· oksüdeerimise korral tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksiidi kiht. · Fosfaatimisel tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht ) . · Kuumkatmisel kaetakse metall mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. · Plakeerimisel valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duraalumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumi lehega. · Lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. · Konserveerimisel kaetakse metalli pind mingi õli- või rasvataolise aine kihiga. Igal aastal hävib korrosiooni tagajärjel 8-10% kogu maailma aastasest terasetoodangust. See on tohutu kogus metalli, mis sunnib meid korrosioonikaitsega tõsiselt tegelema-
• oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; • fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); • kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; • galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; • plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; • lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; • konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 27. Tardkivim liigid ja kasutuskohad Tardkivimid on magma tardumisel tekkinud kivimid, liigitatakse süva-, purskekivimiteks, sõmerateks ja tsementeerunud Põhiline tardkivimid Graniit (peamine eestis esinev tardkivim, kristalne, siia
➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga. ➢ galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht. ➢ plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit. ➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje. ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, seega korrosiooniprotsess aeglustub. ➢ Kaitseb ainult selline korros
Oksüdeerimine metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht. Fosfaatimine metalli pinnale tekib fosforhappesooldast moodustnud kiht. Kuumkatmine metalli pind kaetakse teise korrosioonikindlama sulametalliga. Galvaniseerimine sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne korrosioonikindlama metalli kiht. Plakeerimine kuumale metallile valtsitakse peale õhuke kaitsemetalli leht, näiteks duralumiiniumit plakeeritakse puhta alumiiniumlehega. Lakkimine ja värvimine metalli katmine vedela/pastataolise ainega, mille kuivamise tagajärjel tekib pinnale tahke kelmekiht. Konserveerimine metalli pind kaetakse õli või rasvataolise kihiga. 16. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad Tardkivimid on tekkinud vedela magma hangumisel. Tardkivimeid võib jagada kaheks süvakivimiteks ja purskekivimiteks. Süvakivimid ehk intrusiivsed kivimid on tekkinud sügaval
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht; · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 13. Tardkivimid eriliigid, kasutuskohad Süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt
Lõõmutamisega kaob ka karastamise ja vanandamise efekt. Deformeeritavad alumiiniumisulamid liigitatakse termotöödeldavuse põhjal: 1) Mittetermotöödeldavad sulamid, Al-Mn (1-2%Mn) ja Al-Mg (<10% Mg) süsteemi sulamid 2) Termotöötlusega (vanandamisega) tugevdatud sulamid. Termotöödeldavaist sulameist on vanimad, laialdaselt ehituskonstruktsioonides ja eriti lennukiehituses kasutatavad Al-Cu sulamid. Korrosioonikindluse tõstmiseks plakeeritakse neist sulameist lehtmetalli õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Laialdasemalt kasutatakse ka mitmesuguseid kolmekomponentseid sulameid Al-Cu-Ni, Al-Mg-Si, Al-Zn-Cu, millel on suurem tugevus (eriti Al-Zn-Cu sulameil), parem termotöödeldavus. Omaette rühma moodustavad viimastel aastatel kasutusele võetud Al-Li sulamid, mille tugevus termotöödeldult on võrreldav Al-Zn süsteemi sulamitega, kuid väiksem tihedus (<2,6Mg/ m3 ) annab märgatavat efekti just lennukikonstruktsioonides.
Al-Cu-sulamite põhiline eelis on hea kuumustugevus ning lõiketöödeldavus. Puuduseks on halb valatavus ja halb korrosioonikindlus. Kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis on ette nähtud tööks temperatuuril kuni 350°C (nt sidurikarterid). Vanadatud Al-Cu-sulameid kasutatakse ehituskonstruktsioonides, lennukiehituses jm. Vask vähendab nendes sulamites korrosioonikindlust, mistõttu lehtmaterjali plakeeritakse korrosioonikindluse tõstmiseks õhukese puhta alumiiniumi kihiga. Tuntumaks alumiiniumsulamiks on duralumiinium (95 % Al, 3-4 % Cu, 0,5-1,5 % Mg, 0,5% Mn, Si jt), mis on oma omadustelt tugev, kerge, korrosioonikindel ja terase omadustega lähedane materjal. Duralumiiniumit kasutatakse lennukites, tiiburlaevades, kaatrites, allveelaevade keredes ja mujal. Duralumiinium, duraal, alumiiniumisulam, mis sisaldab 2,25,7% vaske ja 0,2%2,7% magneesiumi
· fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit · plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 4.1.2 Malmid Süsinikusisaldus malmides C >1,7% Tavaliselt sisaldavad malmid süsinikku 2...4% ja rohkem.Malmid jaotatakse valgeteks ja hallideks malmideks. Malme toodetakse
lisada niklit, kroomi või vaske; ·Oksüdeerimisepuhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ·Fosfaatimisepuhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); ·Kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; ·Galvaniseerimiselsadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; ·Plakeerimisepuhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; ·Lakkimine javärvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; ·Konserveerimisepuhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal ajal positiivsema potensiaaliga metalli
· oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. Metallkatetel on veel lisaks elektrokeemiline toime. Kui kaks metalli asetada elektrolüüti, siis hävineb negatiivsema potensiaaliga metall, kaitsdes samal
metalne element maakoores (8,3% massist), kuid ta ei esine peaaegu mitte kunagi puhta elemendina, vaid enamasti oksiidi või silikaadina. ALUMIINIUMSULAMID Põhilised duralumiinium - sisaldab 2,2–5,7% Cu ja 0,2%–2,7% Mg, Korrosioonikindluse alumiiniumsulamid suurendamiseks lisatakse sulamile 0,2–0,1% Mn, plakeeritakse ese puhta alumiiniumiga või oksüdeeritakse. Duralumiiniumi kasutatakse laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) silumiin – sisaldab 8-14% Si. magnaalium - sisaldab kuni 12% Mg ja kuni 1% Mn. Magnaalium on on kerge ja tugev materjal. Hästi keevitatav.
terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske; · oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. Kõikide kattekihtide toime seisneb selles, et nad eraldavad metalli kahjulikest välismõjudest. 11. Tardkivimid- eriliigid, koostis, kasutuskohad Efusiivsed ehk purskekivimid on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja
· oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; · fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht); · kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga; · galvaniseerimisel sadestatakse metalli pinnale galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht; · plakeerimise puhul valtsitakse kuumale metallile õhuke kaitsemetalli leht, duralumiiniumit plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega; · lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav; · konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 15. Tardkivimid- tekkimine, eriliigid, kasutuskohad- · Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. · Intrusiivsed ehk süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu juures. Nad on jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt
10%Si, hästi valatav, kõvemad ja tugevamad sisaldavad vaske, Mg, Mn, saab karastada ja vanandada. Magnaalium- Mg kuni 12%, 1% Mn, kerge, tugev, saab keevitada. Saab raskendada pulbermetallurgia võtteid 6-22% sisaldava Al2O3 paagutamisel rõhu all temp kuni 500 saadakse kerge, tugev, hästi töödeldav, küllaltki kuumuskindel materjal, kuni 1000, peaaaegu kõik teised Alsulamid kaotavad 300-350 kraadi juures tugevuse-liitmaterjal. Korrosioonikindluse parandamiseks kaetakse Al kihiga- plakeeritakse. Marine alloys korrosioonikindlad, hästi keevitavad ja vormitavad. Cryogenic alloys 4-5% Mg, jäävad plastseks ka väga madalatel temp-idel. Klaasi tootmisel on peamiseks lähteaineteks kvartsliiv, marmor, kriit jt võimalikult puhtas CaCO3-st koosnevad mineraalid ja sooda. Segule lisatakse ka sama sorti klaasi jäätmeid, lähteained peenestatakse, segatakse ja kuumutatakse. Klaasi keedetakse, ehk karbonaadid lagunevad ning tekivad silikaadid.
annaabi.ee 
