EHITUS-JA PLANEERIMISÕIGUS, KONSPEKT koos kohtulahenditega (planeerimisõiguse loeng) 1) huvide tasakalustamise ja lõimimise PM. Planeerimise PM, 3-3-1-31-16 riiklike huvide kohta 2) elukeskkonna parendamise pm 3) avalikkuse kaasamise ja teavitamise pm' 4) teabe piisavuse pm (praegu Reidi tee teema) õ5) otstarbeka, mõistliku säästliku maakasutuse PM Planeerimispädevus jagatd riigi ja KOV vahel.küsimused tuleb lahendada tsandil, kus nendega on kõige otstarbekam tegeleda, vt 3-3-1-41-06 lõplik lahendus sünnib alati avaliku võimu ja avalikkuse koostöös Üleriigiline planeering esmane- üldine arengukava, olemuselt deklaratiivne 1) maakonna planeering'2) KOV üldplaneering- kus teed, kvartalid, rohealad 3) detailplaneering, mis määrab konkreetse kinnistu maakasutuse piirid ja otstarbe, viisi. Materiaalses mõttes õigusakt, määratleb haldusaktile omasel viisil asjaolusid, üldkorraldus. ERIplaneering- pm funktsionna...
Fosteri kaasus: British Gas naised pensionile 60selt, mehed 65selt. British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses. Kohus ütleb, et kui on mingi ettevõte, mis on riigi poolt erivolitustega, üksikisikutest laiemate volitustega, siis võib pöörduda vahetule õigusmõjule tuginedes kohtusse. Wells kaasus- keskkonnamõju uuringud avalikelt ja eraõiguslikelt projektidelt, mis puudutasid keskkonda, enne kui hakatakse midagi planeerima, planeerimisõigus. Anti teatud kaevanduse tegemiseks ilma taolise uuringuta. Naine tahtis planeeringut vaidlustada, kuna polnud direktiiviga kooskõlas. UK ütles et kui üksikisik saab direktiivile tugineda, siis see mõjutab omakorda kolmandaid isikuid. Tühistamine omakorda mõjutaks teist eraõiguslikku üksikisikut. Kohus ütleb: õiguskindluse põhimõte- direktiivid ei saa kohustusi üksikisikule kohustusi tekitada, ainult õigusi, seetõttu ei saa üksikisik direktiivile tugineda. Samas ainuüksi
British Gas eraõiguslik ettevõte, aga riigi omanduses. Kohus ütleb, et kui on mingi ettevõte, mis on riigi poolt erivolitustega, üksikisikutest laiemate volitustega, siis võib pöörduda vahetule õigusmõjule tuginedes kohtusse. Wells kaasus- keskkonnamõju uuringud avalikelt ja eraõiguslikelt projektidelt, mis puudutasid keskkonda, enne kui hakatakse midagi planeerima, planeerimisõigus. Anti teatud kaevanduse tegemiseks ilma taolise uuringuta. Naine tahtis planeeringut vaidlustada, kuna polnud direktiiviga kooskõlas. UK ütles et kui üksikisik saab direktiivile tugineda, siis see mõjutab omakorda kolmandaid isikuid. Tühistamine omakorda mõjutaks teist eraõiguslikku üksikisikut. Kohus ütleb: õiguskindluse põhimõte- direktiivid ei saa kohustusi üksikisikule
Kampaania uusmaade loomine; eesmärk oli kasutusele võtta võimalikult suur hulk maad, aga mitte intensiivne majandus. 60ndad 'kuldsed kuuekümnendad' selle ajal majandureform (1965); avastati et see ei ole rentaabel, kuna ettevõtted ise ei olnud enam huvitatud plaani täitmisest. Intensiivne tootmine oli ebasoovituslik; leiti, et oli vaja stimuleerida kogu vabrikuvärki. Hakatakse rääkima isemajandamisest suurem planeerimisõigus ettevõtetele, oluline just põllumajanduses. Hakati arvestama kolhooside tulukust. Mitmed targad otsused viisid majanduse uuele tõusule, kuid see sumbus, sest ei muudetud osasid olulisi majandustegureid hinnakujundamine, transport. Edasi stagnatsioon (70ndatel) ja veel edasi muutus kriisiks 80ndatel. Suurenes sõltuvus nafta ja gaasi ekspordist. Kütuste osakaal ekspordistruktuuris kasvas tema viimasel perioodil 15,6%-lt 54,4%-le. Muutus maailmaturu toorainega varustajaks
varale. Ühtlasi tuleks uuesti üle vaadata ka looduskeskkonnale avaldatav mõju. 2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus Eestis peetakse keskkonnaõiguse valdkonda kuuluvateks kõiki nö klassikalisi teemasid: keskkonnajärelevalvet, keskkonnaseiret ja keskkonnavastutust, looduskaitset ja veekaitset, ohtlike ainete regulatsiooni jm. Eestis kuulub suurel määral keskkonnaõiguse valdkonda ka ressursside (maapõue ja taastuvenergiaallikate) kasutus. Planeerimisõigus ei ole kuulu täielikult keskkonnaõiguse valdkonda, ent on sellega tugevalt seotud. Kogu Eesti keskkonnaõigus on väga tugevalt mõjutatud Euroopa Liidu õigusest, mille regulatsioon on mõnedes valdkondades ülimalt põhjalik.11 10 Veinla, H. Ettevaatusprintsiip keskkonnaalaste õiguste kontekstis. Juridica, 2002. 11 Keskkonnaõiguse keskuse kodulehekülg. Kättesaadav internetivõrgus http://k6k.ee/keskkonnaigus/materjalid (12.10.2011).
Haldusõiguse mõiste ja jagunemine Haldusõigus - avaliku õiguse osa, millega reguleeritakse avaliku halduse teostamist, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitsmist. Jaguneb üldosaks ja eriosaks: Haldusõiguse üldosa hõlmab haldusõiguse põhimõtteid, põhimõisteid ja põhistruktuure (sulgude ette toodud) Haldusõiguse eriosa reguleerib halduse üksikuid tegevusvaldkondi, nt keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus (igal eriosa valdkonnal on samuti oma üldosa) Üldosaon: Halduskorraldusõigus Haldusmenetlusõigus Haldustäiteõigus Riigivastutusõigus Eriosaon nt: Maksuõigus Korrakaitseõigus Materiaalne haldusõigus & haldusmenetlusõigus Haldusõigus jaguneb materiaalseks haldusõiguseks ja haldusmenetlusõiguseks. Materiaalõigus sätestab haldusõiguslike õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise ja lõppemise alused ning nõuded haldustegevuse sisulisele õiguspärasusele.
Selles seisneb omavalitsusteaduste põhieesmärk. Omavalitsusteadustel on kokkupuude paljude teadusharudega, mh: 1) Võrdlev omavalitsusõigusteadus (rahvusliku ja välismaiste omavalitsuskorraldussüsteemide hindamine) = toetudes teiste riikide KOV õiguslikule korraldusele võib KOV võtta eeskuju välisriikide KOV-i õiguslikest meetmetest kohalike küsimuste lahendamiseks 2) Avalik õigus = (eriti haldusõigus, keskkonnaõigus, ehitus-ja planeerimisõigus) avaliku õiguse normid annavad õigusliku aluse KOV tegevusele 3) Eraõigus = (nt eraõiguslikud tegevus-ja organisatsioonilised vormid) eraõiguse normide alusel osaleb KOV juriidilise isikuna, omades õigust varale, pärandile jms. 4) Sotsioloogia = KOV saab kasutada sotsiloogilisi uurimusi, mis seletavad teatud ühiskondliku probleemi olemust ja tekkepõhjusi (nt kuritegevus) 5) Statistika, nt demograafia = statistika toob arvuliselt esile lahendamist
Haldusõigus. Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn 1995, lk 26-28. Haldusõiguses saab eristada: 1. üld- ja eriosa - üldosasse kuuluvad normid, mis reguleerivad suhteid, mis omavad tähtsust kogu haldustegevuse jaoks: nt haldusmenetlus, haldustäitemenetlus, halduskorraldus, avalik teenistus, halduskontroll, vastutus. - eriosa normid reguleerivad konkreetseid haldustegevuse valdkondi: nt politseiõigus, haridusõigus, ehitusõigus, planeerimisõigus. 2. materiaal- ja menetlusõigus. Loengutes keskendume eeskätt järgmistele Eesti haldusõiguse üldosa seadustele: - haldusmenetluse seadus – HMS; - asendustäitmise ja sunniraha seadus – AtSS; - riigivastutuse seadus – RVastS; - halduskoostöö seadus – HKS. Erista mõisteid: haldusmenetlus – halduskohtumenetlus (mida nimetatakse ka haldusprotsessiks) – haldusõigusrikkumiste menetlus – väärteomenetlus. 4. Ajalooline areng Eestis
kinnistusraamatusse kanda. Seega kantakse maakatastrisse (nt erinevatest seadustest tulenevad piirangud metsaseadus, teeseadus jne). SEADUSEST TULENEVAD KITSENDUSED · Seaduse alusel piiratakse omaniku õiguslikku võimu tema tahtest olenemata. Eesmärgiks kaitsta kolmandate isikute huve (nt naabrid). · Jagunevad: eraõiguslikud (nt naabrusõigused, saab muuta omaniku ja kolmanda isiku kokkuleppega) ja avalik-õiguslikud (nt planeerimisõigus). Neid kitsendusi ei pea kandma kinnistusraamatusse, kuna on nähtavad seaduses, va kui on muudetud seadusjärgset kitsendust kokkuleppega. TEHINGUST TULENEVAD KITSENDUSED · Tehingu alusel on omanikul ka õigus omandit kitsendada omal soovil. Aluseks leping, seatakse kinnisasjale piiratud asjaõigused (hoonestusõigus) või võlaõiguslikud (üürileping). · Võib kokkuleppida seadusjärgsete kitsenduste vähendamises (nt naabrusõiguste puhul).
1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koordinatsioon (koostöö, läbirääkimised)
annaabi.ee 
