klassits: 1760- 1790-Louis XVI stiil; 1790-1800-direktooriumi stiil; 1800-u. 1820-ampiirstiil. *Reeglipärasus, lihtsus, rangus, harmoonia, suurejoonelisus, tasakaal, sümmeetria; kasutati ANTIIGI reegleid. ARHIT.- Madeleine`I kirik Pariisis; üle kahe korruse ulatuvad sambad, talastikku ja viilu meenutav väljaehitis; lossid, mille fassad meenutas templit, pidulikud ansamblid(Helsingi Suurkirik ja selle väljak). Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Kuulsaimad kuppelehitised: Pantheon Pariisis ja Iisaku kirik Peterburis. Pr. Louis XIV stiili suurmeistrid: Jacques Germain Soufflot, Jaques Ange Gabriel. Vene arhit: Peterburis Kunstide Akadeemia hoone ja kaubahoov Gostinõi Dvor(de la Mothe), Marmorpalee Neeva kaldapealsel(A. Rinaldi), Smolnõi instituut ja mõned paleed(G. Quarenghi). Kõrgklassits: Börsihoone, Admiraliteedihoone ja Kaasani peakirik. Carlo Rossi- Peastaabi kaarhoone,
Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. Klassitsismi perioodid Prantsusmaal: 1) Louis XVI stiil 2)Direktooriumi stiil 3)Ampiirstiil(keisririigistiil) Klassitsismi perioodid Euroopas: 1) varaklassitsism 2) kõrgklassitsism Arhitektuur Eeskujuks võeti antiikehitisi, üldlahenduses ja üksikasjades. Kolossaalorder(üle kahe korruse ulatuvad sambad). Sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem stiil oli direktooriumistiil(kasutas vähe kaunistusi, ainult Pomeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed)
· Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ning nendele toetavasse maailmakorda ja harmooniasse. · Reeglipärasus ja kord olid suured väärtused kunstis. · Ateena ja Rooma vabariigi demokraatlik kord sai poliitiliseks ideaaliks. Arhidektuur : · Klassitsistlik arhidektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, nii üldlahendustes kui ka üksikasjades. · Kolossaalorder ja sammassportlikus. · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. · Klassitsistlikule arhidektuurile on omased lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. · Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini ehitusarhidektuuri tellijatele. · Armastati siiski ka ümarkaari ja kuppelehitisi. · Kasvas lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisekujundus : · Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid rangema ja tagasihoidlikuma
Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena, kus dooria, joonia või korintose stiilis sammastele toetus kolmnurkne viil. · Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Sisekujundus · Klassitsismile omane sirgjoon hakkas välja tõrjuma
Klassitsismi arhitektuuris pääses maksvusele stiil,mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi,niihästi üldlahendustes kui ka üksikasjades.Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism üle kahe korruse ulatavaid samnaid ja sammasportikust.Templitelt laenatud detaile,eriti sambaid,kasutati valitsushoonete,losside ja isegi tavaliste elumajade juures.Klassitsism ei nõudnud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist.Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud,vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele.Lihtsus,rangus,reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned.Rooma arhitekt kes on eeskujuks:Palladio. Inglise pargistiili iseloomustab looduslikkus (puud ja põõsad on saanud vabalt kasvada)vaba loodust jäljendav, looklevate teede ning juhuslikult paigutatud puuderühmadega. Prantsuse park:Loomulikku loodust tuleb parandada ja ilustada
Arhitektuur Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Püüti vabaneda renessansiaegsetest ja –järgsetest antiigi tõlgendustest ja jõuda „puhta, algse ja õige“ antiigi juurde. Klassitsism ei nõudnudki otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. Täielikud kreeka ehitiste jäljendused jäid siiski erandlikuks; üheks selliseks näiteks on Madeine kirik Pariisis.Templiarhitektuuril ei saanud olla massilist levikut, kuid templitelt laenatud detaile, eriti sambaid, kasutati enamiku ehitiste juues.Nii tekkisid ehitised, mille fassaadid meenutasid templit. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned
Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit(üle kahe korruse ulatuvad sambad) ja sammasportikust(antiiktempli osafassaadi meenutav väljaehitis.) Üldiseloomustus o Ei nõutud otsest antiigi jäljendamist vaid antiikkunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokilikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. o Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. o Klassitsistlikest fassaadidest oli võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid o Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate suurriikide valitsejate
järgimine, mõistuspärasus samastati selguse ja korraga, kindel vormitunnetus, mõistus pärasuse harmoonilisus, õpetlik ja ülistas voorusi, ranged reeglid, loomingus kujutati kaasaja elu, tõde oli kõige tähtsam, tõmmati piir madala ja kõrge kunsti vahele; arhitektuur eeskuju antiigist ja renessaansist, kolossaalorderite ja sammasportikuse kasutamine (A. Palladio mõju), ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskujuks antiikehitised, pidulikud ansamblid, ümarkaared, kuppelehitised, lihtsam ja rangem direktooriumistiil ja rikkalik ja raske ampiirstiil, Inglismaa W. Kent inglise pargistiili rajaja, Palladio stiilis Holkham Hall, Usa T. Jefferson Virginia Ülikool ja esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitooliumi hoone, Prantsusmaa J.G. Soufflot Pariisi Pantheon, J. A
Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Klassitsistlikest fassaadidest on võimalik kujundada ainulaadselt mõjuvaid pidulikke ansambleid kuigi hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Eriti kehtib see kõrgklassitsismi kohta. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest
Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge katusega hooned. Klassitsismi arhitektuuris püüti vabaneda renessansiaegsetest antiigitõlgendustest, taheti jõuda puhta, algse ja õige antiigi juurde. Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud (vastupidiselt baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele). Omasteks joonteks said lihtsus, rangus ja reeglipärasus. Klassitsistliku kuppelehitiste kuulsaimaks näiteks on Pantheon ja Iisaku kirik. Leivisid ka arhitektuurilised monumendid, ilma praktilise funktsioonita ehitised (triumfikaared, võidusambad, auväravad). Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused
Maastikumaal: Jacob van Ruisdael 51. Rembrandt maalis algul lõbusaid ja kirevaid maale, pärast aga süngemaid, ta elukäik oli traagiline ja tema loomingus kajastus see. Ta elutee lõppes vaesuse ja surmaga. 52. Antonie Watteau ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi, neis oli meeldivaid mahedaid toone luulelisi pargivaateid ja valguste sillerdust rõivaste siidil 53. Kõige tavalisemad klassitsismi ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokile. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsismi arhitektuuri iseloomustavaks. 54.Jacques Louis David ,,Marat surm" ,,Horatiuse vanne" NB! KLASSITSISM 55. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. 56. Medeuse parv Theodore gerivalt ROMANTISTLIk 57. Eugene Delacroix maalide motiivid on enamasti põnevast keskaja ajaloost või siis
Selleks mõõdiststi ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Palju hakkas ilmuma selleteemalisi käsiraamatuid. Arhitektide eesmärk ei ole luua ainult ilusat ehitist, vaid ka ühiskonda reeglipärasemaks muuta. Renessanss arhitekti stiili hakatakse jäljednama- Andrea Paladio. Tema mõjul armastab klassitsismi kolossaalorderit ja sammasportikust. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on omased jooned. Ehitised on sümmeetrilised, plokiviisiliselt liigendatud. Moodustati ehitistest pidulikke ansambleid- hoonete siseruumid olid mõnikord ebapraktilised. Armastati eniselt ümarkaart ja kuppelehitisi. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Armastati rippuvavaniku motiivi, trofeekimpu ja rätiku motiivi. Sisekujunduses domineeris tagasihoidlikkus, direktooriumstiil. Stiil tärkas Inglismaal. Pargistiili rajaja William Kent, sisekujundaja Robert Adam. Ameerikas Valge Maja, Prantsusmaal Pariisi
ja mõistlikumaks muutmine. Tunduvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset järgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (õle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavat väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikkunstist tulenevate reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsistlikule arhitektuurile omased jooned. Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijaile. Sisearhitektuuris asendusis rokokoolik kergus ja asümmeetria juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega
annaabi.ee 
