inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut. Näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Kuningas Lear", ,,Suveöö unenägu" jpt. Cervantes koos Shakespeare`ga tuntakse aga kui sonetti
inimese orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumateks kirjanikeks olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut. Näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Kuningas Lear", ,,Suveöö unenägu" jpt. Cervantes koos Shakespeare`ga tuntakse aga kui sonetti
embleemile" 1924-26 ,,Illustratsioon"1924 ,,Illustratsioon (vene komm partei) ,, 1924 ,,kontrakompositsioon ,,Illustratsioon V" 1924 Majakovski ,,Pioneer fanfaariga" poeemile"Lenin" 1929 1930 ,,Kompa I sinise ja kollasega" 1925 ,,Romb sinise kollase ja punasega" Rotterdamis" 1925-30 ,,Mokakann" 1923-24 ,,Dissonantide BEYER kontrakompositsioon
fragmendid, kuid suurem osa on kirjutatud uuesti. Glinka ja librettid tõid mõneid muudatusi osalejate koosseisu. Mõned tegelased ei esinenud ooperis (Rogdai), teised aga olid lisatud (Gorislava) ,olid ka mõningad muudatused süüzee liinis. Ajalugu Ooperi idee on oluliselt erinev kirjanduslikust allikast. Brilliantsele nooruslikule Puskini poeemile (1820), mis põhineb vene eepiliste muinasjutude teemadel, on omased kerge iroonia, mänguline suhtumine kangelastesse. Glinka keeldus sellisest süzee traktaadist. Ta on loonud eepilist ooperit, mis oli täis suuri mõtteid. Ajalugu Ooperi kiidetakse kangelaslikkust, aadli tundet, lojaalsust armastuses, mõnitatakse aga argust, pettust, julmust. Läbi kogu töö
Programmiline muusika: Liszti programmiline muusika pole illustratiivne, st ei kirjeldata täpselt programmi, vaid väljendab mingit filosoofilist ideed. Liszti programmilisi sümfoonilisi teoseid: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", 13 sümfoonilist poeemi. Nende hulgas on "Prelüüdid", "Tasso", "Prometheus", "Mazeppa", "Orpheus" ja "Hamlet". Sümfooniline poeem on programmiline üheosaline orkestriteos. Kasutab väga sageli transformatsiooni võtet. Sümfoonilisele poeemile on veel iseloomulik monotematism põhineb ühel teemal, mis tähendab, et kõik teemad on tuletatud ühest teemast, teos on temaatiliselt ühtne. Liszt oli esimene, kes kirjutas sümfoonilisi poeeme tung ühendada muusikat ja poeesiat. Sümfooniline poeem "Prelüüdid" (1848 Weimar) Pealkirja "Prelüüdid" lisas Liszt teosele hiljem. Pealkirja idee andis Lisztile vürstinna Wittgenstein, kes oli lugenud samanimelist Lamartine'i luuletust
Juhan Smuuli "Poeem Stalinile" oma retoorilises ümbruses "Poeemi Stalinile" kasutatakse mõjuva argumendina, kui räägitakse Teise Maailmasõja järgsest ikaldusperioodist eesti kirjanduses. Omas ajas kasutati seda manipuleerimiseks, näitamiseks, et eesti kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust. Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'häbiväärset' osa, retoorilist kihti, mis tõstab poeemi kui mitte esteetiliselt, siis metafüüsiliselt küll. Stalini nime kasutatakse siira tunnetusliku väärtusena.
1927. aastal valiti Wiiralt ka Sügissalongi liikmeks. Rahvusvahelised graafikanäitused, klassika uurimise võimalus Rahvusliku Raamatukogu gravüürikabinetis, pariislastele iseloomulik vilgas kunstielu ning selle kõrval teine, boheemlaslik eksootiline Pariis, suurlinna ööilm koos ulja kombevabaduse ja kergemeelsusega lõid visiooni, mis oli määravaks Wiiralti loomingus kuni 1930. aastate alguseni ("Suplejad", "Naised silindritega" 1927,ofort, illustratsioonid A. S. Puskini poeemile "La Gabrièlide" 1928, ofort, vasegravüür, illustratsioonid F. Mauriaci esseele "Lisa Bosseut`traktaadile himurusest" 1928, ofort) jne. Näib, nagu oleks Pariisis 1920. aastatel toimunud Wiiralti arengus tõus ülespoole, mille tipuks sai 1930. aastate alguses võimas kolmik "Põrgu" (19301932, ofort, vasegravüür), "Kabaree" (1931, ofort, vasegravüür), "Jutlustaja" (1932, lito). Neid töid võiks lugeda nii sisult kui vormilt Wiiralti loomingu esimese perioodi kokkuvõtteks.
Neil oli isegi ühine tütar Medora. Maailm mõistis Byroni suhted Augustaga teravalt hukka, kuid Byron oli liiga rikas ja mõjukas, et keegi teda kahjustada oleks suutnud. Byronit imetleti, kuid ei sallitud aristokraatlikes ringkondades, ta oli teistest liiga erinev ja terava keelega, kes ei kartnud oma arvamust avaldada. Augusta oli Byronile ka inspiratsioon nii sündis idamaa-aineline poeem "Gjaur" (1818) illustratsioon poeemile ,,Gjaur" Sel perioodil kirjutas Byron mitmeid teisi idamaa-ainelisi poeeme: "Lara", "Abydose mõrsja", "Korsaar", "Korintose piiramine", "Parisina". Eriti suur menu oli poeemil "Korsaar": peategelane oli korsaar Conrad, metsik, üksik, kummaline, tüüpiline Byroni kangelane; saladuslik, tema jaoks pole ei kahetsust, karistust ega lunastust; rahu leiab alles hauas; põgeneb iseenda eest tegevusse, õilsa päritoluga ja elus pettunud. Conrad juhib hulljulgete mereröövlite ohtlikku tegevust
", mis koosnes neljast luuletusest koos Lev Zegini ja viieteistaastase imelapse Vassili Tsekrõgini illustratsioonidega. Aastatel 19141915 tegeles Majakovski poeemiga ,,Pilv pükstes", mille jaoks andis inspiratsiooni kirglik armumine kuueteistaastasesse Maria Denissovasse. Seda poeemi võib pidada tema parimaks lüüriliseks saavutuseks. Üks esimesi, kes seda Majakovski ettekandes kuulis, oli Maksim Gorki, kes puhkes liigutusest nutma. Hoolimata sellest oli raske poeemile kirjastajat leida. Appi tuli Ossip Brik, kes finantseeris trükkimist. 1915. ja 1916. aastatel väljendus Majakovski kohtumine Lilja Brikiga poeemis ,,Selgrooflööt" ning luuletustes ,,Lilitska" ja ,,Kõigele". Nendele on iseloomulik pendeldamine eufooria ja meeleheite vahel, armastuse rõõmu ja vastamata armastuse tunde vahel. Kõige tormilisemal kohviku futurismi perioodil 1918. aastal andis Majakovski välja poeemi ,,Inimene", mis tekitas
orjastamisele ja ahistamisele. Võrreldes aga varasema perioodiga ei sõltu renessansi kirjandus kirikudogmadest, skolastlikest teadmistest ning seisuslikest normidest. Selle vastu keskaja kirjandust ja inimest iseloomustab just alandlikkus ja alistumine autoriteetidele. Renessansiaja tuntumatud kirjanikud olid Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Petrarca sai kuulsaks tänu oma kirjutatud ladinakeelsele poeemile ,,Aafrika". Hiljem kirjutas ta veel luuletsükli ,,Laulude raamat". Kunstilise zanri novelli algataja Boccaccio on aga tuntud ka maailmakuulsa teose ,,Dekameron" autorina. Montaigne kirjutas teose ,,Essais" ning just Montaigne esseedest ongi võetud kasutusele termin essee. Euroopa renessansi kuulsaim näitekirjanik Shakespeare kirjutas mitu tuntud raamatut. Näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet", ,,Kuningas Lear", ,,Suveöö unenägu" jpt
laadi teoseid. "Rahvakeelest" kuidas on võimalik itaalia keele murdeid kasutades luua itaalia ideaalne kirjakeel. "Monarhiast" viha poliitilise lüüasaamise pärast. Astus keisri poole üle. "Pidusöök" probleemide lahendamiseks peavad inimesed tegelema rohkem filosoofiaga. "Jumalik komöödia" (13071321) kirjutas surmani, raske ja piinav lugu, millel õnnelik lõpp. Pikkus 14000 värssi, lõi poeemile uue värsi tertsiini (aba bcb cdc jne). Keskajalisusele viitab rohke numbrisümboolika kasutamine. 3 osa: Põrgu, Puhastustuli, Paradiis, igas osas on 33 laulu ning teos juhitaxe sisse ühe lauluga (100 laulu). Vergilius on teoses Dante teejuhix. Põrgu on 9 ringiga lehter põhjapoolkeral, on ka ausatele ja usklikele, kes on natuke kahelnud Jumalas, eelpõrgu (sääskede piinata). 1 ring. Antiigi suured mehed, sest paganad; 2. ühe tegeliku pahega inimesed (nt
Luuletaja, kes sümboliseerib ka inimest üldse, eksib paksu metsa (ilmalikku patuellu) ega leia väljapääsu. Teda ründavad Panter, Lõvi ja Hunt (inimpahede kehastajad). Appi ruttab kuulsa rooma luuletaja Vergiliuse vaim (luule ja antiikkultuuri, aga ka inimliku tarkuse sümbol), kes juhib ta läbi põrgu ja puhastustule õndsate asupaika paradiisi. Edasi viib teda Beatrice (jumaliku armu ja tarkuse sümbol), kellega koos jõuab luuletaja lõpuks jumala palge ette. Dante lõi poeemile uue värsi tertsiini (aba bcb cdc jne). Poeemi 100 laulu (14000 värssi) jagunevad kolme ossa "Põrgu", "Purgatoorium" (puhastustuli) ja "Paradiis", igas 33 laulu, + sissejuhatus. Põrgu on 9 ringiga lehter põhjapoolkeral, on ka eelpõrgu ausatele ja usklikele, kes on natuke kahelnud Jumalas ja seetõttu sääskede ja parmude piinata. 1. ring: antiigi suurmehed ja süütud lapsed, kes ei tundnud kristlikku ainujumalat.; 2. ring: abielurikkujad ja himurad ja hõljuvad põrgutules; 3
ametis maapinna läbituhnimisega, kuni see hoolimatult läbikaevatud ja pahupidi pööratud maja lõpuks nende jalgade all põrmuks varises. On kindel seegi, et ülemdiakon iseäralikku kirge tundis Jumalaema kiriku sümboolikaohtra portaali vastu, selle piiskop Guillaume de Paris* poolt kivisse kirjutatud nõiaraamatu lehekülje vastu, kes ise kahtlemata oma hinge sellega hukka saatis, et ta sellele igavesele ehitusele, sellele pühale poeemile omalt poolt nii saatanliku 152 eeslehe lisas. Ülemdiakon Claude'i arvele pandi seegi, et ta põhjalikult läbi uuris ka püha Christophe'i hiigla-kuju ja selle pika mõistatusliku raidkuju, mis tol ajal seisis peaportaali juures ja mida rahvas pilgates Monsieur Legris'ks' kutsus. Igatahes võisid kõik tähele panna, kuidas Claude Frollo sageli tundide viisi istus kirikuesise madalal müüril ja vaatles portaali
annaabi.ee 
