Seda tüüpi trauma on õnneks suhteliselt haruldane. Kuid võib juhtuda tööl hoolematuse või väheste teadmiste tõttu töötades ohtlike masinatega (saekaatrid, puuraiujad) 1. Aseta verejooksu kohale side 2. Tõsta kannatanud kehaosa südamest kõrgemale. 3. Helista 112 4. Püüa leida amputeeritud jäset! 5. Amputeeritud jäse hoia kuivas mitte pesta ega puhastada! 6. Pane amputeeritud jäse kuiva riide sisse, seejärel veekindlasse plastikkotti, mille aseta jäävette nii, et sel poleks otsest kontakti jääga! (külmumine hävitab koed!) 7. Kui kehaosa ripub veel mingitpidi keha küljes, siis ära eemalda küljest vaid mähi riidesse. 8. Kannatanu peab jõudma haiglasse nii kiiresti kui võimalik. 9. Jälgi elutähtsaid funktsioone. 10. Vajadusel alusta elustamisega Verejooksu peatamine kui võõrkeha on sees 1. Mitte mingil juhul ei tohi haavast võõrkeha (nuga) eemaldada. 2
kiirguskontrolli kanalisatsiooni. 6 Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. RAVIMIJÄÄTMED. Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga"Ravimijäätmed". Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega "Tsütostaatravimijäätmed". Ravimijäätmeid tuleb hoida osakonnas või haigla apteegis lukustatud ruumis. Haigla apteek kogub pakitud ravimijäätmed, asetab need lukustatavatesse kastidesse ning annab üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele
elutsükli jooksul. Vedelaid jäätmeid tekib plastikkottide elutsüklis 17 korda vähem kui paberkottide omas. Siinkohal tuleb meenutada, et me pole veel arvestanud taaskasutamisega. Paberkottide jäätmekäitlus annab tublisti plusspunkte, aga plastikkotid on endiselt eespool, sest nende säästvam tootmine tekitab vähem tahkeid ja vedelaid jäätmeid ning emissiooni. Energiakulukuse osas kehtib reegel, et 1,5 plastikkotti võrdub 1 paberkotiga. Kui mõlemat kotti taaskasutada, siis saame suhteks, et 1,3 plastikkotti võrdub 1 paberkotiga. Energiakulu on hästi oluline arvestada, kuna suur osa sellest tuleb fossiilsetest kütuste arvelt. 5.3 Kokkuvõte poekottidest Nii paber- kui ka plastikkotid vajavad palju energiat ja materjali, mis muudavad tarbija ja jäätmekäitleja vastutuse suureks. Me saame päris palju ära teha, et vähendada tekkivat keskkonnamõju.
safety, non-flam või besopasnaja. Rahvusarhiiv säilitab filmimaterjale nagu enamus arhiive pimedas, ultraviolettkiirte kaitseks pakendatakse need originaalkarpidesse või kottidesse ja nende puududes musta puhverdatud või neutraalsesse paberisse. Kaitseks tolmu eest pannakse filmimaterjalid filmikarpidesse ja sealt edasi plastikkottidesse. Samuti kotid aitavad säilitada niiskusereziimi. Nitroalusel filme ei pakendata õhukindlalt plastikkotti. Eemaldatakse kõik paberdokumendid ja muud asjad, et säilitada maksimaalne kaitse. Hoiuruum peab olema nagu iga teinegi hoiuruum tolmu ja valguse vaba ning akende olemasolul need katta ultraviolettkiirguse eest kaitsva kattega, stabiilse temperatuuriga ja stabiilse niiskusreziimiga. Õnneks filmimaterjalil ei ole nii temperatuuri kui õhuniiskuse juures peale värvinegatiivi (3-5 kraadi, teistel 10-17 kraadi vahel) erilist vahet.
sõimerühmas kaks korda nädalas. Sõimerühmas ei tohi kasutada mittepestavaid ega kergesti lagunevaid (vahtlateksist, pehme täidisega jne) mänguasju. 11.8. Voodipesu ja käterätte vahetatakse olenevalt määrdumisest, kuid ööpäevarühmades vähemalt üks kord nädalas ning päevarühmades iga kümme päeva järel. Tekke klopitakse samaaegselt voodipesu vahetusega. 11.9. Kasutatud ja määrdunud pesu kogutakse igas rühmas kohe plastikkotti ning viiakse mustapesuruumi. 11.10. Lasteasutuses võib kasutada Tervisekaitseinspektsiooni poolt lubatud pesemis- ja puhastusvahendeid. 11.11. Igal rühmaruumil peavad olema eraldi koristus- ja puhastusvahendid, neid hoitakse koristusvahendite ruumis või kapis. 11.12. Tualettruumi koristamiseks peavad olema eraldi märgistatud koristus- ja puhastusvahendid ning neid hoitakse tualettruumi kapis. 11.13. Koristus- ja puhastusvahendite valik ja arv peab tagama kvaliteetse koristamise
ja eemaldatakse pealmine filee. Alumise filee eemaldamiseks tuleb nuga torgata selgroo alla kala neelu kohalt ja suruda tugevasti ülespoole, selgroo vastu. Nuga liigutada ühtlaste liigutustega saba poole. Lõpuks tehakse lõige rinnauime alt, et eemaldada selgroog ja pea. 4. Millised portsjontükke kaladest lõigatakse? Metaljonid, luudeta portsjontükid jne 5. Kuidas sulatatakse külutatud kalu? Kas vees või õhu käes. Kui kala on lahti tuleb panna ta plastikkotti ja iga natukese aja tagant vahetada vett, lisada võib ka soola. Võib ka külma jooksva vee alla sulatada. Suuri kalu sulatatakse õhu käes. 6. Millega maitsestatakse kalatoite? Sool, valge pipar, paprika pulber, till jne. 7. Kuidas keedetakse terveid kalu? Soomustega, soolales vees 0,7% kala massist pannakse soola või 0,7-2% vee massist. Pannakse külma vette, 10-25 min esimese kg kohta ning +5 iga järgmise kg kohta. Kala on küps, kui selle temp
Esimese elupäeva vedeliku kogust 70 ml/kg suurendatakse järk-järgult. Vastsündinu urineerimine peab vallanduma esimese 24 elutunni jooksul. Uriini hulk on vastsündinul alates 2. elupäevast 2- 4 ml/kg/tunnis. Lastel, kellel on nahakaudne vedelikukadu suur, võib uriini hulk olla väiksem. Uriini eritust <1 ml/kg/tunnis loetakse oliguuriaks. Uriini eritust saab õde mõõta mähkme kaalumisega, uriini kogumisega plastikkotti (Uribag) või kusepõie püsikateetri abil. (Tunell 1998, Mott jt 1990.) Oluline on hinnata intubeeritud laste diureesi ka naha (higistamine- lapsel eraldub 1 m 2 kehapindala kohta umbes 400 ml higi võrreldes täiskasvanu ühe liitriga), limaskestade, oksendamisel okse koguse ja muude eritiste (süljevoolus, roojamine) järgi. Vedelikukadu hinnates on oluline teada, et ajalistel vastsndinutel on veesisaldus 75% ja täiskasvanutel 60%, seetõttu
koristusvahenditest. Kuivkäimlaid peab iga päev desinfitseerima (kloreerima). Käimlakaste tuleb puhastada 2/3 täitumisel nende mahust. 8.14. Igal noorel peavad olema individuaalsed voodiriided ja käterätikud. Voodipesu ning käterätte vahetatakse olenevalt määrdumisastmest, kuid mitte harvem kui üks kord seitsme päeva jooksul ja kümnepäevase vahetuse puhul üks kord kümne päeva 26 jooksul. Kasutatud ja määrdunud pesu tuleb koguda koheselt plastikkotti ja viia selleks ettenähtud kohta. 8.15. Kohtade arv söögisaalis peab võimaldama kõikide noorte toitlustamist ühe tunni jooksul, kusjuures noorele nähakse söömiseks ette vähemalt 30 minutit. 9. Nõuded personalile 9.1. Käesolevad tervisekaitsenõuded kehtivad laagri juhatajale, kasvatajatele, tervishoiutöötajale, köögipersonalile ja abipersonalile. 9.2. Enne tööle asumist peab laagri personal läbima tervisekontrolli vastavalt sotsiaalministri 23
haarata. Klemmide kontrollimatu asetamine toob tihti kaasa täiendavaid koekahjustusi, mis halvimal juhul võivad teha retransplantatsiooni võimatuks. Et lühendada sooja isheemiaaega, transporditakse amputeeritud koeosa retransplantatsioonikotikeses jahutatuna. Retransplantatsioonikotikese puudumisel mähitakse amputeeritud koeosa steriilsesse niiskesse sidemesse või rätikusse ja pannakse puhtasse plastikkotti, mis suletakse veekindlalt. See omakorda pannakse teise plastikkotti, mis täidetakse puhta külma veega. Amputeeritud koeosa ei tohi transportimisel kokku puutuda vee ega jääga ega mingil juhul jahtuda 0º-ni või allapoole. Selleks võib jahutusveele, kui see tundub liiga soe, lisada ainult minimaalses koguses jääd. Ettevaatust! Kuivjää, aga ka jääkuubikud sügavkülmast tekitavad kohe amputeeritud koeosa
annaabi.ee 
