ha; b) üle 1,5 m kõrgune 3900 kr/ha;
drenaaz, nagu põllumaal- ainult suurema intensiivsusega. Keldrit saab kaitsta: jättes selle tegemata; ehitada hoone kõrgemale või paigaldada ümber vundamendi drenaazitoru. Põranda all peab olema kruus, mis katkestab kapillaartõusu. 59. Mis on polder ja millised on tema elemendid? Polder on kuivendatud maa-ala, mis asub jõe, järve või mere ääres ja on ümbritsetud tammidega, et välistada üleujutamisoht suurvee perioodil. Poldri elemendid: 1 - poldritamm; 2 - poldri piirdekraav; 3 - kuivendusvõrgu kogujakraavid; 4 pumbajaama juurde voolukanal; 5 - pumbajaam; 6 - poldriväline kraav; 7 - suubla; 8 veelask (seal kuskil on ka sisse- ja väljalasu lüüsid) 60. Miks tekivad ja kuidas lahendatakse pinnavee probleeme asulas? Probleemid tekivad, sest kasutatakse kõvakattega teid ja parklaid, kus vesi pinnasesse ei imbu. Lahenduseks on sademevee kanalisatsioon: 1) lahtine (küvetid ja nõvad maaasulates) 2) kinnine (rennid, restkaevud, torustik linnades)
turismiettevõtted. Täna tullakse siia vaid üheks päevaks: suviti kas jalgsi või ratastega, et viibida looduses ja nautida veemõnusid, talviti suusatamist Vooremäe nõlvadel. Tegemist on nn ühepäevaturismiga, mida uut etevõtet rajades soovime muuta. Vallas asub kalakasvatus, kust on võimalik osta kalastusluba kalatiikidel kalapüügiks. Omaette vaatamisväärsused on lindude ülerändeaegsed peatuspaigad - eelkõige Aardla poldri piirkonnas ja kevadisel ajal. Selles lähtudes arvame, et on vaja arenda turismi, et turistidel oleks võimalik tulla loodusesse, mitte peatuda linnas hotellides. Kindlasti on palju neid inimesi, kes puhkuse ajal veedaksid oma aega looduses, linnakärast eemal. Tulevane turismitalu on kindlasti konkurendivõimeline, kuna plaanis on ära kasutada Vooremäge ning kohalikku hobuste talli, mida Tigete puhkekeskus ei ole suutnud/soovinud teha. Kindlasti on plaanis rajada
annaabi.ee 
