i: tuberositas tibiae f: põlveliigese ekstensioon + puusaliigeses antefleksioon Musculus sartorius o: spina iliaca anterior superior i: tuberositas tibiae f: põlveliigese fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese antefleksioon ja välisrotatsioon SÄÄRE LIHASED Tagumine rühm Musculus tibialis posterior o: membrana interossea + facies posterior tibiae os naviculare + os cuneiforme mediale f: ülemise hüppeliigese plantaarfleksioon + alumises hüppeliigeses jalalaba mediaalse serva tõstmine + jalavõlvi hoidmine Musculus flexor hallucis longus o: facies posterior fibulae i: phalanx distalis digiti f: suure varba fleksioon + jala plantaarfleksioon Musculus flexor digitorum longus o: facies posterior tibiae 2. -5. varba phalanx distalis f: varvaste painutamine Musculus triceps surae 1) Musculus soleus
9 10 Anatoomiline analüüs Veojõufaas Hüppeliigese dorsifleksioon koos kerge abduktsiooni ja eversiooniga pronatsioon (mm tibialis anterior, gastrocnemius, soleus). Põlve ekstensioon kerge puusa välisrotatsiooniga (mm rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa ekstensioon, adduktsioon ja välisrotatsioon (mm gluetus maximus, biceps femoris, iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius).4 Taastumisfaas Hüppeliigese plantaarfleksioon koos kerge adduktsiooni ja inversiooniga supinatsioon (mm gastrocnemius, soleus, tibialis anterior). Põlve fleksioon kerge puusa siserotatsiooniga (mm semimembranosus, gastrocnemius, rectus femoris, vastus medialis, vastus lateralis). Puusa fleksioon, abduktsioon ja siserotatsioon (mm iliopsoas, rectus femoris, gluetus medius, gluetus maximus, biceps femoris).4 Jalgrattasõitu mõjutavad aspektid Mass: sõitmise ajal on jõud proportsionaalne nõlvakalde ja ratturi-jalgratta kogumassiga
rectus femoris!). M. sartorius: o. - spina iliaca anterior superior; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. a) põlveliigesses fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses antefleksioon ja välisrotatsioon (viib jala "rätsepaiste" asendisse!). Sääre lihased. Tagumine rühm. M. tibialis posterior: o. membrana interossea + facies posterior tibiae; i. os naviculare + os cuneiforme mediale; f. a) ülemises hüppeliigeses plantaarfleksioon, b) alumises hüppeliigeses jalalaba mediaalse serva tõstmine, c) väga tähtis jalavõlvi hoidmisel M. flexor hallucis longus: o. facies posterior fibulae; i. phalanx distalis digiti I; f. suure varba fleksioon (+ jala plantaarfleksioon) M. flexor digitorum longus: o. facies posterior tibiae; i. 2. 5. varba phalanx distalis (4 kõõlust!); f. varvaste painutamine (+ jala plantaarfleksioon) M. triceps surae - 2 suurt osa: M. soleus: o
abduktsioon, aduktsioon randme-kämblaliiges -- pöidla randme-kämblaliiges: abduktsioon, aduktsioon, ringliig, vastand. teistele sõrmedele (ülejään. väikese liik.) puusaliiges -- frontaaltelg: ette, taha (reis), sagitaaltelg: abduktsioon, aduktsioon, vertikaaltelg: pöör. sisse- ja väljapoole, koonusliik. põlveliiges -- frontaaltelg: sirutus, painutus, vertikaaltelg: sise- ja välisrotatsioon (pain. põlv) jalaliiges (alum. ja ülem. hüppeliiges) -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon, sagitaaltelg?: supinatsioon, pronatsioon kanna-pöialiigesed -- jalavõlvi elastsus pöia-varbalülide liigesed -- frontaaltelg: dorsaalfleksioon, plantaarfleksioon varbalülidevaheliigesed -- painutus, sirutus 2. Lihased sarkomeer - väikseim kontrakteeruv lihasüksus aktiin, müosiin - kontraktiilsed valgud, filamendid paikn. vöötidena - vöötlihas pea-- painutus - rinnaku-rangluu-nibujätkelihas sirutus - suur tagumine pea sirglihas
Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae inferior, piriformis, quadratus femoris ning gluteus maximus. Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool 2. ,,Manual muscle testing" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool, Petar Hodulov
Side - Membrana interossea cruris on sidekoeline moodustis (fibroosühendus), täidab luudevahelise ruumi. Selles on avaused veresoontele ja närvidele. Sääre luude ühendused Art. Talocruralis (ankle joint, hüppeliiges) - Moodustavad sääreluu facies articularis inferior, malleolus medialis (sääreluul) ja malleolus lateralis (pindluul) ning trochlea tali. - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: Jala dorsaalfleksioon/ plantaarfleksioon (frontaaltelg, sag tasa) Sidemed: - Liigesekapsel õhuke, pakub vähest stabiilsust, mistõttu on kollateraalsidemed olulised frontaaltasapinnaliste liigutuste piiramisel - Mediaalne kollateraalside e lig. deltoideum - Lateraalne kollateraalsidemete kompleks: Lig. talofibulare anterius Lig. talofibulare posterius Lig. calcaneofibulare 13 Art. subtalaris - Moodustub taluse ja
Tabel 1. Lihaste ja liigeste peamised tegevused kõnniperioodi iga faasi ajal Toeperiood Hooperiood ülesanne tegevus ülesanne tegevus Kannalöögi faas Maksimaalne puusa algfaas maksimaalne painutus hüppeliigese plantaarfleksioon, põlveliigese fleksiooni algus, suurim plantaarfleksiooni jõud amortisatsioonifaas Vähene põlve painutus, keskfaas Maksimaalne põlve hüppeliigese painutus
longus -jala inversioon -ST M. fibularis fibula 5. -jala dorsaalfleksioon -TC peroneus tertius e. metatarsaalluu -jala eversioon -ST profundus peroneus tertius M. fibularis caput fibula, ja mediaalselt -jala eversioon -ST peroneus longus e. fibula lateraalne jalale: 1. os -jala plantaarfleksioon -TC profundus peroneus pind cuneiforme ja 1. longus matatarsaalluu põhimiku tagumine pind M. fibularis fibula 5. -jala eversioon -ST peroneus brevis e. metatarsaalluu -jala plantaar- -TC profundus peroneus lateraalselt fleksioon brevis
lühenemisega. Sagedamini süvamad lihased. · Faasilised ehk liigutajad lihased vähesel määral stabiliseeriva iseloomuga, kuid enamasti dünaamiliste liigutustega seotud ja seetõttu enam kiirete lihaskiududega, reageerivad üldjuhul lihaste nõrgenemisega. Sagedamini pindmised lihased. · Fleksioon painutus · Lateraalfleksioon küljepainutus · Plantaarfleksioon labajala painutus · Dorsaalfleksioon labajala sirutus · Ekstensioon sirutus 33 · Rotatsioon pööramine · Abduktsioon eemaldamine · Adduktsioon lähendamine · Elevatsioon tõstmine · Fleksorid painutajalihased · Ekstensorid sirutajalihased · Abduktorid eemaldajalihased · Adduktorid lähendajalihased
annaabi.ee 
