Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali. Näiteks Jaama tn jäätmejaam Tasuta võetakse vastu:
Kuidas ma saan aidata jäätmeprobleeme leevendada? Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, kui arvesse võtta ka
1. Nimeta üks asi, mida saad teha, et meie keskkond säiliks • Pakendite taaskasutamine • Prügi sorteerimine • Veepudeli ostmise asemel kodust vee kaasa võtmine • Kilekottide taaskasutamine • Puude ja taimede istutamine • Liha söömise vähendamine 2. Milliseid neist materjalidest saab taaskasutada? a) Klaaspudel b) Plastpudel c) Plekkpurk d) Piimapakend e) Kõiki e) Kõiki 3. Kui kaua lagunevad plastpudelid? a) 5-10 aastat b) 20-30 aastat c) 50-80 aastat d) 100-120 aastat Plastpudelid lagunevad 50-80 aastat. Kui nad on maa sisse maetud, siis 500- 1000 aastat. 4. Nimeta 2 asja, mida saab plastpudelitest teha • Uusi plastpudeleid • Riidematerjale nt fliispusa, vatiin, jalgpallisärk 5. Kui kaua laguneb (alumiiniumist) plekkpurk? a) 100-200 aastat b) 200-500 aastat c) 600-800 aastat b) 200-500 aastat 6. Mitu korda saab alumiiniumpurki taaskasutada? a) 1 korra
hästi nähtavad. · Prügi ulatub ligikaudu 10 meetri sügavuseni, kohati isegi kuni 30 meetri sügavuseni. SATELLIIDIPILT PRÜGISAAREST FAKTE · Maailmas aastas: · toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid · raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta · Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti · Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) KUST ON PÄRIT VAIKSE OOKEANI PRÜGI? Üle terve maailma · 20% laevadelt ja naftaplatvormidelt · 80% maismaalt Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre, sellest · 70% vajub põhja · 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse KAHJU NII LOOMADELE KUI INIMESTELE · Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on
Maailmas igal aastal toodetud plastidest umbes 10% jõuab lõpuks merre. Sellest: 70% vajub põhja 30% jääb lainetesse hulpima ning jõuab ühel hetkel Vaikse ookeani prügisaartesse Fakte olmejäätmedest Maailmas aastas: toodetakse 170 miljonit tonni plastikuid raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse (sellest 46% kile, 27% plastpudelid) Pildid saarest Prügi lagunemise aeg: Kilekotid ja plastpudelid: õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks täielikult 500-1000 aastaga Klaaspudel - miljon aastat Konservikarp -100 aastat Mähkmed -500 aastat, teatud komponendid mitte kunagi Mahavisatudsuitsukoni -viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp -paar kuud Kahjulikkus elusolenditele Igal aastal hukkub miljon merelindu ja - looma, kes on
Nimi________________________________ KESKKONNASÕBRALIK ELUVIIS 1.Sorteeri see prügi: kasutatud patareid, õunasüdamed, mahlapakend, munakoored, plastpudelid, jäätisepaberid, aegunud ravimid, tühi moosipurk, tühi konservikarp, kommipaberid, krõpsupakend, vanad ajalehed, auklikud sokid, vanad ajakirjad, katkine kruus, banaanikoored, piimapakend, paberkott, kartulikoored BIOLAGUNEVA SEGAOLMEJÄÄTMED D PAKENDIJÄÄTME PABER JA PAPP OHTLIKUD D JÄÄTMED
pesitsuspaikade, rändteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Eestis on kaitse alla võetud 538 taime, seene ja loomaliiki. Kitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse. Fakte Maailmas aastas Toodetakse 1709 miljonit tonni plastikut Raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest plastpakenditesse(sellest 46% kile, 27% plastpudelid Kui kaua prügi laguneb Kilekotid ja plastpudelid Õhu käes 20 aastaga väikesteks tükkideks Täielikult 5001000 aastaga/ mitte kunagi Klaaspudelid miljon aastat Konservikarp 100 aastat Mähkmed 500 aastat, teatud komponendi mitte kunagi Mahavisatud suitsukoni viis aastat Prügimäele saadetud paber ja papp paar kuud Taaskasutus on vajalik kolmel põhjusel: Vajadusel pidurdada jäätmete hulga kasvu Vähendada uue toodete tootmisel tekkivat
2012 Pakendi välimus Coca Cola · Coca Cola pudel on plastmassist. · Silmatorkav on punane silt ja kork. Usun, et punase sildiga üritataksegi inimese tähelepanu võita. · See toode on mõeldud noortele ja rohkem lastele kuna sel on punane silt. · Mina ise Coca Colat ei poolda, kuna see paneb minu kõhu valutama. Aga kui nüüd mingit lööklauset kasutada siis: ,,Coca Cola, ainulaadne maitse!" · Mina viin alati tühjad plastpudelid taaraautomaati. Ega selle pakendiga pole ka muud teha, kui viia automaati. Informatsioon pakendil Rakvere pihvid · Valmistatud on need Eestis Rakvere Lihakombinaadis. · Pole kirjas kus pakendatud on. · Sellel pakendil on informatsiooni ainult eesti keeles. · Säilitada +2....+6 C. · See toode on parim enne 13.01.12 kuupäeva. · Kaalub 360 grammi. · Sellest tootest on võimalik saada 892kj(214kcal)
aastal 10 kg inimese kohta. Lääne-Euroopas oli polüetüleeni kasutus 2001. aastal keskmiselt 35 kg inimese kohta aastas. Euroopas kasutatakse 63% polüetüleenist pakendite tootmiseks. Plastikud looduses?! - Iga päevaga koguneb loodusesse järjest enam plastikpakendeid ja prügi, mis ohustavad taimeliike, loomaliike ja eelkõige meid ennast. - Metsa alla visatud plastik võib loodusesse jääda rohkem kui 500 aastaks. - Õhuga kokkupuutel lagunevad kilekotid ja plastpudelid paarikümne aastaga väikesteks tükkideks, mis sisaldavad mitmeid vähkitekitavaid aineid. Kasutatud allikad http://www.v2rskeaju.eu/2012/01/plastmassi-kuulsusrikas-ajalugu/ http://www.taaratark.ee/tarkuse-nurk/huvitavaid-fakte/plast/ http://puhaselu.blogspot.com.ee/2009/08/veidi-fakte.html pildid: Google Drive Aitäh!
Mina saan keskkonda hoida veel nii, et kui käin hambaid pesemas siis ei lase veel tühjalt joosta vaid panen vee kinni. Õhku saastavad veel erinevad suurtööstused, mis paiskavad õhtu erinevaid keemilisi ühendeid , tolmu ja eritavad ka kuuma õhku mis pole ka loodusele hea. Kindlasti loodust saab hoida veel kui kasutada loodussõbralikke materjale näiteks kilekoti asemel kasutada paberkotte ja hiljem viia need taastöötlusesse. Kindlasti aitab ka see, kui viia klaas-, metall ja plastpudelid nendesse automaatidesse , mitte visata neid prügikasti. Mina saan veel loodust hoida nii, et kasutan vähem juukselakki ja muid selliseid tooteid, sest juukselakid jms aitavad kaasa osoonkihi lagunemisele mis on väga halb. Kokkuvõttes mina saan kasulik olla loodusele nii et, ei viska prügi maha, sorteerin prügi ära, viin taara automaatidesse, hoian vett kokku, ja kindlasti ka elekrtit kasutada kokkuhoidlikumalt. Kodust lahkudes alati tuled ära kustutada
on asetatud ning kui nii, siis kuidas sõltub imatud vee hulk antud taime oksa lehtede arvust? Sõltuv tegur antud katses on imatud vee hulk. Sõltumatu tegur antud katses on taime lehtede arv. Kordajad antud katses on ühe, kahe, kolme ja nelja lehega elupuu oksad. Hüpotees: Rohkemate lehtedega elupuu oks imab rohkem vett sama aja jooksul kui vähema arvu lehtedega elupuu oks. Katsevahendid: Neli veega täidetud anumat (antud juhul 0,5 liitrise mahuga Saarema vee plastpudelid, mille korkides on kaks auku: üks taimele, teine kõrrele), viis elupuu oksa, erinevate lehtede arvuga, viis painutatud joogikõrt. Meetod: Katse läbiviimiseks alustasin katse üles seadmisega: paigaldan kõrred ja elupuu oksad läbi korgis olevatesse aukudesse eelnevalt veega täidetud pudelitel, lisan vett veel läbi kõrre nii palju, et peaaegu kõrre otsani oleks vett ja seejärel sulgen kõrre otsa lõksuga, et antud katses kogu vesi läbi
mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Veekogude, õhu ja pinnase saastumisel on mitmeid erinevaid põhjuseid. Üheks neist on jäätmeprobleem, kus inimesed lihtsalt loobivad prügi sinna kuhu tahavad, selle põhjusteks on rahvastiku kasv, tarbimise suurenemine , tootmise suurenemine ja kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastpudelid). Selle ära hoidmiseks tuleks kasutada korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale. Ohtlikud jäätmed tuleks viia ettenähtud kogumispunktidesse. Prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni ja prügist eralduvaid gaase (nt:metaani) saab koguda ja kasutada kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , taimejuuri, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Probleemi
barrelit naftat. Ainuüksi Hiina kulutab kilekottide tootmisele ligi 37 miljonit barrelit naftat aastas Üle 50% toodetest pakedatakse Euroopas plastpakenditesse, selles 46% puhul on tegemist kilega ja 27% puhul plastpudelitega. Aastas raisatakse maailmas keskeltläbi 10 kg plastpakendeid inimese kohta. Kuna plastpakendite tootmisega raisatakse suurel määral taastumatud fossiilkütust, on äärmiselt oluline suunata plastpakendid korduvkasutusse. Kui kõik plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne), ei visataks segaprügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaasidet teket . Vaid 3% meie planeedi veevarudest on puhas ja joogikõlbulik ning sellest vaid kolm tuhandikku on kasutamiseks kättesaadav. 12% inimkonnast tarbib ligi 85% meie kasutuses olevast veest. Uuringud näitavad, et aastaks 2025 elab ligi kolmandik inimkonnast veepuuduses.
kaevandatavad kütused, kaevandatavad kivimid, tuumaenergia) (Säästva Eesti Instituut 2012). Neid ja paljusid teisi on kasutatud massiivselt ja mõeldamatult, ning on otsakorral. Mõneti positiivne, kui siiski paratamatu, et inimkond eksisteerida saaks on uute ja keskkonnasõbralike energiate kasutuselevõtt. Jäätmed Suurenenud rahvaarv on endaga kaasa toonud ka suurema tarbimise, mis omakorda tähendab rohkem jäätmeid. Palju kasutatakse erinevaid pakendeid kilekotid, plastpudelid jm. Nende looduslik lagundamine võib võtta sajandeid ja kogu selle aja vältel kahjustavad nad keskkonda ja loodust. Jäätmeprobleemi tipuks on jäätmete suur hulk prügilad on täis ladestatud ja need järjest laienevad. Lisaks satub prügi ka maailmamerre, mis on enamasti ümber töötlemata. Enamasti reostavad maailmamerd arengumaad, kus puudub korralik prügi töötlus ja majandussüsteem. Teadlaste hinnangul on pinnas, mida katavad prügilad, lootusetuld saastunud
erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks leivakotid) pakenditele, mida võib pliidi all või ahjus väga väikestes kogustes põletada. (Polüetüleenesemeid tunneb ära selle järgi, et need tunduvad katsumisel rasvasena, pehmenevad soojendamisel kergesti ja põlevad sinaka leegiga, levitades sulatatud parafiini lõhna.) LDPE - väikese tihedusega polüetüleen (õhukesed kilepakendid) HDPE - suure tihedusega polüetüleen (läbipaistmatud plastpudelid) PETE - polüetüleentereftalaat (läbipaistvad karastusjookide pudelid) PS - polüstüreen (jogurtitopsid) PVC - polüvinüülkloriid (toidukiled) PP - polüpropüleen Plast looduses ei lagune. Plastpakendeid ei tohi põletada. Näiteks PVC - polüvinüülkloriidi põletamisel tekivad väga mürgised klooriühendid dioksiinid. Isegi LDPE ja HDPE - polüetüleenide põletamisel võib eralduda mürgiseid aineid, näiteks siis kui põletatavad plastid sisaldavad värvaineid.
Kilekoti alternatiividena eelistaks 42 protsenti eestimaalastest riidekotti, 36 protsenti selja- või käekotti, 13 protsenti paberkotti, 11 protsenti pappkasti ning 2 protsenti võrkkotti. (Mägi 2015) 5 2. KILEKOTTIDE TAASKASUTUS 2.1. Ümbertöötlemise probleemid Polüetüleenkilet saab uuesti ümber töödelda, kahjuks jõuab ümbertöötlusesse hinnanguliselt 1-3% kogu kilest. Kui kõiki toodetavaid plastpakendid (kilekotid, plastpudelid jne) ei visataks sega prügisse vaid saadetaks korduvkasutusse, hoiaks me kokku ligi 30% maailma naftakasutusest ning vähendaksime oluliselt kasvuhoonegaaside teket. Kilekottide taaskasutus on drastiliselt kulukam, kui seda on uute tootmine. Taaskasutuseks töödeldud kilekottide omahind on 4000 USD/1tonn. Turul on selle väärtus vaid 32 USD. 1 tonn kilet võrdub 150 000 kilekotiga. (Lipp 2009) 2.2. Biolagunevad kilekotid
1930. aastatel. Tänavu sügisel sündis Maa 7 miljardis asukas. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks teadlaste hinnangul aastaks 2150 inimeste arv maailmas 11,6 miljardini. Rahvastiku arvu suurenemine toob kaasa surve ümbritsevale keskkonnale. Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad paratamatult jäätmeprobleemid. Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastpudelid), mille looduslik lagundamine võtab aastasadu. Kuigi arengumaades piirdutakse tagasihoidlikuma tarbimisega, on jäätmeprobleem terav ka vaesemates riikides. Koos rahvastiku arvu kasvuga tõuseb ka jäätmete hulk, mida keegi ei kogu ega töötle. Nii kasvavad linnade ümber prügimäed ning ookeanidesse kandub igal aastal 6,5 miljonit tonni prahti. Suureks probleemiks on ka veekriis ja veekogude reostumine. Kuigi ligikaudu 71%
vastavaks. 2001. aastal tõi Saku Õlletehas turule kodumaise siidrisarja Kiss, mis saavutas esimese üheksa kuuga 19%-lise turuosa ning jõudis teisele positsioonile kohalikul siidriturul. Samuti saadi samal aastal ainuesindusõigus turustada koos omatoodete sortimendiga rahvusvaheliselt tuntud premium-õllesid Carlsberg, Guinness ja Kilkenny. 2003. aastal toodi vastusena PET pakenditüübi populaarsuse kasvule turule plastpudelid. Esimeste toodetena villiti plastpudelitesse Presidendi Pilsner ja Presidendi 8. 2004. aastal sai Saku Õlletehas uue kvaliteedisertifikaadi ISO 9001:2000. Sama aasta kevadel sõlmiti koostöökokkulepe Soome õlleturu liidri Sinebrychoffiga, mille tulemusena hakati Saku Õlletehase lipulaeva Saku Originaali turustama Soomes. Õllekultuuri pealinn2005. aastal tutvustas Saku Õlletehas õllegurmaanidele eksklusiivset kodumaist õlut Saku Kuld, mis osutus planeeritud müügist kolm
vastavaks.2001. aastal tõi Saku Õlletehas turule kodumaise siidrisarja Kiss, mis saavutas esimese üheksa kuuga 19%-lise turuosa ning jõudis teisele positsioonile kohalikul siidriturul. Samuti saadi samal aastal ainuesindusõigus turustada koos omatoodete sortimendiga rahvusvaheliselt tuntud premium-õllesid Carlsberg, Guinness ja Kilkenny.2003. aastal toodi vastusena PET pakenditüübi populaarsuse kasvule turule plastpudelid. Esimeste toodetena villiti plastpudelitesse Presidendi Pilsner ja Presidendi 8.2004. aastal sai Saku Õlletehas uue kvaliteedisertifikaadi ISO 9001:2000. Sama aasta kevadel sõlmiti koostöökokkulepe Soome õlleturu liidri Sinebrychoffiga, mille tulemusena hakati Saku Õlletehase lipulaeva Saku Originaali turustama Soomes.2005. aastal tutvustas Saku Õlletehas õllegurmaanidele eksklusiivset kodumaist õlut Saku Kuld, mis osutus planeeritud müügist kolm korda edukamaks.Õllekultuuri
Ent 1970-ndatel aastatel muutis alumiinium- ja plastpakendi kasutuselevõtt seda tootmisharu põhjalikult. Tarbijale sai meelepäraseks see, et ta ei pidanud taarat tagastama ning tootjad hoidsid kokku selle pealt, et ei pidanud tagastatud taaraga tegelema. Lisaks pääseti ka senisest 20 kohustusest pudeleid pesta ning nende seisukorda kontrollida. Nii muutus karastusjookide taara äraviskamine tavaks (Kohaliku Iseseisvuse Instituut, 2002). Äravisatud alumiiniumpurgid ja plastpudelid hakkasid keskkonnakaitsjates muret tekitama, sest nad nägid maanteede ääri ja jõgede kaldaid täitumas selle bioloogiliselt mittelaguneva prahiga. Nad juhtisid tähelepanu ka õhusaastele, mis kaasneb metallpurkide ja plastpudelite tootmisega. Valitsusedki hakkasid ärevust tundma karastusjookidetööstuse poolt põhjustatud jäätmeprobleemi pärast. Tagajärjeks oli näiteks see, et kui Rootsi ehitati 1980-ndatel aastatel alumiiniumpurkide
annaabi.ee 
