PLAANIMAJANDUS DEFINITSIOON JA LEVIK · PLAANIMAJANDUS ON MAJANDUS, KUS MINGIT TOODET VÕI TEENUST EI TOODETA MITTE VASTAVALT TURU NÕUDLUSELE, VAID VASTAVALT RIIGI KEHTESTATUD PLAANILE · PLAANIMAJANDUS OLI ISELOOMULIK NÕUKOGUDE LIIDULE · PRAEGU ON PLAANIMAJANDUS KUUBAL, PÕHJA- KOREAS, SAUDI ARAABIAS, IRAANIS, JA BIRMAS PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · VASTUOLUS EESTI KOHALIKE HUVIDEGA · ERAOMANDID, INIMESTE VARAD JA ETTEVÕTTED RIIGISTATI · MAAREFORM PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1940-50 · ALUSTATI PÕLLUMAJANDUSE KOLLEKTIVISEERIMIST · II MAAILMASÕDA TÕI KAASA EESTIS MAJANDUSLANGUSE · 1940NDATE TEISEL POOLEL ALGAS EESTI MAJANDUSE ÜMBERKUJUNDAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1950-70 · VASTUOLUDE SÜVENEMINE ETTEVÕTTETE JA INIMESTE VAHEL · SOTSIAALSETE PINGETE VASTUOLUDE KASVAV TUNNETAMINE PLAANIMAJANDUS NÕUKOGUDE LIIDUS 1970-90 · ...
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena.
1. Tootmisressursid -loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. 2. Majandussüsteemid (4)- Plaanimajandus- on enamasti riigis, kus on diktatuur. Riik määrab ka enamasti kõige hinna, koguse, kauba ja kvaliteedi. Erafirmasid on vähe, kõik on riigi firmad. Toodete valik on kitsas, ebamotiveeriv inimese jaoks. Esineb kauba puudujääki. Segamajandus- enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turu- ja plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda (turvalisusse politsei, laevad, piirivalve). Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Naturaalmajandus- puudub raha ja toimib vahetus; toodetakse ise, enda tarbeks. Tööjaotus praktiliselt puudub või on väga väike. Turumajandus- turg määrab hinna ja kauba, peab olema nõudluse ja pakkumise tasakaal. On hea
suurim tööandja kadrinas. Töö teises suures osad intervjuudes tulid minu arvates kõige põhilistemate punktidena välja töötajate arvamused firmast ning selle struktuurist, mida võibolla nii palju nõukogude ajakirjandusest lugeda ei saanud. Töötajad väidavad küll, et töö oli raske, tihtipeale tervistkahjustav ning pingutustnõudev, kuid samas huvitav. Põhilise aspektina töö keerukusest jookseb läbi joon sellel ajal valitsenud plaanimajandusest. Huvitav siinkohal on ka see, et tervist kahjustava töö tõttu said tootmisega tegelevad inimesed 5 aastat varem pensionile. Enamus intervjueeritavatest tõid välja ka fakti, et palga üle nuriseda ei saanud ning see oli üldiselt kõrgem kui teistes ettevõtetes. Samuti mainivad mitmed töötajad, et raske töö tegid talutavamaks ettevõtte ühised väljasõidud ja peod mis töötajaid ühendasid.
efektiivsuse kadumist. Nõukogude Liidus oli stagnatsioon aastatel 1964–1987 – alates Leonid Brežnevi võimuletulekust 1964 kuni NLKP XXVII kongressini veebruaris 1986, aga veelgi täpsemalt NLKP KK jaanuaripleenumini 1987, kui riigi ametlikuks poliitikaks kuulutati perestroika. 7. Missugused muutused maailmas viisid vastaseisu lõpuni ja kommunistliku maailmasüsteemi kokkuvarisemiseni? Tulenevalt plaanimajandusest oli riigi majandus pidevalt hädas elanike varustamise toidu ja tarbekaupadega. Hoolimata NLKP KK algatatud uutmisest 1985. aastast hakkasid Nõukogude Liidu koosseisus olevad liiduvabariigid formaalseid riiklikke struktuure ära kasutades võtma endale järjest rohkem võimu,] mis viis lõpuks Nõukogude Liidu lagunemisele iseseisvateks riikideks.[viide?] 1991. aasta 8. detsembril Venemaa, Ukraina ja Valgevene presidendi sõlmitud Belovežje lepinguga otsustati Nõukogude Liit laiali saata.
See ei motiveeri inimesi samuti, sest kogu kasum läheb riigile. Positiivsed küljed: Riik määrab hinna ja kvaliteedi. See on positiivne, sest siis peaks hinnad ju väiksemad olema, kui riik hinna määrab. Keegi ei saa seda muuta. See, et riik hinna määrab on samuti positiivne, sest riik ei müüks ju ebakvaliteetset kaupa, sest inimesed ei ostaks seda. Segamajandus on enamasti arenenud riikides ning selles on parim osa turumajandusest ja parim osa plaanimajandusest. Riik sekkub valdkondadesse, millega turg toime ei tule või ei taha tegeleda. Riik sekkub turvalisusse politsei, laevad, piirivalve, laevad. Riigi eesmärk on, et me oleksime terved, targad ja teaksime ühiskonnast. Positiivsed küljed on see, et nii riik kui ka eraettevõtjad saavad koos riigis majandada. Positiivne on ka see, et riik on võtnud enda kätte need, mida erakätesse kindlasti anda ei saa, näiteks laste haridus (kool), politsei, piirivalve jne
peaaegu olematu. 1. 80ndatel kaks peamist probleemi rahvuslik-demograafiline, majanduslik-tehnoloogiline mahajäämus. Struktuuripuudus. Majanduspoliitika tuli esitada läbi rahvusliku säilimise ja taastootmise ning samas tagama strutuuri muudatusi- 90ndatel peamiseks iseloomujooneks oli vältimine, prioriteetide puudumine ja eristamine. 90ndatel alustati majandust nullist, mis tähendab, et soov oli eemalduda nõukogude võimu plaanimajandusest. Arengulist rolli mängis Põhjamaade 80ndate kogemus, kus majandus arenes läbi suurte mõõnade ja tõusude. Suur osakaal välisinvestorid. Peamised muutused Eesti seadusandluse harmoniseerumine EL juriidilise raamistikuga; innovatsiooni-, teadus-, ja arendustegevust ning regionaalarengut käsitleva poliitika teke ja rahastamine läbi EL struktuurivahendite; sihtasutused, mis aitab struktuuripoliitikat. EL juriidiliselt kombineerimine tugevdas Eesti maj-poliitilist maastikku
Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub segametsavööndis, metsasus 45% ja enim on männikuid. 10% hõlmavad sood. 16,3% hõlmavad kaitsealused alad. Läti on maavarade poolest vaene, leidub vaid turvast (varud peaaegu 800 miljonit tonni) ja mineraalseid ehitusmaterjale (dolokive, lubjakivi, kruusa, savi, liiva ja kipsi). Läti loobus 1990. ndatel plaanimajandusest ja tema majanduse arengule aitas kaasa väliskapitali kaasamine. Läti elektrienergiast u. 60% tuleb kolmest Daugaval töötavast hüdroenergiajaamast ning veidi üle 30% imporditud maagaasist. Tähtsaimad tööstusharud on toiduaine- (üle 21%), metsa-, puidu-, tselluloosi-, paberi-, masina-, metalli-, kerge- ning keemiatööstus. Põllumajanduslikus kasutuses 25% territooriumist, millest 61% põllumaad ja 38% looduslikud rohumaad
oluliselt korrigeeriti, tehti ka juurdekirjutusi. Range riiklik planeerimine ulatus kõikides tegevusvaldkondades järjest enam üksikasjadesse, lämmatas oma kohmakuse ja vigadega pea täielikult majanduse osaliste initsiatiivi, välistas isearenemise ning põhjustas arengu seiskumise ehk stagnatsiooni. Sellel oli nõukogude sotsialistliku süsteemi kokkuvarisemise põhjuste hulgas oluline osa. Eesti taasiseseisvumisega kaasnes täispööre plaanimajandusest liberaalse turumajanduse ja kogu rahvast hõlmava demokraatia poole. Nendes tingimustes määrab riikide majandusliku ja sotsiaalse tuleviku mitte riiklik plaan, vaid eeskätt isearenemine. Selle peamisteks teguriteks on turumajanduslik hinnakujundus ja kapitali vaba liikumine kapitali omanike ning pankade tahtel riikides ja kogu maailmas. Planeerimine tegevuste ja tuleviku kavandamise mõttes saab
sajandi teisel kümnendil võis Eesti linnatänavail ajalehepoisse kohata. Suurem orienteeritus üksikmüügile sugenes varsti ajalehtede sisusse ja väljanägemisse tekkisid esimese tabloidid, orienteeruti sellele, mis müüb. Siis tuli 1940. aasta juunipööre, vabaturumajandusele tehti ots peale. Nõukogude süsteemis oli tegemist range plaanimajandusega, muidugi jätkus teatud mahus aga sootuks teise sisuga väljaannete üksikmüük. Saksa okupatsiooni aastatel plaanimajandusest kui sellisest eriti rääkida küll ei saa, aga sisuliselt levis ajakirjandus ikka sama moodi. Nüüd oleme peale poolesajandist pausi uuesti vabaturumajandusse jõudnud, jälle orienteeruvad väljaanded sellele, mis müüb. Kui lähtuda kultuuriloos toimunud sündmustest, siis võime kõneleda rahvusliku ärkamisaja eelsest perioodist, mil eestikeelne ajakirjandus alles formeerus, rahvusliku ärkamisaja aegsest perioodist, kui eestikeelne perioodika saavutas järjepidevuse.
annaabi.ee 
