demoduleerida või dekodeerida. Tulemuseks on tarbijale (arvutile või inimesele) arusaadav signaal (heli, pildid, digitaalandmed, mõõtetulemused jne). Raadiovastuvõtjad jagunevad ehituselt (skeemilt) otse- ja superheterodüünvastuvõtjateks. Olmeelektroonikas tähendab raadiovastuvõtja ehk raadioaparaat ehk raadio seadet raadiosaadete vastuvõtuks ja jälgimiseks ning kuulamiseks. Raadiovastuvõtjate plokkskeemid Mobiilside Mobiilsideks nimetatakse üldiselt kõiki sidesüsteeme, kus signaalide edastamiseks ei kasutata juhtmeid või kaableid (traadita side) ning terminalid võivad seetõttu teatud ulatuses vabalt liikuda, ilma et side katkeks. Siia kuuluvad nt mobiiltelefonside süsteemid (NMT, GSM, GPRS, UMTS jt), satelliittelefonid, traadita kohtvõrgud, Bluetooth jne.
5. Koostada vajalikud installatsiooniskeemid 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesannet. 4. Töö tulemuste vormistamine Laboratoorse töö aruandes esitada koostatud programmid ning anda hinnang tehtud tööle. Aruande tiitellehel esitada installatsiooniskeemid ja tsüklogramm. (Tiitellehel Joonis 1) Joonis 2 Juhtimisalgoritmi plokkskeemid A) Op. Aadress kood Operant Kommentaar S001 L I0,01 Start/stop tumbler S002 S SY21 Programmi käivitamine S003 =*= 01 signaallambid ei põle S004 L I0,01 käivitusnupp S005 # 02 S006 -*- 02 Süttib signaallamp S007 L T01 taimer loeb 2 s S008 # 03 S009 -*- 03 süttib teine signaallamp, esimene põleb
kasutades programmeerimiskeelt PL7-1 Grafcet. 3. Sisestada koostatud programmid loogikakontrollerisse. 4. Kontrollida sammhaaval sisestatud programmi, vajadusel parandada vead. 5. Koostada vajalik installatsiooniskeem. 6. Lülitada loogikakontroller talitlusse ,,RUN" ja veenduda, et programm täidab talle püstitatud ülesandeid. 5. Töö tulemuste vormistamine. Laboratoorse töö aruandes esitada juhtimisalgoritmi plokkskeemid ja nende järgi koostatud kommentaaridega varustada juhtimisprogrammid ning anda hinnang tehtud töö kohta. Laboratoorse töö aruande tiitellehel esitada installatsiooniskeem. 6. Täiendavad juhised töö läbiviimiseks. 1) Valgusinstallatsiooni maketi puudumisel võib teda simuleerida loogikakontrolleri displeil paiknevate väljundite seisundit signaliseerivate valgusdioodidega. 2) Juhtimiseks vajaliku fikseeritud asendiga lülitina kasutada üht loogikakontrolleri
Project Management aknast saab täpsustada programmi .mb4 ning .pos faile. Fail .mb4 on ettenähtud programmikoodi jaoks ning .pos positsioonide loetelu jaoks. Joonis 21 kajastab eelnevaid funktsioone. Joonis 21. CIROS Robotics Project Management 3.3. sPlan 6.0 Joonis 22. Keskkond sPlan 6.0 38 Joonisel 22 näha tarkvara sPlan, mille abil koostati erinevate projektide tegevuskavad ja funktsionaalsed plokkskeemid. 3.4. COSIMIR INDUSTRIAL MITSUBISHI RV-2AJ programmeerimiseks arvuti ja kontrolleri CR1-571 vahendusel kasutasime COSIMIR INDUSTRIAL keskkonda, mis on CIROS keskkonna eelkäija. Kontrollerisse programmi sisestamiseks tuleb eelnevalt luua uus Projekt -> File ->Project Wizard. Projekti nime andmine ja see järel tuleb valida kasutatav robot. Joonis 23. COSIMIR Industrial keskkond 39
3.1.1.5 Tegevusulatuse juhtimise plaan 3.1.1.6 G ÜL Tegevusulatuse juhtimise plaan 3.1.2 WBS 3.1.2.1 Tükeldamise põhimõtted 3.1.2.2 WBS mallid 3.1.2.3 Tegevusulatuse täpsustus 3.1.2.4 G ÜL WBS 3.2 Kvaliteedi planeerimine 3.2.1 Kvaliteedi tagamise eeskirjad 3.2.2 Standardid ja regulatsioonid 3.2.3 Eeskujud 3.2.4 Plokkskeemid 3.2.4.1 Põhjus-tagajärg diagrammid 3.2.4.2 Süsteemi või protsessi graafikud 3.2.4.3 Mõju avaldumise diagrammid 3.2.5 Töökõlblikkuse definitsioon 3.2.6 Kvaliteedi maksumuse analüüs 3.2.7 Küsimustikud 3.2.8 Kvaliteedi juhtimise plaan 3.2.9 G ÜL ??? 3.3 Aja planeerimine 3.3.1 Ülesannete loetelu 3.3.1.1 Tükeldamise põhimõtted* 3.3.1
Kontrolliprotsessid tsentraalne täideviiv süsteem, mis kujutab endast suunatud tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida Infotöötlus Plokkskeemid info,mida esilagu töödeldakse ja säilitatakse sensoorses mälus, kodeeritakse seejärel ümber kahes suunas verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu. Formeeruvad vastureaktsioonid Funktsionaalsed blokid Kontrolliprotsessid Paralleelsed hajusjaotusprotsessid - sisaldab mooduleid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi
110 kV ja enam. 330 kV jaotlates kasutatakse skeeme kahe võimsuslülitiga ahela kaitseks. Suure maksumuse tõttu jn 5.12 skeem kasutamist ei leia (võimsuslülitite arv fiidri kohta on liig suur). Enamat kasutamist leiab 3/2-skeem, seda eriti näiteks suuremate elektrijaamade juures, kus plokkide "generaator-pinget tõstev trafo" arv võib olla suurem kui kolm. Juhul, kui alajaama ülempingelisse jaotlasse on ühendatud kaks pinget alandavat trafot, leiavad kasutamist nn latid-trafo plokkskeemid, kus loobutakse trafoühenduste võimsuslülititest (vt jn 5.13). Skeemi koostamisel lähtutakse trafode oluliselt suuremast töökindlusest võrreldes õhuliinidega. ______________________________________________________________________ TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 21 Rein Oidram _____________________________________________________________________
ülesandeid. Seega peab raali keelte jaoks leiduma formaalne esitus. Süntaks (teksti sisemine struktuur) versus semantika (teksti väline tähendus). Süntaksi esitamine lihtne. Semantika esitamine peamiselt tõlke, verifitseerimise kaudu. Süntaksidiagramm kui graaf. Wirthi diagramm: kast kasutaja lause ovaal reserveeritud sõna ring - operaator Võimalik mitu alternatiivset teed. Plokkskeemid. Bacus-Nauri formaat. Transleerimisprotsess: lause keeles L1 (süntaksanalüüs) lause süntaktiline struktuur keeles L1 (semantiline analüüs) Lause süntaktiline struktuur keeles L2 (teksti genereerimine) Lause keeles L2 NF nimisõnafraas TF tegusõnafraas OMF omadussõnafraas N nimisõna T tegusõna OM omadussõna M määrsõna Tehakse puu, kus lause jagatakse üha väiksemateks tükkideks. 7
f0d f0 Raadiovastuvõtjad kontrolltöö küsimused 1. 1) OtseVV 14 Raadiovastuvõtjad 2) RegeneratiivVV 3) SuperregeneratiivVV 4) SuperheterodüünVV *Plokkskeemid koos võnkeringide asukohtade äranäitamisega (kooshäälestatud võnkeringid näidata kriipsjoonega) *Vali vv-tav sagedusala, jaga 4-ks ja anna tabeli kujul kõik sagedused. Nt: 5…12MHz 2. 2x-sagedusmuunduriga superhetrodüünVV plokkskeem koos võnkeringidega, kui 1. osc on sujuvalt ümber häälestatav. Valida sagedus ja jagada 4-ks. 3. Koostada 2x-sagedusmuundusega superheterodüünVV plokkskeem ja võnkeringid, kui 1. osc on igal sageduse allalal eraldi kvartsiga
Office. MS Visio on universaalne graafika programm, mis annab õiged vahendid visualiseerida enamik tehnilisi ülesandeid inseneri- ja infotehnoloogia kasutajatelele. Tarkvara on ettenähtud tööks vektorgraafikaga (punktid, sirgeid, kõverad ja hulknurgad) ja võimaldab koostada erinevaid tehnilisi jooniseid, diagramme, äridiagramme, ehitiste ja masinate jooniseid ning skeeme. Microsoft Visios saab joonistada graafikuid, diagrammid, plokkskeemid ning lisaks sellele kaartide koostamine (maa-alade ja objektide plaane joonistamine sh koduplaan, tehnosüsteemide kava, veevarustuse- ja torustiku plaan). Kaartide koostamiseks on suur hulk kujundeid, mis võimaldab koostada liiklusskeeme, objekti üldskeeme ning korruste plaane. (Microsoft. Visio Standard ja Visio Professional võrdlus. 16.03.14) AutoCAD Civil 3D on töövahend inseneridele teede, detailplaneeringute, geodeesia, keskkonnarajatiste jms projekteerimiseks. Võimaluste
Mikroprogrammautomaadi idee esitas M V Wilkes 1951. aastal. Ta võttis selle kasutusele universaalarvuti töö juhtimiseks. Kui tavaliselt arvuti ise juhib mingit protsessi, siis mikroprogrammautomaadi korral on tegemist automaadiga, mis juhib teist automaati, s. o arvutit ennast. Mikroprogrammjuhtimise põhimõtteid on rakendatud ka robotite ja tööpinkide juhtseadmetes. Abstraktse automaadi matemaatilise kirjeldamise tulemuseks võivad olla: 1) algoritmide graaf- ja plokkskeemid, 2) siirde-, väljundi- ja olekutabelid, 3) loogikavõrrandid, 4) auto- maatide loogilise sünteesi algoritmikeelne kirjeldus või mõni teine esitusviis. Algoritmi praktiliseks teostamiseks saab kasutada kahte peamist võimalust: algoritmi realiseerimist aparaadiks või programmiks. Esimesel juhul on tulemuseks seade, teisel juhul programm. Seadme valmistamiseks kasutatakse mitmesuguseid pneumaatilisi, elektrilisi, optilisi või elektroonseid elemente
annaabi.ee 
