pikk, mis võimaldab ligikaudu 3-4 saaki aastas,aga kui ei ole, siis tekib sageli ikaldusi, mis taksistab põllumajandust Etioopias. Max temperatuurid Eestis on tavaliselt ligikaudu +24 kraadi. Etioopias max temperatuurid ulatuvad üle +30 kraadi ja tihti maksimum temperatuur võib olla üle +40. Eesti pinnamood on üpriski tasane ja kõrgusvahed on väikesed, mis tähendab seda, et põlde on lihtne rajada. Etioopia paikneb Aafrika laamal. Maastik koosneb peamiselt mägismaas. Mägismaal on platoosid ja kiltmaid. Mäed on kunagiste vulkaanide jäänused. See tähendab seda, et suuri põlde on üpriski keeruline rajada. Eesti mullad on üpriski viljakad, põhjakiviks on lubjakivi. Tihti on Eesti mullad väga kivised, see tähendab seda, et põllu rajamisel tuleb palju kive ära tassida ja lisa tööd teha. Etioopia mullad on üpriski kuivad ja enamjaolt valdab seal liiv, mis tähendab, et vihm peab põlde palju kastma ja mullad ei ole väga viljakad.
KALJUMÄESTIKU TUNNUSJOONED Kaljumäestik on üsna noor maastikuala. Ta tekkis kriidiajastu lõpul, umbes 70 miljonit aastat tagasi tektooniliste kihtide liikumise ning maakoore kuhjumise tulemusena. Mäestikku võib jagada 4 suuremaks piirkonnaks: arktiline, põhjapoolne, keskosa ning lõunaosa. Nende kõrgus varieerub alates 300-4399 meetrini üle merepinna ning laius ulatub 160-645 kilomeetrini. Kaljumäestikus või leida palju mäetippe, platoosid, aga ka madalamaid künkaid, mis üheskoos moodustavad ainulaadse kombinatsiooni. Suur osa nendest on hõlmatud loodusreservaatide ning Kaljumäestiku Rahvuspargiga. Märku annab endast ka pinnase vulkaaniline iseloom kuulsad on Kaljumäestiku allikad ning Yellowstone´i geisrid. TAIMESTIK Olenevalt geograafilisest laiusest ja kõrgusest moodustuvad Kaljumäestikus erinevad taimevööndid. Vööndid muutuvad aeglaselt põhjast lõunasse ning kiiresti kõrgusesse
kaalub kümneid tonne on need kõik kokku pandud ilma mingigi ühendusmaterjalita. Kivilinnal olevat imeline maagia, laupa vastu Intihuatana kivi toetades pidavat kivi avama vaimude maailma. Suur Hiina müür Suur Hiina müür on rajatud 3.sajandil tuulte ja sõjakate hunnide rändvõimude vastu. See on 6700km pikkune ja 8m kõrgune ning seda olevad näha lausa kosmosest. Müür kulgeb gigantse traakonina üles-alla mööda kõrbeid, mägesid, platoosid ja rohumaid läbi Hiina idast läände. Iga poole kilomeetri tagant on vahitornid. Müüril olevale teele peaks mahtuma korraga 10 meest. 15-17 sajand rajati ühe dünastia esindajaile umbes 40 km2 suurusele maa- alale mausoleume, mille juurde viib 7km pikkune Püha tee, mis on ääristatud 36 looma ja inimfiguuriga. 2000 aastat vana müüri mõningad osad on praeguseks varemetes või täielikult hävinud, siiski on see arhitektuuriliselt ning ajalooliselt üks tähtsamaid vaatamisväärsusi.
tuletame meelde printsess Dianat, istumas kurvalt üksinda mausoleumi ees pingil ning mõtlmas omi mõtteid. Suurt Hiina müüri peetakse õigustatult üheks maailma suurimaks imeks, mida on väidetavalt näha isegi kosmosest. 3. sajandil e.Kr rõskete tuulte ning sõjakate ja barbaarsete hunnide rändhõimude vastu rajatud 6700 km pikkune ja 8 m kõrgune müür kulgeb gigantse draakonina üles-alla mööda kõrbeid, rohumaid, mägesid ja platoosid läbi Hiina idast läände. Kui teele satub mägi, ei lähe ta ümber, vaid tõuseb tipuni ja laskub siis uuesti alla, läbib kuivi steppe ja palistab linnaservi. Ta on imetletav, uskumatu ja traagiline. Iga poole kilomeetri järel kõrguvad vahitornid. Tee laius pidi olema selline, et korraga mahuks liikuma 5 hobust või 10 meest. 15.-17. sajandil rajati Mingi dünastia esindajaile pea 200 aasta jooksul umbes 40 ruutkilomeetri suurusele alale mausoleume, mille juurde
Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse. 2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele värvus ulatub üsna kõrgele külgedele. Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed. Häälitsus sarnaneb rohkem eesli omaga kui teistel sebradel. Kõrbesebra on levinud Ida-Etioopia keskosas, Somaalias ja Põhja-Keenias. Ta elutseb kõrbetes ja poolkõrbetes, kus eelistab laugjaid mäenõlvu ja platoosid. Keenias moodustab mõnikord segakarju savannisebraga. 3.Savannisebra (Equus burchelli) on sebradest kõige tavalisem ja laiemalt levinud liik. Jaguneb neljaks alamliigiks, mida on kerge eristada kaelavöötide arvu ja jalavöötide asetuse järgi. 3.1.Burchelli savannisebra (Equus burchelli burchelli), kes varem elas Oranje vabariigi territooriumil, on praeguseks hävinud. 3.2.Chapmani savannisebral (Equus burchelli antiquorum), kelle levila ulatub
ajast peale on nafta avastamist ja ammutamist peetud prioriteediks, kuna selle hind on energiaturul kõrgeim. Viimasel ajal on siiski hakatud rohkem tähelepanu pöörama maagaasile, mille turustamiseks on tekkinud uued võimalused ja kasvanud ka teadaolevate leiukohtade arv. Aastal 2004 moodustasid nafta ja gaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte. Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad maailma kauneimate vaatamisväärsuste hulka. Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad, edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe
Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud meteoriidikraatritega, kuid esineb ka teistsugused pinnavorme, mägesid, platoosid ja madalamaid osi, kõrgeim mägi on 12km kõrge. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse pinnatemperatuur ei olene ööpäevavaheldumisest ja see on kuni 480kraadi. 13. K 14. Jupiter Päikesesüsteemi suurim planeet. Koosneb põhiliselt vesinikust ja heeliumist ning on suuremas osas vedelas olekus. ,,Pind" tavalises mõttes sellel planeedil puudub. Jupiter on midagi tähe ja planeedi vahepealset. Tugev magnetväli.
20. Turism Norras on loomukukult turistide põhitõmbenumbriks imeline loodus ja puhtus. Talvel minnakse sinna aga sportima. Seal on vaikseid ja rahulikke nurgakesi loodukaunites kohtades kus lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Norrakad ise reklaamivad puhkust Norras kui viibimist looduse rüpes ning imelist vaadete nautimist, millest Norra looduslikke olusid arvestades puudust ei ole. Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte. Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad maailma kauneimate vaatamisväärsuste hulka. Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad, edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe
Talvel minnakse sinna aga sportima. Seal on vaikseid ja rahulikke nurgakesi loodukaunites kohtades kus lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Norrakad ise reklaamivad puhkust Norras kui viibimist looduse rüpes ning imelist vaadete nautimist, millest Norra looduslikke olusid arvestades puudust ei ole. 6.1. LOODUSLIKUD VAATAMISVÄÄRSUSED Norras avaneb lõputult hingematvalt kauneid looduspilte. Mägipiirkondades leidub hulganisti avaraid platoosid ja imelisi tippusid. Jääliustike taandumisel tekkinud fjordid kuuluvad maailma kauneimate vaatamisväärsuste hulka. Ida-Norras ja Trøndelagis laiuvad suured metsad, edela- ja põhjarannik aga on täis pikki liivarandu. Norra on jõgede, allikate ja jõuliste koskede maa; tänu nendele on riik saanud tuntuks ka välismaal. 21 rahvusparki annavad loodusesõpradele võimaluse nautida rikkumata loodust. Mäeharjade vahel, eriti riigi lääne- ja põhjaosas, saab näha ka liustike valgeid tippe
(Kase, Juust 2011: 135). Ajaloolisest perspektiivist vaadates on Lähis-Ida tuntud kui "tsivilisatsiooni häll". Selle piirkonna kaks peamist jõesüsteemi (Niilus Egiptuses ja Tigris-Eufrat Iraagis) olid 4 kohad, kus arenesid esimesed tsivilisatsioonid nagu egiptlased, babülonlased ja assüürlased. (Introduction to Middle East 2012) Pinnamoes esineb kuivi ja poolkõrbelisi tasandikke, kõrgeid ja järske mäeahelikke, ulatuslikke platoosid ja ka suuri jõeorge. Kliima on väga kuiv ning seetõttu võib maapinnal näha pigem kive, kui rohtu ja puid kasvamas. Idas on kitsas rannikuriba, seejärel mäed ning kõrged platood. Mäed kõrguvad Araabia poolsaare lääneküljel ning regiooni põhja-ja kirdepiiril. Kuivad kõrbealad hõlmavad suure osa regioonist peamised on Sahara, Araabia ja Süüria kõrbed. Madalamad alad ja tasandikud jäävad Niiluse, Tigrise ja Eufrati ning Pärsia lahe ümbrusesse. Viljakamad alad asuvad ka
Seismotomograafiline pilt annab aimu maa sisemuse materiali temperatuurierinevustest. Enamus subduktsioonikeeli lagunevad umbes 700km sügavusel, aga on võimelised jõudma ka kuni maa välistuumani. Maateaduste alused I (28.sept) Kuumad täpid piirkonnad, kus süvavahevöö magmadiapiirid(pluumid) tõusevad maa pinnale. Need ei osale laamade triivis ja levivad laamade piiridest sõltumatult. Loovad leelisvulkanismi (K, Na, rikastunud) ja joonelisi vulkaanahelikke ja basaltseid platoosid. Kuuma täpi magma pärineb ,,primitiivsemast" vahevöö osast (koostise järgi). Havai-Imperaatori ahelikku saab jälgida kuni 65Ma taguse ajani. Kuumad täpid on suhteliselt püsivad, kuid mitte muutumatud. Kontinentidel on litosfäär nii paks, et üldiselt kuuma täpi joonelisi ahelikke ei moodustu. Atlandi ookeani lõunaosas Tristan de Gunha vulkaani kuum täpp on põhjustanud joonelise aheliku nii lõuna ameerika poole kui ka aafrika poole(on keskaheliku lähedal)