Kütused test. 1. Bensiini oktaanarv iseloomustab bensiini: a) isesüttivust b) Detonatsioonikindlust - õige c) bensiini aurustuvust d) bensiini kangust 2. Mis juhtub talvel suvise diiselkütusega? a) aurustub liiga kergesti ja lendub paagist b) ei aurustu ja seetõttu ei sütti c) hangub ja kaotab voolavuse - õige d) kütuse tihenemise tõttu muutub põlemisaeg liiga pikaks 3. Miks ei kasutata talvist diiselkütus suvel? a) määrimisomadused muutuvad liiga halvaks b) kütus põleb liiga kiiresti - õige c) kütus kaotab korrosioonivastased omadused d) kõrgema temperatuuri juures kütus aurustub ja lendub keskkonda 4. Mida iseloomustab tsetaanarv? a) diiselkütuse isesüttivust - õige b) bensiini põlemiskiirust c) vedelgaasi aurustuvust d) d...
C2H2 on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja rõhul on tehniline atsetüleen on värvitu, terava küüslaugulõhnaga gaas. Atseetüleen on plahvatusohtlik 0,15...0,2 Mpa rõhu all ning plahvatab sädemest või leegist, samuti kiirel kuumutamisel temperatuurini mis ületab 200C. Gaaskeevitamiseks tarnitakse üldjuhul atsetüleen baloonides 15-baarise rõhu all (1,5 Mpa). Atsetüleeni plahvatusohtlikkuse vähendamiseks lahustatakse seda atsetoonis. Baloonides olevate gaaside rõhu alandamiseks ja gaasikoguse täpseks ja stabiilseks reguleerimiseks kasutatakse baloonide ventiilide külge kinnitatud gaasireduktoreid. 1.2.2 Propaan (C3H8). Propaan (C3H8) on läbipaisev terava lõhnaga gaas. Normaaltemperatuuril on propaan gaasilises olekus, madalatel temperatuuril või kõrge rõhu all läheb üle vedelasse olekusse. Propaani ja hapniku leegi temperatuur on suhteliselt madal ega ületa 2600C
2. Keemiliselt aktiivne keskkond. 3. Kahe või enama ohtlikkuse tunnuse esinemine üheaegselt. C. Vähe ohtlikud- ruumid, kus puuduvad ohtliku või eriti ohtliku ruumi tunnused. Näiteks kuivad köetavad ruumid halvasti voolu juhtivate põrandatega ja metalltarinditega, nagu koolid, haiglad, kontorid, elumajad. Märkus: Ruumi ohtlikkuse astme määrab juba üks loetletud tunnustest. Lisaks eespool toodule liigitatakse ruume veel tule- ja plahvatusohtlikkuse järgi. Nende ruumide elektriseadmete on kehtestatud erinõuded. 53. Mida tähendab märk elektritarvitil? Tegemist on kahekordset isolatsiooni omava elektritarvitiga ning seda ei tule maandada või nullida. 54. Mis on väikepinge ja kus seda kasutatakse? Väikepinge on pingepiirkond, mille korral pinge ei ületa nomaaltalitlusel vahelduvpinge puhul 50 volti, alalispinge puhul 120 volti. Väikepingete piirkonnas eristatakse
peakate. · lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada. · Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest; · hoolitseda, et põrand poleks libe. · Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi tule- ja plahvatusohtlikkuse klassile, kuhu nad on monteeritud. · Teha kindlaks kas tööpingi ettenähtud piirded ja kaitserakised on korras. · Mitte hakata tööle, kui nad pole korras. · Kontrollida ventilatsioonisüsteemide korrasolekut. Tööohutusnõuded lihvpinkidel töötamisel TÖÖ AJAL · Mitte anda ega võtta vastu esemeid üle töötava tööpingi. · Tööpink tuleb seisata: - töökohalt ajutiselt lahkudes; - rikete ilmnemisel tööpingi juures; - elektrienergia katkemisel;
õhuniiskus – kuivatamine – 60%, niisutamine – 25% (niisutamine ( ja kuivatamine vajalik muuseumides, tööstuses, tervishoiuasutustes jm) temperatuur –17-20/21-23 oC, 16-19/22 oC, mida raskem töö, seda madalam t oC; 4) KEEMILISED OHUTEGURID - ettevõttes käideldavad ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Kemikaale klassifitseeritakse: Füüsikaliste ja keemiliste omaduste alusel – tule plahvatusohtlikkuse ja oksüdeerivate omaduste järgi. Terviseohtlikkuse alusel – ained/segud on tervisohtlikud, kui nad põhjustavad: äkilise surmaga lõppevat tervisekahjustust ühekordsel kokkupuutel pöördumatuid tervisekahjustusi korduval/pikaajalisel kokkupuutel raskeid tervisekahjustusi Keskkonnaohtlikkuse alusel. Ained ja segud on keskkonnaohtlikud, kui neil on: • veekeskkonda ohustav toime (äge ja krooniline) pahvatusohtlikkuse Füüsikaliste ja keemiliste
lahtiste juustega ei tohi tööpingi juures töötada. 2.2. Vaadata üle tööpink, koristada kõik liigne töökohalt ja läbikäikudest; hoolitseda, et põrand poleks libe. 2.3. Kontrollida pingi korrasolekut. Abrasiivmaterjali kandvad pingiosad peavad olema tasakaalustatud. Lihvpinkidel peavad olema tarvitusele võetud abinõud , mis väldivad staatiliste elektrilaengute tekkimist. Lihvpinkide elektriseadmed peavad vastama selle ruumi tule- ja plahvatusohtlikkuse klassile, kuhu nad on monteeritud. 15 Rakvere Ametikool Egert Moones 2.4. Teha kindlaks kas tööpingi ettenähtud piirded ja kaitserakised on korras. Mitte hakata tööle, kui nad pole korras. 2.5. Kontrollida ventilatsioonisüsteemide korrasolekut. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Mitte anda ega võtta vastu esemeid üle töötava tööpingi.
21 Suure süsiniku sisalduse tõttu põleb õhus etüün veelgi tahmavama leegiga kui seda teeb eteen. Hapnikus põleb etüün helesinaka leegiga ja temperatuur võib tõusta leegis ligi 3000 ºC-ni. (Pildiallikas: http://www.dkimages.com/discover/previews/1365/11104131.JPG ) Väga suure plahvatusohtlikkuse tõttu on etüün ainuke gaas, mida säilitatakse ja transporditakse terasballoonides lahustatuna atsetoonis. Umbes 12 atmosfäärise rõhu all lahustab atsetoon ligikaudu 300 kordse koguse gaasi. Etüüni atsetoonilahusesse lisataksestabiilsuse säilitamiseks veel ka poorseid materjale nagu näiteks telliskivipuru. (Pildiallikas: http://gastiresoil.blogsome.com/images/torch2.jpg ) Etüün on tuntuim ja kõige rohkem kasutatavam alküün. Valgustava leegi
Tulekustuti kinnituskonksud või -klambrid tuleb paigutada nii, et neile asetatud tulekustuti ei takistaks ukse täielikku avanemist ja tulekustuti põhi ei oleks põrandast kõrgemal kui 1,5 m. Tulekustuti tuleb kütteseadmest paigutada vähemalt 1 m kaugusele. Juurdepääs tulekustutile peab olema alati vaba 6. Tuleohutuse üldnõuded Eestis Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse tagamise nõuded objekti kohta tervikuna, sisaldab: objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust; nõudeid territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrje-veevõtukohale juurdesõidutee korrashoiu kohta; nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise ning tehnoloogiliste seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise kohta; nõudeid mootorsõidukite territooriumile lubamise, seal liiklemise ja parkimise kohta; suitsetamiskohale esitatavaid nõudeid ja suitsetamiskohti; nõudeid side-, tuletõrje- ja
Objekti valdaja kehtestab kooskõlastatult päästeasutuse poolt objekti üle riiklikku tuleohutusjärelevalve ametnikuga objekti üldise tuleohutusjuhendi. Üldine tuleohutusjuhend koostatakse objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas. Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamisel lähtutakse tuleohutusnõudeid sätestavatest õigusaktidest, iga konkreetse ehitise ning selles toimuva tegevuse või protsessi ja kasutatava seadmestiku tule- ja plahvatusohtlikkuse eripärast. Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse tagamise nõuded objekti kohta tervikuna, sisaldab: 1) objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust; 2) nõudeid territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrje-veevõtukohale juurdesõidutee korrashoiu kohta; 3) nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise ning tehnoloogiliste seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise kohta;
Isesüttimistemperatuur rõhul 0,19 Mpa on 500...600 ° C, rõhul 2,16 Mpa aga juba 350° C. Juba ülerõhul 0,6 bar laguneb atsetüleen algaineteks – süsinikuks ja vesinikuks. Lagunemisega kaasneb plahvatus. Vedelas või tahkes olekus võib atsetüleen plahvatada nii löögist kui hõõrdumisest. Temperatuuril 400°C ühinevad atsetüleenimolekulid omavahel, moodustades uued keerukamad ained -- benseen (C 6H6), stüreen (C8H8), naftaliin (C10H10) jt. Segunedes õhuga, on plahvatusohtlikkuse piirid 2,4...83% ja hapnikuga 2,4...93%. Siiski kõige plahvatusohtlikumad on segud, mis sisaldavad 7...13% atsetüleeni, kas õhu või hapnikuga ja võivad plahvatada nii sädemest kui ka tugevast kuumusest. Atsetüleeni rõhk keevitus voolikutes ei või tõusta üle 1,5 baari, kuna temperatuuri tõusuga võib tekkida plahvatusohtlik olukord. 24.09.14 Atsetüleeni lisatud vaskoksiid alandab isesüttimistemperatuuri kuni 240° C. Teatud tingimustes
Lihvpingid Abrasiivmaterjali kandvad pöörlevad elemendid peavad olema hoolikalt tasakaalustatud. Kõik lihvpingid peavad olema varustatud tolmukoguritega. Lihvpingid peavad olema varustatud seadistega, mis väldivad staatilise elektrilaengu tekkimise. Väikeste ja kõverajooneliste detailide lihvimisel tuleb kasutada erirakiseid käte vigastamise vältimiseks. Lihvpinkide elektriseadmestik ja mootorid peavad vastama nõutavale plahvatusohtlikkuse klassile. Lintlihvpingid Liikuva laua ja surveklotsiga lihvimismasinatel peab lihvlindi ülemine töövaba osa olema kaetud kaitsekattega. Masinal peab olema seadis lihvlindi pingutamiseks ja reguleerimiseks töötamise ajal. Rebenenud, ebatihedalt liimitud, ebatasaste servadega lihvlindi kasutamine on keelatud. Lihvlindi liikumiskiirus malmist lindirataste puhul ei tohi ületada 30 m/s.
järelevalve ametnik) objekti üldise tuleohutusjuhendi. Üldine tuleohutusjuhend koostatakse objekti kohta, mille tuleohutusülevaatus viiakse «Päästeseaduse» paragrahvi 283 lõike 4 alusel kehtestatud korras läbi vähemalt üks kord aastas. §5. Üldise tuleohutusjuhendi väljatöötamisel lähtutakse tuleohutusnõudeid sätesta- vatest õigusaktidest, iga konkreetse ehitise ning selles toimuva tegevuse või protsessi ja kasutatava seadmestiku tule- ja plahvatusohtlikkuse eripärast. §6. Üldine tuleohutusjuhend, mis määrab kindlaks tuleohutuse tagamise nõuded objekti kohta tervikuna, sisaldab: 1) objekti tule- ja plahvatusohtlikkuse üldiseloomustust; 2) nõudeid territooriumi, tuleohutuskuja, ehitise ja tuletõrje-veevõtukohale juurdesõidutee korrashoiu kohta; 3) nõudeid tuleohtliku tegevuse või protsessi teostamise, põlevmaterjali hoidmise ning tehnoloogiliste seadmete ja ruumide põlevmaterjalist jäätmete puhastamise kohta;
annaabi.ee 
