Helis Lihtsa MJ112 Egiptus Egiptus Riik Aafrika kirdeosas Temast itta jääb Punane meri ja põhja Vahemeri Elab üle 82 miljoni inimese Rahvarohkemad linnad on Kairo ja Aleksandria Egiptus jaguneb 27 küberkonnaks Ajalugu Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus Ajalugu Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal Eksport toornafta ja õlitooted puuvill tekstiilid metallitooted kemikaalid Import masinad ja seadmed toidukaubad
Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline
levinud suurel maa-alal Põhja-Euraasias Skandinaavia poolsaarest kuni Tšuktši poolsaareni ning Põhja- Jäämerest kuni Kasahstani, Mongoolia ja Põhja-Hiinani. Põhja-Ameerikas elab ta põhja pool 50. põhjalaiuskraadist, samuti kitsal ribal Gröönimaa lõuna- ja läänerannikul. Isoleeritud asurkonnad on veel Iirimaal, Šotimaal, Alpides ning Sahhalini ja Hokkaido saarel. Valgejänes on aklimatiseerunud Tšiilis ja Argentinas. Minevikus oli valgejänese levila märksa laiem. Näiteks pleistotseenis elas ta Krimmis. Levila eraldatud osa Alpides näitab, et tõenäoliselt asustas ta kunagi suuremat osa Lääne-Euroopast. (wikipeedia.org) 3 PALJUNEMINE Innaajal muutuvad isased valgejänesed metsikuteks ja agressiivseteks. Nad ründavad pea koguaeg teineteist ja kutsuvad esile tülisid, et emasloomade pärast võidelda. Suures osas nende levila aladest toimub esmakordne paaritumine kevade hakul, tundras leiab see aset aga maikuus.
.. . Veel tahaksinteada kaelkirjaku lähisugulus konda kuuluvatest liikidedest. 3 KAELKIRJAKLASED Kaelkirjaklased tekkisid varamiotseenis hirvelaadetest sõralistest ja saavutasid õitsengu hilismiotseenis, eriti aga pliotseenis (s.o. Umbes 10 miljonit aastat tagasi). Fossiilised perekonnad asutasid Euroopat, aasiat ja Aafriakt. Paljusid iseloomustas hiiglaslik kasv ja tugev kehaehitus. Pleistotseenis suri enam kaelkirjakllasi välja; meie ajani on säilinud vaid 2 perekonda Aafrikas, kumbki ühe liigiga.(Raamat „Loomade elu, imetajad 7“ Tallinn „Valgus“ 1987 lk.356-359) KAELKIRJAKU ELUPAIK Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom, kes elab savannides.Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, asustab puude ja põõsaste, eriti akaatsiatega kaetud savanne. Põhja-Aafrikas elanud alamliigid on ammu välja surnud.Pärismaalased peavad teda pühaks ja puutumatuks
Lõviosa rahvastikust elab viljaka pinnasega Niiluse orus ja deltas, mille pindala on ligi 40 000 km 2. Enamuse riigi territooriumist moodustavad väga hõreda asustusega Sahara kõrbe alad. Ligi 50% rahvastikust elab linnades. Neist rahvarohkeimad on Kairo ja Aleksandria. 3 Esialgne asustus Egiptuse alad asustasid kütid-korilased pleistotseenis. 10. aastatuhandel e.m.a asendus küttide-korilaste kultuur põlluharijate- karjakasvatajate kultuuriga. Umbes aastal 8000 e.m.a alanud kliimamuutuste ja/või liiga intensiivse karjakasvatuse tõttu muutusid suured haritavad ja karjatatavad maa-alad kasutuskõlbmatuks, moodustus Sahara kõrb. Varajased hõimud liikusid Niiluse orgu, kus arenes välja
tagasi. Hulkraksed said alguse 1,2 miljardit aastat tagasi ja imetajad 220 miljonit aastat tagasi(laialdasem levik pärast dinosauruste väljasuremist kriidi ajastu lõpus). Umbes 25 miljonit aastat tagasi lahknes alamselts antropoidid kaheks ülemsugukonnaks: inimahvid ja ahvid. Fossiilide eristamisel on tähtis küünarliiges(esineb vaid inimahvidel).Arvatakse, et inimeste ja simpansite ühine eellane elas 5 miljonit aastat tagasi. Homo sapiensi varaseimad leiud on 194 000 aastat vanad. Pleistotseenis(1,8 miljonit aastat tagasi-10 tuhat aastat tagasi) toimus korduvate ,,jääaegade" vaheldumine, mis tõi kaasa õhuniiskuse kõikumised, mis omakorda tõid kaasa erinevaid muutusi, nt õhuniiskus vähenes ja Sahara hakkas kõrbestuma. Samaaegselt toimusid tektoonilised protsessid, mille käigus tekkis nt Aafrika vulkaaniline vööde, mis muutsid globaalset kliimat ning põhjustasid suuri lokaalseid muudatusi, mis olid tihtipeale väga tähtsad inimese evolutsioonis
Geoloogid tunnistasid mandrite triivi tunduvalt hiljem. Mandrite triivi üheks tõestuseks on suurte lennuvõimetute lindude jaotumus maailmas. Pole mingit põhjust väita, et emud ja kaasuarid elavad Austraalias selle pärast, et nad sinna nii hästi sobivad. Kliimamuutused mõjutavad loodust tunduvalt kiiremini kui ajaloolised muutused. Tänapäevane liikide levik on paljuski seotud minevikus toimunud kliimamuutustega. Näiteks 2 milj aastat tagasi pleistotseenis jääaja tagajärjel on tekkinud selline situatsioon, et nii P-Am's kui ka P-Euraasias on kõrgmägedesse jäänud jäänukliigid, mis kunagi kasvasid tõenäoliselt suurel alal, kui jääaja elasid üle ainult kaljurinnatistel olnud populatsioonid, mis jäid jääst vabaks. Arvatakse, et sellistes refuugiumites on jääaja üle elanud norra paju ja lapi rododendron. Kõige tõhusam viis, kuidas teada saada minevikusündmusi on õietolmu analüüs. Õietolm jääb pikkadeks
kultuurilis-sotsiaalse arengu kontekstis). Üha enam käsitatakse inimese fülogeneesi hargneva puuna, rohkete kõrvalharudega. Ülem-pleistotseenini (100...120 tuh. aastat tagasi) välja elasid H. erectuse mõned vormid. Selle liigi erinevad geograafilised rassid (alamliigid ?), mis asustasid Aafrikat, Aasiat ja Euroopat, ilmutasid erinevat hominisatsioonitaset. Neid vorme käsitavad mõned autorid ikka veel Pithecanthropuse eri liikidena (nt. V. P. Alekseev, 1980). Kesk-pleistotseenis (300...400 tuh. aastat tagasi) ilmusid Ida- ja Põhja-Aafrikasse nüüdisinimese liigi varaseimad vormid ("arhailine" H. sapiens e. H. s. praesapiens). Selle liigi euroopa rass divergeerus kesk-paleoliitikumis (ca 100 tuh. aastat tagasi) neandertali alamliigiks (H. s. neanderthalensis), mis hilis-paleoliitikumi alguses (40...35 tuh. a. tagasi) asendus kiiresti nüüdistüüpi inimesega (H. s. sapiens; varaseim euroopa rass tuntud kromanjoonlasena)
fossiilileide (näiteks Piltdowni inimene) on hiljem paljastatud võltsingutena. Umbes 2,4 kuni 1,5 miljonit aastat tagasi kujunes Louna ja Ida - Afrikas Homo habilis ehk osavinimene. Teda peetakse perekonna Homo esimeseks liigiks ja ta oli oppinud valmistama kivist ja võib- olla luust tööriistu. Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist,
West Pacific region) ulatub Ida-Aafrikast Kesk- ja Lõ-Ameerikani, hõlmab India Ookeani ranniku incl. Indoneesia, N-Austraalia ja Vaikse Ookeani arhipelaagid (Mikroneesia, Melaneesia, Havai ja Polüneesia. See on bentose poolest kõige liigirikkam ala troopikas. Põhjusteks üheltpoolt tohutu ulatus (22 000 km Ida- Aafrikast viimase Polüneesia saarte rühmani), geograafiline isoleeritus ja Atlandi Ookeaniga võrreldes liikide arvu vähene muutumine Pleistotseenis. Tohutut hulka saari ja saarte ahelikke ümbritsev suhteliselt madal meri annab palju võimalusi vetikatele. Pikka Ida- Aafrika rannajoont iseloomustavad mangroovisood või liivarannad. Käsitletud regioonis väärivad esiletõstmist Punase mere ja Pärsia (Araabia) lahe suudmealad (entrance), kus esinevad ookeani kõrgeimad isotermid (32- 35C) ja suurim soolsus (42-46 pr), mis tingitud vähesest vihmast ja tugevast auramisest. Punase mere korallrifid on juba reostumise tõttu kahjustatud.
Inimene põhjustab ohtlikke keskkonna- ja sotsiaalprobleeme. Inimese bioloogilise loomuse uurimine on vajalik: keskkonnakaitses, rahvastikuteaduses, meditsiinis, poliitikas, kriminoloogias, õigusteaduses, sotsiaalteaduses, majandusteaduses, äris ja paljus muus. · Millised on evolutsiooniliste kohastumiste keskkonna (EEA, Environment of Evolutionary Adaptedness) kontseptsiooni (ehk käsituse) põhiseisukohad? 1) Inimene kujunes välja pleistotseenis 2milj. - 10000 aastat tagasi. 2) Oleme veetnud 90% oma evolutsioonilisest ajaloost Sahhara-taguses Aafrikas küttide ja korilastena. 3) Need mõned tuhanded aastad, mis meid kiviajast lahutavad, ei ole olnud piisavad, et looduslik valik oleks jõudnud muuta meid kohasemaks oma tänapäevasele keskkonnale. 4) Valikusurve, mis kujundas kiviaja inimeste käitumisviise, erineb oluliselt sellest, mis oleks meile kasulik tänapäeval.
annaabi.ee 
