Värvilised plastmassid ei vaja enam lisaviimistlust. Stabilisaator muudab plastmassi omadused püsivaks, pidurdab plastmassi vananemist. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need ületavad isegi puidu tugevuse. Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul. Keemiline püsivus on plastmassidel hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. Nende jäätmed looduses ei hävine. Elektrijuhtivus on plastmassidel väike
põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 3. Miks toodetakse plastmasse? Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. 4. Millistest ainetest plastmass koosneb? koosneb polümeerist kui põhiainest ja mitmesugustest muudest ainetest (plastifikaatorid, täiteained, stabilisaatorid, pigmendid jt). 5. Millised head omadused on plastmassidel? Plastmassid on heade mehaaniliste omadustega (tugevad, elastsed, kergesti töödeldavad), kerged, keemiliselt ja bakterite suhtes vastupidavad, heade soojusisolatsiooni- ja dielektriliste omadustega. Plastmassist valmistatakse pakkematerjali - läbipaistvat kilet. Plastmasse saab töödelda selliste meetoditega, mida metallide või puidu puhul kasutada ei saa. 6. Millised halvemad omadused on plastmassidel? Plastmassidel on ka mõned halvad omadused
plastifikaatoritest. · Plaste kasuutatakse kile-, leht-, rull-, plaatmaterjalidena, piirde- ja kandekonstruktsioonides, põranda-, seina-, isoleermaterjalidena, torudena jt ehitusdetailidena. Plastmasside omadused ja kasutamine · Plastmassid on omadustelt elastsed ja taluvad pargunemata löökkoormusi, paljukordseid painutusi. · Kõrgendatud temperatuuridel plastmasside tugevus väheneb. · Plastmassidel on üldiselt madal temperatuuri-, kuuma- ja külmakindlus, nad vananevad suhteliselt kiiresti (määratakse pehmenemiskoefitsient). · Samas aga võivad olla ka väga püsivad kõige kontsentreeritumas happes, näiteks teflon. Erinevatel plastmassidel on võimalik saavutada aga eelpoolnimetatud omaduste eriti head taset ja parandada lisandite lisamisega nende omadusi: · optilisi omadusi · sooja- ja isolatsiooniomadusi · elektriisolatsiooni omadusi
docstxt/1318705066120334.txt
avaldumine. Plastmassdetailide tugevuspiir alaneb oluliselt põikmõõtmete suurendamisel. · Temperatuur mõjutab tugevalt plastmasside omadusi. Plastmasside põhirühmad võivad töötada temperatuurivahemikus -200...+200 C°. Räniorgaanilistest polümeeridest ja fluoroplastidest valmistatud plastmasside ilmumisega tõusis ülemine temperatuuripiir +500 C°. · Plastmassidel on kalduvus roomamisele ja relaksatsioonile isegi toatemperatuuril. · Plastmassidele on iseloomulik madal jäikus. Kõige jäigemate plastikute (klaasplastide) elastsusmoodul on ligikaudu 10 korda madalam kui metallidel. Selle tulemusena ületavad plastmassdetailide deformatsioonid koormamisel märgatavalt metalldetailide deformatsioone. · Kihiliste plastikute arvutamisel tuleb elastsusõpetuse meetoditega arvesse võtta materjali anisotroopsust. Kasutatud kirjandus
vaikude vahel. b) Surve all valamine- Kasutatakse termoplastsete vaikude puhul. Vedel kuum mass surutakse mööda valukanaleid kinnisesse vormi. c) ekstruudermeetodi puhul surutakse pool-pehmeks kuumutatud plastmass välja soovitud detaili ristlõike vastava kujuga avast. d) valtsimisega toodetakse ühtlase paksusega õhukesi materjale. e) keevitatavad on termoplastsed vaigud. Keevitatakse kuuma õhjujoaga. 4. Plastide termilised omadused: a) mahumass on enamikel plastmassidel 900...1500 kg/m3.b) tugevus sõltub täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad c) kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist, omab tähtsust põrandakatte materjalide puhu. d) keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. e)elektrijuhtivus on väike, selle pärast kasutatakse neid isolatsiooniks. f) soojusjuhtivus on väike, eriti väike vahtplastmassidel.
Toodete biolagundatavaks muutmine võib tegelikkuses prügi mahaviskamise probleemi veel hullemaks teha. Nimelt võivad inimesed jõuda arusaamani, et väärtuslike ressursside, nagu plastmassid, äraviskamine on normaalne. Näiteks heki sisse visatud biolagundatavast plastmassist valmistatud kilekoti täielikuks lagunemiseks kulub mitu aastat, mitte mõni päev nagu osad arvavad. Isegi äravisatud banaanikoorel läheb 1-3 aastat enne kui ta biolaguneb. Lisaks sellele on biolagundatavatel plastmassidel korralikuks lagunemiseks vaja ka teatud tingimusi (õiged mikroorganismid, temperatuur ja niiskus) ning kui nendega õigesti ümber ei käida võivad nad keskkonna jaoks osutuda palju suuremaks koormaks kui tavalised plastmassid. Kui biolagundatavad plastmassid ladustatakse prügimäel, (mida tuleks igal võimalikul juhul vältida) hakkavad nad lagunedes tootma kahjulikke kasvuhoonegaase. Mida kujutavad endast biolagundatavad plastmassid? Biolagundatavad plastmassid
..200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15...30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. Tihedus on enamikel plastmassidel 900...1500kg/m3, harva kuni 2200kg/m3. Vahtplastide tihedus on 20...200kg/m3. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad (ületavad puidu tugevust). Kõiga sagedamini kontrollitakse plastmassidel paindetugevust. Kõvadus sõltub samuti vaigust ja täitematerjalist. See võib erinevatel plastmassidel olla
vananemist. 185 14.3. Plastmasside töötlemine Plastmasside töötlemisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pressimine, surve all valamine, ekstruudermeetod, valtsimine ehk kalandeerimine, keevitamine. 14.4. Plastmasside omadused Mahumass. Metallide ja kivimaterjalidega võrreldes on plastmassid suhteliselt kerged. Tugevus on plastmassidel erinev. See sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täitematerjalige plastmassid on väga tugevad. Need ületavad isegi puidu tugevuse. Kõvadus sõltub vaigust ja täitematerjalist. Kõvadus omab tähtsust põrandakatte-materjalide puhul. Keemiline püsivus on plastmassidel hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. Nende jäätmed looduses ei hävine. Elektrijuhtivus on plastmassidel väike
Plastmassid on tehis materjalid, mis soojuse ja rõhu mõjul muutuvad plastiliseks. Selletõttu on neid võimalik töödelda soovitud kujuga esemeteks. Kõigi plastide koostisained on sideained: looduslikud enamasti aga ka sünteetilised polümeerid. Peale sideainete on plastmasside kostises lisandeid, mis muudavad plastmasside omadusi vajalikus suunas. Täite ained muudavad plastmassi tugevamaks ja annavad talle eriomadusi. Täiteainetena kasutatakse paberit, tekstiili,metalli laaste jne. Plastmassidel on palju häid omadusi, kerged, tugevad, korrosiooni kindlad, väikese hõõrde teguriga, heade isolatsiooni omadustega, dekoratiivsed, puuduseks väike soojusjuhitavus ja püsivus, vananemine ja sellega seonduv tugevuse vähenemine. Tekstoliit täiteaineks on tekstoliidid jäätmed, lisatakse grafiiti, saadakse lehtmaterjal. Valmistatkse laagreid, hammarattaid, tihendeid jne. Mootori kütused ja määrdeained Suurimad tsetaaniarvuga kütused on mootorid madalatel temperatuuridel, hõplsam
3. Kergelt töödeldavad ehitustoodeteks 4. Tootmine on hästi automatiseeritav 5. Tootmis- ja töötlemisettevõtted on suht odavad ja tasuvusaeg on lühike. 17. PUUDUSED: 1. suur roomavus 2. kõrge temperatuuripaisumise koefitsient 3. suht väike kuumakindlus 4. suht madal tugevus vahelduval koormamisel 5. madal pikaealisus, kiire vananemine. valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad. 6. Põlevus 7. Toksilisus. 18. KEEMILINE PÜSIVUS plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht praktiliselt puudub seetõttu plastmassid väga kestvad materjalid. jäätmed looduses ei hävine. 19. TUGEVUS plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid väga tugevad. Kõige sagedamini kontrollitakse plastmasside paindetugevust. 20. 41. Plastidest soojaisolatsioonimaterjalid- EPS, XPS, PUR 21. 1. EPS MULLPOLÜSTÜREEN kõige enam levinud, valge värvus
200 0C, erandlikult 300...350 0C · suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel · suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal on vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15...30% · põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300...400 0C juures) · toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. · Keemiline püsivus on plastmassidel väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. See omadus on mõnes mõttes ka negatiivne; plastmassi jäätmed looduses ei hävine. Plastmassid aja jooksul vananevad, mis seisneb suurte molekulide lagunemises väiksemateks (polümeer muutub monomeeriks). · Tugevus on plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise
· Toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ta tootes ning põletamisel. Keemiline püsivus- väga hea. Korrosiooni ja kõdunemise oht neil praktiliselt puudub. Seetõttu on plastmassid väga kestvad materjalid. See omadus on mõnes mõttes ka negatiivne. Plastmassi jäätmed looduses ei hävine. Plastmassid aja jooksul vananevad, mis seisneb suurte molekulide lagunemisel väiksemateks (polümeer muutub monomeeriks). Tugevus- plastmassidel väga erinev ja sõltub suurel määral täitematerjalist. Kiulise ja kihilise täiteainega plastmassid on väga tugevad (ületavad puidu tugevust) Kõige sagedamine kontrollitakse plastmassidel paindetugevust. 52.Plastmasside töötlemine-erinevad vormimise viisid 1)Pressimine leiab kasutamist termoaktiivsete ja jäikade termoplastsete vaikude puhul. Lähtematerjaliks on presspulber, mis koosneb peenestatud vaigust, pulbrilisest täiteainest ja pigmendist
annaabi.ee 
