Esmärgiks on tagada verevoo. Ravi tuleks alustada 3h jooksul alatest sümptomite avaldumisest. STREPTOKINAAS PLASMINOGEENI AKTIVAATORID Toodavad streptokokid. ALTEPLAAS (Actilyse) Palju kasutatud ja uuritud. Manustatakse i/v Korduvkasutamiselt võivad areneda Konverteerivad plasminogeeni plasmiiniks. Plasmiin antikehad, mis inaktiveerivad ravimit. lõhustab fibriini. Ravi tunduvalt soodsam kui alteplaasiga! KÕRVALTOIMED: Verejooks KÕRVALTOIMED: Verejooks VASTUNÄIDUSTUSED:
.....trombotsüütidel tromboksaan A2 sünteesiks 2. ADP retseptorite antagonistid- inhibeerib trombotsüütidel adenosiidifosfaadi (ADP) seondumist ADP ................................................. retseptoritega a. Klopidogreel b. Prasugreel c. Tikagreloor TROMBOLÜÜTIKUMID fibriini lõhustumine 1. Streptokinaas 2. Plasminogeeni aktivaatorid – plasminogeeni aktiveerimisel konverteeritakse plasminogeenis plasmiin, ..............................................mis lõhustab fibriini a. Alteplaas Actilyse ANTIKOAGULANDID ained, mis takistavad verel hüübimist läbi selle, et nad pärsivad fibriini moodustamist. Takistavad trombi kasvamist ning embolseerimist patsientidel, kellel on juba tromb. Kasutatakse venoose trombi puhul (nt jalas), kuna seal on fibriin. Arteriaalse trombi puhul, koos antiagregantidega!
Kalgend moodustub kaseiini isoelektrilises punktis (pH 4.6) (hüdrofoobsete interaktsioonide tõttu). Happekalgendis on vähe kaltsiumit jt mineraale, need vabanevad mitsellidest vesifaasi - vadakusse. Happekalgendi abil toodetakse näiteks kohupiima ja hapupiimatooteid. Põhilised vadakuvalgud piimas on β-laktoglobuliin (~50%) ja α-laktalbumiin. Väiksema osa moodustavad immunoglobuliinid, rasvagloobulite membraanivalgud ja ensüümid: hüdrolaasid (plasmiin, lipoprotein-lipaas, aluseline fosfataas, lüsotsüüm) ja oksüdaasid (laktoperoksüdaas, ksantiinoksüdaas, katalaas). Natiivses olekus ei assotsieeru vadakuvalgud omavahel ega teiste valkudega. Kuumutamisel üle 60°C vadakuvalgud denatureeruvad ja seonduvad kaseiinidega, muutes mitselli struktuuri ja suurendades tema veesidumisvõimet. See on soovitav näiteks jogurti valmistamisel (tugevam geel ja väiksem sünerees, kuid vastunäidustatud juustu tootmisel (nõrk kalgend).
PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N PUNANE verejooks 23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse
PROTROMBI 3. Koagulatsioon – verehüüve süsteemi aktivatsioon, hüüve moodustamine 4. Retraktsioon (hüüve kokkutõmbumine) FIBRINOGE TROMBII FIBRII 5. Fibrinolüüsifaas – plasminogeenis tekkib plasmiin ja see lõhustab fibriini niidid. N PUNANE verejooks 23. Lümfiringe peatub Lümfiringe – liigub lümf, mis tekkib kõrgema rõhu tõttu interstetsiaalses vedelikus. Lümf surutakse läbi umbsetesse lümfikapillaaridesse
keha massist ja lümf Hematokrit näitab vere rakkude vajalik raud, mille abil ehitatakse (B., E., S., H.). Muutuste ulatus Fibrinolüüs · Plasminogeen · 2/3 veest paikneb rakkudes, ja (pm punaliblede) protsentuaalset hemoglobiini molekul, vask ja tingitus. plasmiin · t-PA plasminogeeni seda nim intratsellulaarseks, mahtu pärast täielikku (osaleb hemoglobiini sünteesil Leukotsüüdid e. valged verelibled aktivaator (vabaneb endoteelist) Rakuvedelik ~40% keha massist tsentrifuugimist. Stabiliseeritud koensüümina) ja koobalt on tuumaga, hemoglobiini · t-PA toodetakse veresoonte
Tekkiv PH võib olla toitaineks teistele mikroobidele, nagu propioonhappebakterid, hallitus ja pärmseened. Kõrge järelsooj.t.-ga juustudes järgnebki piimhappelisele käärimisele propioonhappeline käärimine (PH). 16. Juustu ensümaatiline valmimine. Valmimise ensümaatilistes reakstioonides osalevad · Laabi ensüümid (käivitab kalgendumise) · Piima naturaalsed ensüümid (mõjut. vähe, v.a. plasmiin, millel oluline roll kõrge järelsoojendusega juustude valmimisel. Oluline pastöriseerimata piima puhul, kus es. võõrmikrofloorat)) · Juuretisega lisatud mikroobide (bakterite, pärm- ja hallitusseente) ensüümid oluliseimad Valmimise teine etapp · toimub mikroobsete proteolüütiliste ensüümide toimel intens. valkude lõhustumine e. proteolüüs
koagulatsioonifaasi alguseks. Koagulatsioonifaasis tekib fibrinogeneesi trombiini toimel fibriin, mis oma pikkade molekulide tõttu moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib verehüüve ehk punane tromb, mis suleb verevoolu haavast. Trombiin aktiveerib ka fibriini stabiliseeriva XIII faktori, mis muudab lahustuva fibriini monomeeri lahustumatuks fibriini polümeeriks. Fibrinolüüsifaasis lõhustab plasmiin veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas, mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist. Plasminogeeni aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor. Seega vallandatakse seesmise tee poolt käivitatud protrombiini aktiveerimisega samaaegselt ka fibriini lõhustavad reaktsioonid. Mõne hüübimisfaktori puudumisel veres tekib veritsustõbi ehk hemofiilia. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid (soolad, hepariin, hirudiin, dikumariin). 10. Südame ja vereringe füsioloogia
aktiveeritud V faktoriga (aktseleraatorglobuliiniga) põhjustavad protrombiini muutumise trombiiniks. Koagulatsioonifaasis tekib fibrinogeenist trombiini toimel fibriin, mis moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib punane tromb, mis suleb verevoolu. Trombiin aktiveerib fibriini stabiliseeriva XIII faktori, mis muudab lahustuva fibriini monomeeri lahustumatuks fibriini polümeeriks. Fibrinofüüsifaasis-plasmiin lõhustab veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas,mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist.Plasminogeeni aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor. Plasminogeeni võib aktiivseks muuta ka neerudest uriini üleminev urokinaas, väljaspoolt organismi Beeta-hemolüütiline stretokokk. Mõne hüübimisfaktori puudumisel tekib hemofiilia. Vere hüübimist takistavad ained on antikoagulandid. Soolad( naatriumtsistraat), hepariin, hirudiin, dikumariin. 10. Südame ja vereringe füsioloogia
kiiruskonstant puhvri kontsentratsioonist (b) Üldise puhul sõltub, sest puhver võib toimida prootoni doonori või aktseptorina. LIISI KINK 32 BIOKEEMIA test I Seriin-proteaasid segu kovalentsest ja üldisest hape-alus katalüüsist trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, trombiin, subtilisiin, plasmiin - Kõikide puhul osaleb katalüüsis seriin, siit ka nimi - Ser on osa ,,katalüütilisest triaadist" Ser, His, Asp - Seriin-proteaasid on homoloogid, kuid erinevad mõnevõrra triaadi jääkide paiknemise poolest - Ensümoloogid on siiski kokku leppinud triaadi jääkide numeratsiooni osas, tähistades neid selguse mõttes ühtviisi: His-57, Asp-102, Ser-195 Mehhanism: Asp-102 rolliks on ainult orienteerida His-57
3.3.3. Valgud Orbiviiruse genoom kodeerib seitset struktuurset ja kolme mittestruktuurset valku. Orbiviiruste struktuurseid valke (ja nende poolt moodustatud multimeerseid komplekse) on nii struktuurselt (kristallstruktuur) kui ka funktsionaalselt hästi uuritud. VP2 (111 kDa) väliskapsiidivalk. Väliskapsiidi kuulub 180 VP2 subühikut. VP2 on orbiviiruse antiretseptor (omab hemoglutiniin aktiivsust) ja peamine antigeen. Sisaldab arvukalt proteaaside (trüpsiin, kemotrrüpsiin, plasmiin) lõikamissaite. VP5 (59 kDa) väliskapsiidivalk, omab globulaarst struktuuri ja võib olla glükosüleeritud. VP5 on samuti üks orbiviiruse peamiseid antigeene. VP5 sisaldab oma N-terminuses kahte potentsiaalset amphipaatilist heeliksit ja on oluline orbiviiruste rakku sisenemiseks (endosoomi membraanide läbimiseks). VP3 (103 kDa) on mazoorne core valk, mis on erinevatel orbiviirustel väga konserveerunud. Core struktuuri kuulub 120 VP3 subühikut (moodustavad 60 dimeeri)
Proweri faktor. Esineb seemine ja välimine tee. Nii seesmise kui välise tee kaudu aktiivseks muudetud X faktor koos fosfolipiidide, Ca++ ja aktiveeritud V faktori ehk aktseleraatorglobuliiniga põhjustavad protrombiini muutumise trombiiniks. Koagulatsioonifaas – fibrinogeenist tekib trombiini toimel fibriin, mis oma pikkade molekulide tõttu moodustab võrgustiku, kuhu takerduvad verekehakesed. Tekib verehüüve ehk punane tromb. Fibrinolüüsifaas – plasmiin lõhustab veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini. Plasmiin on proteaas, mis tekib vereplasma inaktiivsest plasminogeenist. Plasminogeeni aktiveerib plasma kallikreiin ning aktiveeritud XII faktor. Lisaks organismist (urokinaas) kui organismist väljaspoolt pärit aktivaatorid (streptokinaas) Hüübimise normaalseks kulgemiseks vajalikud faktorid (prototrombiin → trombiin; fibrinogeen → fribriin; püsiv fibriin)
v mitte). Kemokiini gradiendi suunas liikumine – kemotaksis on põhiline mis käivitub. Kui on kahjustus toimunud (viirslik nakkus, bakteriaalne) fagotsüteerivad jne rakud peavad sinna jõudma, suunavad sinna komplemendi anafülotoksiinide ja kemokiinide gradient. Põletiku reaksioonis osalevad teised mediaatorid kiniin süsteem - kallikreniin bradükiniin hüübimiskaskaad - fibriin fibrinolüütiline süsteem - plasmiin komplemendi süsteem prostaglandiinid,tromboksaanid tsütokiinid Põletikureakstioonides osalevad kaskaadid. Kiniin –kallikreiin süsteem Inimesel 15 erinevat geeni, tüüpiliselt hulk erinevaid splaisingu variante (eri spetsiifikaga)- olemuselt seriinproteaasid Lõikavad kiniinie, üks levinuimad on – Bradükiniin, koosneb: Arg - Pro - Pro - Gly - Phe - Ser - Pro - Phe – Arg. Bradükiniini retseptor B1 avaldub ainult kudede kahjustuse korral, sellega kaasneb