· Ahtrus tinglikult selles rühmas Toorkiu vähesusest tingitud haigused · Vatsa atsidoos · Laminiit · Maksa abtsessid · Nihkunid libedik · Vatsapuhitus tinglikult selles rühmas Mineraalelementide ja vitamiinide ebaõigest söötmisest tingitud haigused · Praktiliselt kõikide elutähtsate vitamiinide ja mineraalelementide puudushaigused ja sagedasti ka mürgitused · Poegimishalvatus. Ketoos · Ehk atsetoneemia · On kõrgetoodanguliste lehmade ainevahetushaigus, mis esineb sagedasti 10...40 päeva peale poegimist. · Lammastel, eriti kaksiktallede puhul paar päeva enne poegimist. · Peale poegimist kasutavad lehmad enda energiavajaduse katmiseks kehavarusid, eelkõige rasva ning vähem aminohappeid. September-detsember 2008. a.
Post mortem leiud Kusepõis ületäitunud Peaaju veresooned liigtäitunud Ajukestad paksenenud ja turses Entsefaliit Lihainspektsiooni otsus Endeemilistes alades võib lihakeha edasi saata töötlusesse, juhul kui looma hammustati 8 päeva enne tapmist või 48 tunni jooksul enne tapmist Hammustuskoht ning ümbritsevad koed lähevad utiili Diferentsiaaldiagnoosid Aujeszky haigus Seedimatus Poegimishalvatus Veiste spongiformne entsefalopaatia Teetanus Botulism Võõrkeha suus Mürgistused (näiteks raskemetallid) Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus Möirgamine Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs
Primaarne müeliintupe kahjustus Primaarne aksoni degeneratsioon Eelnevate kombinatsioonid *Primaarne müeliintupe kahjustus- demüelinatsioon Ioonide inbalansi mõju 1. Suurenenud K+ suurendab membraani erutuvust (massiivne trauma, Addisoni haigus) 2. Vähenenud K+ vähendab membraani erutuvust (oksndamise korral) 3. Suurenenud Ca++ stabiliseerib membraani (hyperparatyroidism, vit-D toksikoos, neerupuudulikkus) 3. Vähenenud Ca++ suurendab membraani erutuvust (hypoparatyroidism, poegimishalvatus) Informatsiooni edasijuhtimine neuronis Presünaptiline närvilõpe vabastab transmitteraine sünapsi Transmitteraine vabanemine sünapsipilus aktiveerib retseptori (ioonkanalite avanemine, sulgumine) Potensiaalid levivad läbi neuroni kuni aksoni lähtekohani, mis on AP-de künniseks (suurem arv Na+ ioonkanaleid) Kui aksoni lähtekoha depolariseerumine saavutab künnise, tekib AP. Na+ kanalid avanevad ja Na+ tungib rakku AP levib aksoni lõppu, sünapsini
tiinuse jooksul, · Kitsed võivad tiinuse 2.3. kuu jooksul kaotada kuni 0,5 palli, kui nende algne toitumus vähemalt 2,5 palli · Kitsede söötmine tiinuse lõpp-perioodil tasakaalustatud ratsioonidega, ratsiooni energiasisalduse tõstmiseks vajalik teraviljade, jõusöötade ratsiooni lülitamine · Igale kitsele õige söödafrondi olemasolu teraviljade söötmisel · Poegimishalvatus e. hüpokaltseemia Põhjus: · Kaltsiumi ainevahetushaigus, mida soodustavad liigselt kaltsiumi sisaldavate söödaratsioonide kasutamine tiinusperioodil. Kui söödetakse kitsesid madala kaltsiumi sisaldusega ratsioonidega tekib utel negatiivne kaltsiumi bilanss ja see puudus kutsub esile paratüroid (PTH) hormooni aktiveerimise ja kaltsiumi kättesaadavuse suurenemise luudest.
Selle sööda arvelt moodustub kehavaru, mida lehm kasutab pärast poegimist täiendava piimakoguse andmiseks. Lehma söötmine viimastel poegimiseelsetel päevadel Viimastel poegimiseelsetel päevadel jälgitakse hoolsalt udara seisukorda, udaraturse tekkimisel ja viimaste poegimiseelsete tunnuste avaldumisel lõpetatakse jõu- ja mahlakate söötade söötmine, et pidurdada udara töösse lülitumist ja muuta piimatoodangu kasv sujuvamaks. Udara järsust töölehakkamisest võib tekkida poegimishalvatus. Piimaga pumbatakse organismist välja palju mineraalaineid (eeskätt Ca ja Mg), mis on hädavajalikud selleks, et erutuslaine saaks kulgeda mööda närvikanaleid. Samal ajal ei käivitu mõnikord mehhanismid, mis peavad tagama Ca, Mg ning teiste tagavarade operatiivse kasutuselevõtmise. Poegimishalvatus Poegimishalvatuse tunnused: Halvatus algab sabast ja tagajalgadest ning levib pea suunas. Tagakeha muutub jahedaks, väheneb naha tundlikkus, saba muutub lõdvaks,
karboksühemoglobiini COHb. Kui õhus on 0,1% CO, siis 50% hemoglobiinist seotakse. Kujuneb hapnikutranspordi oluline langus. Hüpokaltseemia- 1. osteomalaatsia e. ostitis fibrosa fosforirikas ja kaltsiumivaene ratsiooni korral tekib paratüreoidia hüperfunktsioon parathormooni sisaldus tõuseb, neerudes suureneb fosfaatide eritumine. Samaaegselt toimub mineraalainete mobilisatsioon luudest, veres tõuseb kaltsiumi sisaldus. Tekib luude demineralistasioon. 2. poegimishalvatus e. paralysis puerperalis peamiselt veistel, aga ka väikemäletsejatel ja sigadel. Piimaga väljutatakse palju Ca ja P, mille tulemusena häirub Ca/Mg suhe ning Ca sisaldus langeb < 1,75 mmol/l. Tiinuse lõpul tekitab Ca-liig ratsioonis alimentaarse hüperkaltseemia, mis pidurdab parathormooni ja stimuleerib kaltsitoniini sekretsiooni, Ca-liig salvestatakse luudes. Cavahetuse hormonaalne regulatsioon on aeglane,
(luukude, hambad). Ca reguleerib organismis: närvisüsteemierutusprotsesse, on vajalik skeleti ja südamelihaste normaalseks tööks, võtab osa vere hüübimisprotsessidest, soodustab raua kasutamist ja ainevahetust organismis. Kaltsiumi puudusel loomad haigestuvad rahhiiti, mille tunnusteks on: kõverdunud luud, eriti jäsemete luud, mis kannavad keha raskust, tursunud liigesed, lonkamine. Täiskasvanud loomad haigestuvad osteomalaatsiasse(luude haprus) Tuntud on poegimishalvatus Rohkem kaltsiumi sisaldavad söödad: liblikõieliste rikas rohi, hein, silo, haljas raps, söödakapsas, kalajahu, piim. Vähe on kaltsiumi: teraviljades, kartulis, juurviljades. Fosfor Täiskasvanud veise kehas 80% on luudes. Oluline osa süsivesikute ja rasvade ainevahetuses. Fosfori vaegus võib põhjustada isu puudust, isuväärastust, rahhiiti või osteomalaatsiat. Fosforirikkad söödad: tera- ja kaunviljad, õlikoogid ja srotid, piim ja piimasaadused.
Maks hakkab rasvuma enne poegimist. Maksa rasvumist saame vähendada siis, kui lehm hakkab ise juurde võtma (tiine). Vatsaatsidoos- tekib suurte jõusöödakoguste korraga söötmisel. Vatsa pH langeb siis pikaks ajaks alla 6,0. Tekivad häired vatsaseedes ja häirub erinevate mikroobide omavaheline tasakaal vatsas. Üheks atsidoosi tagajärjeks on probleemid sõrgadega. Atsidoosi korral võib lehmadel esineda sõra nahktalla haavandumist ja lonkamist. Poegimishalvatus- vere kaltsiumi- ja suhkrusisaldus on sel korral tugevalt langenud. Poegimishalvatus tekib äkki ja kulgeb kiiresti. Algul esineb isutus, siis hakkab tagakehast alates halvatus ,mis levib üle kogu keha. Loom langeb maha ja ei suuda tõusta, seisund halveneb kiiresti. Ca ja glükoosi manustamisel veeni tervistub enami lehmi. Poegimishalvatust põhjustab Ca ülesöötmine kinnisperioodil. 62. Veiste ägedad nakkushaigused
Veevahetuse aspektist töötab naatriumi antagonistina, sest kergesti eritudes neerude kaudu soodustab diureesi. 3) Kaltsium vere hüübimine, sekretsiooniprotsessid, lihaskontraktsioonide teke, veresoonte toonuse tõstmine ja südametalitluse stimulatsioon, luukude, piima koostises. Väljub organismist põhiliselt jämesoole, vähem neerude kaudu. Tiinuse ja laktatsiooni ajal organismi kaltsiumivajadus suureneb. Poegimisjärgselt lehmade poegimishalvatus on tingitud kaltsiumisisalduse langusest veres, seotud kaltsiumi imendumise häiretega ja intensiivse piima moodustumisega. Kaltsiumi bilanssi reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja vitamiin D3 hormoon. 4) Fosfor makroergiliste ühendite (ATP) ja koensüümide koostises, rakusisese puhversüsteemi koostisosa, rasvade transpordiks vajalik, kaltsiumfosfaadina luude koostises. Kaltsiumi ja fosfori metabolism on omavahelises seoses (luustiku struktuurid).
Veevahetuse aspektist töötab naatriumi antagonistina, sest kergesti eritudes neerude kaudu soodustab diureesi. 3) Kaltsium vere hüübimine, sekretsiooniprotsessid, lihaskontraktsioonide teke, veresoonte toonuse tõstmine ja südametalitluse stimulatsioon, luukude, piima koostises. Väljub organismist põhiliselt jämesoole, vähem neerude kaudu. Tiinuse ja laktatsiooni ajal organismi kaltsiumivajadus suureneb. Poegimisjärgselt lehmade poegimishalvatus on tingitud kaltsiumisisalduse langusest veres, seotud kaltsiumi imendumise häiretega ja intensiivse piima moodustumisega. Kaltsiumi bilanssi reguleerivad parathormoon, kaltsitoniin ja vitamiin D3 hormoon. 4) Fosfor makroergiliste ühendite (ATP) ja koensüümide koostises, rakusisese puhversüsteemi koostisosa, rasvade transpordiks vajalik, kaltsiumfosfaadina luude koostises. Kaltsiumi ja fosfori metabolism on omavahelises seoses (luustiku struktuurid).
annaabi.ee 
