.......................... 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine ............................................................................. 85 7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine ................................... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine...................................................................... 88 7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine................................................................ 89 Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid .............................................................................. 90
.......................... 84 7.2 Kahepoolse toimega silindri juhtimine .......................................................................... 84 7.3 Loogikaelemendi "VÕI" kasutamine ............................................................................. 85 7.4 Ühepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine ................................... 85 7.5 Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. ................................ 87 7.6 Pneumosilindri kolvi liikumiskiiruse suurendamine...................................................... 88 7.7 Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine...................................................................... 88 7.8 Ühepoolse toimega silindri kaudne juhtimine................................................................ 89 Pneumoskeemidel kasutatavad tingmärgid .............................................................................. 90
ja leida vastused eelpool toodud küsimustele, kandes need tabelisse PN1-T1. Ühepoolse toimega silindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-1 Skeemidel: NL – nupplüliti, FL – fikseeritav lüliti, PN1.H1 – silindri juhtimine nupplüliti abil, PN1.H2 – silindri juhtimine fikseeritava lüliti abil, PN1.H3 – silindri juhtimine nupplüliti ja 3/2 jaoti abil. Kahepoolse toimega pneumosilindri juhtimine. Millised on kasutatavate juhtimisviiside head ja halvad küljed? Sele PN1-2 Skeemidel: PN1.H4 – silindri juhtimine nupplülititega, PN1.H5 – silindri juhtimine nupplüliti ja 5/2 jaoti abil, PN1.H6 – silindri juhtimine nupplülitite ja 5/2 jaoti abil, PN1.H7 – silindri juhtimine nupplülitite ja 5/3 jaoti abil. Tabel PN1-T1 Liikumis
Bistabiilse silindri poolt arendava jõudu arvutus 31. Silindri poolt tarbiva õhukulu arvutus 32. Pneumaatilised juhtimiskomponendid, otstarve, liigid 33. Pneumojaoturid , nende liigid, tingmärgid, avade tähistussüsteem 34. 5/2 jaoturid, liigid, konstruktsioon, tingmärgid, kasutamine silindrite juhtimiseks 35. 3/2 jaoturid, liigid, konstruktsioon, tingmärgid, kasutamine silindrite juhtimiseks 36. Jaoturite juhtimissignaalid, nende tingmärgid 37. Pneumosilindri kiiruse reguleerimine, näited Kolvi liikumiskiiruse reguleerimine sõltumatult mõlemas suunas. Antud ülesande lahendamiseks on vajalikud kaks möödavoolu-klapiga drosselit. Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine. Kahepoolse toimega silindri kolvi liikumiskiiruse reguleerimine sõltumatult mõlemas suunas. 38. Pneumaatilised loogika elemendid NING, VÕI, EI. Oleku tabelid Pneumaatilise "JA" elemendi kasutamine
Kaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor. Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavaliseima töögaasi, suruõhu laialdane kättesaadavus. Puuduseks võrrelduna hüdrosilindriga on tänu madalamale töörõhule samade mõõtmete juures nõrgem jõud.
Kaitseklapp on seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu,rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Pneumosilinder on silindritaoline seade, mis võimaldab selles kolvi sirgjoonelist liikumist gaasi rõhu jõul. Sisuliselt on pneumosilinder edasi tagasi liikumist võimaldav pneumomootor. Pneumosilindri eeliseks võrreldes hüdrosilindriga on suur töökiirus ja tavaliseima töögaasi,suruõhu laialdane kättesaadavus. Puuduseks võrrelduna hüdrosilindriga on tänu madalamale töörõhule samade mõõtmete juures nõrgem jõud.
Tln: Tallinna Tehnikakõrgkool, 27 lk.), saame õhu kastepunktiks temperatuuril 27oC 25 g/m3 Leian suruõhu absoluutse niiskusesisalduse, 30% suhtelise niskuse korral: 25*0,3=7,5 g/m3 Arvutan järeljahutist väljuva õhu sisalduse: 7,5*15,6117g/h=0,117 l/h Arvutan järeljahutis ühe tunni joooksul eralduva vee koguse: 0,8-0,117=0,683 l/h Vastus: Ühes tunnis eraldub 0,683 liitrit vett kompressori järeljahutis. Ülessanne 13 (variant 4) Kui suur on pneumosilindri, mille läbimõõt on D mm ja kolvivarre läbimõõt d mm töötamiseks vajalik suruõhu kulu N m3/tunnis, kui kolb sooritab minutis n kaksikkäiku käigupikkusel L mm? Suruõhu rõhk on p bar ja temperatuur t oC. Silindri jääkruuumalad vt 2 tabel 4. Antud: D= 63mm=6,3cm d= 20mm=2cm n= 12kk/min L= 100 mm=10cm p1= 4,5 bar t1=23oC Vt1=27cm3 Vt2=31cm3 Leida: N=? Arvutan suruõhu kulu ühele töökäigule: Vtk1 suruõhu kulu ühele töökäigule, cm3;
Drossel A Drosseli läbilaskevõimet saab sujuvalt reguleerida. Drossel A on reguleeritav mõlemas suunas. Drosselid B ja C on reguleeritavad ainult ühes suunas (tähistatud noolega). Vastassuunas liigub õhuvool läbi tagasivooluklapi Drossel Silindri kiirust reguleeritakse töökäigu ajal. Tagasiliikumisel läbib õhuvool tagasivooluklapi ja kiirust ei piirata. Drossel Kahe tagasivooluklapiga drosseliga saab kiirust reguleerida mõlemas suunas. Pneumosilindri juhtimine elektromagnetklapiga ECAS ECAS Õhkvedrustus Tagasilla rõhureguleerimismoodul Värvipüstolid http://campaign.sata.com/de/phaser/ https://www.youtube.com/watch?v=JF9g4Y9KVsA
tootmiseks · suruõhu reservuaar moodustab suruõhu tagavara õhu ebaühtlase kasutamise korral ja ühtlustab survet pneumosüsteemis · täiturid nende abil muudetakse suruõhu energia, mis väljendub tema rõhu ja vooluhulga kaudu, mehaaniliseks tööks. Täituriteks on pneumosilindrid, pneumomootorid. · jaotid on pneumoajami juhtimisseadmed, millel on ajami juhtimisfunktsioon, s.o pneumosilindri või mootori töö juhtimine ja kraanifunktsioon jaoti abil avatakse või suletakse suruõhu läbivool torustikus või selle harudes. · vooluklapid nende ülesanne on pneumoajami juhtimissüsteemis suruõhu voolude suunamine süsteemi sees ja suruõhu vooluhulga reguleerimine eesmärgiga muuta täiturilt saadava liikumise kiirust. Nendeks on vastuklapid, kiirtühjendusklapid, sulgurkraanid, drosselid.
ülekandesuhe, võimalik juhtimist automatiseerida. PUUDUSED: valmistamise keerukus, raske töötada äärmislikel temp, sisselülitamine on järsk,keerukas hooldamine. EELISED: töö täpsus, suured juhtimisjõud, väikesed mõõtmed. PNEUMOJUHTIMISSÜST Koosneb kompressorist, mis käitatakse peamootorist. Kompressor suunab suruõhu läbi kaitseklapi ning õhuniiskuse eraldi ressiiverisse. Ressiivrist suundub suruõhk jaoturisse, mille käepideme pööramisel hakkab liikuma pneumosilindri varb.PUUDUSEKS : suured mõõtmed ning mass väike, võimalik kinnikülmumisoht, töö ebatäpsus. EELISED: sujuv lülitus, võimalus en akumuleerimiseks ressiiverisse, madalad tugevusnõuded elementidele ja tihenditele, lihtne hooldada, ei saasta keskk. PÕHIPARAMEETRID Näitajad mis iseloomustavad tema konstruktiivseid, tehnilisi, tehnoloogilisi võimalusi, kasutusomadusi. Mõõdetavad parameetrid. Võimsus, kaal, mõõtmed, kopa maht, kandevõime, veojõud, täitemaht jne. JÕUDLUS
nooletõstetrosside vintsid, reversimehhanism ja pöördemehhanism. Noole juhtimismehhanism koosneb noole- ja koormapolispastist, konksust ning reast ohutust tagavatest abiseadmetest (automaatsignalisaator mis hoiatab elektri liini läheduses, ülekoormuse andur, mis lülitab välja tõstevintsi, konksu ja noole maksimaalse tõusu piiraja, näidikud noole kalde, ulatuse, raami kalde kohta). Noole pikendamine toimub ilma koormata käsitsi kettülekande abil või pneumosilindri abil. Autokraana lisavarustusena peale konksu võib kasutada greiferit, vibrosüvistajat, vibrovaiavälja-tõmbajat, puuri. Revers- jaotusmehhanism käitatakse jõuvõtu vahekastist. Kinemaatiline skeem tagab samaaegselt koorma- ja noolevintsi töö. Juhtimine on mehhaaniline pidurite ja siduritega. Elektrilise ajamiga masinatel on sünkroongeneraator kus tööpinge on 380V. Koorma ja pöördemehhanismid käitatakse kolmefaasiliste faasirootoriga mootoritega mis
annaabi.ee 
