Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse. Väljundseadmed Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Monitorid Monitor ehk kuvar on arvuti visuaalne väljund. Erinevad monitori liigid on CRT (Cathode Ray Tube) ehk elektronkiirekuvar, LCD (Liquid Crystal Display) ehk vedelkristallkuvar, PDP (Plasma Display Panel) ehk Plasmakuvar ja OLED (Organic Light-Emitted Diode) ehk Orgaanilised valgusdioodid. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht · http://www.annaabi.com/materjal-13861-arvuti-sisend-ja-väljundseadmed-kuvarid-e- monitorid
Sisukord 1 Mis on kuvar?....................................................................................................... 3 2 Terminoloogia...................................................................................................... 3 3 Kuvari olulisemad näitajad.................................................................................. 4 4 Kineskoopmonitor (CRT)...................................................................................... 6 5 Plasmakuvar........................................................................................................ 8 6 LCD monitor........................................................................................................ 9 7 CRT vs LCD........................................................................................................ 11 8 Videoliidesed..................................................................................................... 13 8.1 Lahutusvõime ja pildisuhe.
LCD koosneb paljudest kihtidest. Täpsemalt LCD monitori üks punkt koosneb taustvalgusest, kahest polariseerivast kihist ja vedelkristalli molekulidest ning värvifiltrist nende vahel. Iga värvilise punti kohta ekraanil on tegelikult ekraanil kolm punkti: üks punase värvifiltriga, üks rohelise ja üks sinisega. Punkte LCD monitoril juhib digitaalne juhtseade, mis kasutab üldjuhul TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogiat. PDP (Plasma Display Panel)- Plasmakuvar, mille puhul tekitavad pildi gaaslahendused OLED (Organic Light-Emitted Diode)- Orgaanilised valgusdioodid. Kasutavad orgaanilist kelmet, mis on kaetud fluorestseeruvate molekulidega ja elektrilaengu saades hõõguvad. Uus tehnoloogia, mis võimaldab veelgi õhemaid ja teravama pildiga kuvareid. Monitore iseloomustavad: Ekraani mõõt- Mõõdetakse ekraani diagonaali. Esitatakse tollides. Nt 17'' või 63''
järjetikuliste piltide edastamiseks veebi. Veebikaamera tüüpiliselt hõivab pilti JPEG või MPEG failid ning laeb ülesse veebi serverisse Võimaldavad esitada väljastatavaid andmeid inimestele arusaadaval kujul või edastada neid sidekanalite kaudu teistele süsteemidele. Arvuti visuaalne väljund. CRT (Cathode Ray Tube) elektronkiirekuvar LCD (Liquid Crystal Display) vedelkristallkuvar PDP (Plasma Display Panel) Plasmakuvar OLED (Organic LightEmitted Diode) Orgaanilised valgusdioodid. Tehnoloogia, mida kasutavad enamus televiisoreid ja kineskoopkuvarid. Lame ja õhuke kuvar, mida kasutatakse elektronkäekellade, kalkulaatorite, mobiiltelefonide, süle ja pihuarvutitel. Personaalarvutid, telerid. Kaks tehnoloogiat värvide esitamiseks Passive matrix Active matrix sagedam ekraanivärskendus. Kasutusvaldkond arvutikuvarid ja televiisorid. link
või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vtCRTkatoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/v õi OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse. Funktsionaalselt saab kuvarit nimetada mitmeti, kui loeme seda arvuti tegevuse jälgimise
suurus nimega värvisügavus (Color Depth), mida mõõdetakse bittides. 256 värvi puhul on värvisügavuseks 8 bitti, kuid tänapäeval on kasutatavamateks sügavusteks 24 ja 32 bitti (True Color). Ülevaate värvsügavustele vastavatest värvitoonide arvust annab järgnev tabel. 4. Monitorid ja tehnoloogiad. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar(CRT) , vedelkristallkuvar (LCD), plasmakuvar või OLED-kuvar. 4.1 Kineskoopkuvar ehk CRT. Joonisel näha olev koonusjas osa ongi kineskoop, mille abil ekraanile pilt tekitatakse. Selle tagaosas asub elektronkahur, mis koosneb (antud juhul) kolmest katoodtorust. Katoodkiiretoru (CRT catod ray tube) on selline seade, mis kiirgab endast välja elektrone. Neid elektrone suunatakse hälvitussüsteemi abil, et panna helenduma ekraanil mingit kindlat punkti. Punkt ehk piksel (picture element)koosneb kolmest
4. Katood. Eelised: Eraldab ise valgust, parema kvaliteediga must kui LCD, sobib õhukeste ekraanide valmistamiseks. Puudused: UV-kiirgus kahjustab, kaotab ruttu valguse eraldamise võime. OLED orgaaniliste valgusdioodidega kuvar. Kihid: 1. Alus (nt painduv plastmass) 2. Anood 3. Orgaanilised kihid (juhtiv ja emiteeriv) 4. Katood. Eelised: Eraldab ise valgust, lai vaateväli, õhukesed telekad, kval. Must kui LCD Puudused: valguseeraldamise võime kaob kiirelt, UV-kiirgus kahjustab. Plasmakuvar koosneb klaaskihtide vahel asuvatest kambritest, kus on neooni ja kseooni segu. Esiklaas: läbipaistvad elektroodid, MgO kaitsekiht, kambrikesed fosforiga, mille taga on elektroodid. Kui elektroodidele pinget anda, siis MgO emiteerub ja eraldub UV-kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid. Kui seis normaliseerub, siis eraldub nähtav valgus. Eelis: Saab teha suuri ekraane Puudus: kulub palju energiat. Plasmakuvar klaaskihtide vahel on kambrikesed neooni ja kseooni seguga
(True Color). Värvisügavusest, resolutsioonist ja teistest säärastest näitajatest loe täpsemalt edaspidi. 4 5 ELEKTRONKIIRE- JA VEDELKRISTALLKUVARID Kuvarid jagunevad laias laastus kaheks- elektronkiirekuvariteks (ehk kineskoopkuvariteks) ja vedelkristallkuvariteks. Kõige värskem uuendus, mis on hetkel veel kalli hinna tõttu vähe levinud, on plasmakuvar. Elektronkiirekuvar (CRT Cathode Ray Tube) on televiisori kaksikvend arvutimaailmas, mille tööpõhimõte ei erine palju televiisori omast. Erinevused televiisoriga võrreldes seisnevad peamiselt selles, et arvutikuvari sisend on kohandatud arvutiandmete erilisele numbrilisele kujule ja ergonoomilised (ergonoomia - töövahendi, ja -keskkonna sobitamine vastavaks inimese nõuetele ja soovidele) nõuded on veidi teistsugused. Tuleb ju monitori jälgida umbes poole meetri kauguselt
Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades Dekooder Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis n-järguline kood, väljundis 2 astmel n-järguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mälupesa,
OLED (Organic Light Emitting Diode) kujutis luuakse orgaaniliste valgusdioodidega. Kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. Orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Plussid: väike voolutarve, painduvad paberipaksused ahelad valmistatakse kilele mitte klaasile. Miinused: aeglased, tundlikud kõrgetele temperatuuridele, ei kannata kõrget pinget. PLASMAKUVAR pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Kahe läbipaistva elektrit juhtiva plaadi elektroodi vahel olev inertgaas pannakse helendama erilise gaasiga (neooni ja ksenooni segu) täidetud kambrikese ees. Iga kambrikese esisein on kaetud fosforestseeruva ainega, kambri tagaseinas paikneb elektriallikas. Selle abil ioniseeritakse kambrit täitev gaas ning selle mõjul löövad fosfooride osakesed helendama just nagu kujutises nõutud
Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool
Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille järgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. värviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kõik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood üksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sõltumatu heledus moodustuvad segunenud värvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel põhinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on võimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool. Mahtuvusel põhinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool
Tihti on LCD kuvarite puuduseks aeglus, ebaselge kujund ja vajalik täpne vaatenurk. Tehnoloogia areng on muidugi neid puudusi oluliselt parandanud. Suurimaks energia tarbiaks on paneeli taga olev valgustus. Värviline kujund saadakse kolme värvi: punane, roheline ja sinine liitmisel. Valides summeeritavaid värve erineva intensiivsusega on meil võimalik saada ka erinevaid värve. Selline summeerimine kehtib monitoril kus on aktiivne valguse (värvide ) allikas ja taust on must. Plasmakuvar pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mõjutamisega. Elektroluminesentskuvar pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades. PILET 3 DEKOODER Dekooder on loogikalülitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on ja milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ära vastava kahendkoodi ja aktiveerib sellele vastava väljundi. Sisendis njärguline kood, väljundis 2 järguline kood. Koosneb AND elementidest.
annaabi.ee 
